2-08-22840/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-22840

Tsiviilasi

OÜT hagi HOÜ vastu 4 676 584,69 krooni ja viiviste saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜT(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Rajar Miller

Kostja HOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja seaduslik esindaja Sulev Tael

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista HOÜ-lt 7 714 631,10 (seitse miljonit seitsesada neliteist tuhat kuussada

kolmkümmend üks krooni kümme senti) krooni OÜTkasuks.

3. Välja mõista HOÜ-lt viivis osaliselt protsendina (0,1% päevas) tasumata põhinõudelt

(käesoleval ajal 4 676 584,69 Eesti kroonilt) alates 07.06.2008 kuni põhinõude

täitmiseni OÜTkasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta HOÜ kanda.

2. Välja mõista HOÜ-lt menetluskulu 134 981,47 (ükssada kolmkümmend neli tuhat

üheksasada kaheksakümmend üks krooni 47 senti) krooni OÜT kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

2

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

09.06.2008 esitas OÜT hagi HOÜ vastu 4 676 584,69 krooni ja viiviste saamiseks. Nõue tuleneb

poolte vahel 19.10.2006 sõlmitud töövõtulepingust ning 19.10.2007 sõlmitud kokkuleppest,

millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude on 04.07.2008 vastu võtnud kostja seaduslik esindaja Sulev Tael. Kostja

vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument

kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei

tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

OÜTja HOÜ vahel 19.10.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingust ning 19.10.2007 sõlmitud

ehituse töövõtulepingu peatamise kokkuleppest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et, kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust

täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub

hageja kasuks väljamõistmisele 7 714 631,10 krooni, millest 4 676 584,69 krooni moodustab

põhivõlgnevus ning 3 038 046,41 krooni viivisevõlgnevus.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina (0,1% päevas) tasumata põhinõudelt

(käesoleval ajal 4 676 584,69 Eesti kroonilt) alates 07.06.2008 kuni põhinõude täitmiseni.

3

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 134 981,47 krooni järgmiselt: 102 500 krooni riigilõivu

hagiavalduse esitamise eest ning õigusabikulu summas 32 481,47 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas

32 481,47 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 2 500 000

krooni puhul 235 000 krooni. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui tsiviilasja hind on üle

2 500 000 krooni, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 2 500 krooni võrra iga 50 000 krooni

kohta. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 4 676 584,69 krooni. Arvestades tsiviilasja

hinda ning asja keerukust ja mahukust, on kohtu hinnangul õigusabikulude summa 32 481,47

krooni vajalik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista õigusabikulud summas 32 481,47 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud

riigilõiv 102 500 krooni, kokku 134 981,47 krooni.

Viivi Villemson