2-07-6668/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-6668

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 06. august 2008. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-07-6668 Tsiviilasi OÜ XX hagi D.B. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ XX (registrikood xxx, asukoht xxx Kostja D.B. (isikukood xxx, elukoht xxx

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista D.B.’ilt 8 363 (kaheksa tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) krooni OÜ XX kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses D.B.’i kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Kohtule tuleb esitada kautsjoni laekumist kontrollida võimaldavad andmed.

Asjaolud ja menetluse käik OÜ XX on esitanud 01.03.2007 Harju Maakohtule hagi D.B. vastu kahju hüvitamise nõudes summas 4 934 krooni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad 20.05.2006 sõlmitud sõiduki üürilepingust, mille kohaselt kostja kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat sõidukit Ford Mondeo (sõiduki reg. nr. 774ATJ). Kostja rikkus sõlmitud lepingut ja tagastas auto defektidega, mis on kajastatud auto üleandmise aktis. 13.03.2008 suurendas hageja viivise nõuet. Seega hageja nõue kostja vastu on 8 363 krooni,

Tsiviilasi nr 2-07-6668

2(3) millest 2 050 krooni esistange taastusremondi maksumus kalkulatsiooni kohaselt, 350 krooni auto remondist tulenev seisuaja kompensatsioon ühe ööpäeva eest, hageja poolt juba kantud autole tekitatud kahju parandamise kulud summas 905 krooni ja viivised tehtud kulutuste pealt summas 5 058 krooni ning kohtukulud.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale on isiklikult allkirja vastu menetlusdokumendid kätte toimetanud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus 12.04.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 334 lg-ga 1 ja 2 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 3 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist ja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandusvõi kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.

Tsiviilasi nr 2-07-6668

3(3) VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 8 363 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik