2-08-1310/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1310 Tsiviilasi AM`i avaldus lapse elukoha ja suhtlemise korra määramiseks Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AM(ik XXX, aadress XXX); Puudutatud isikud: A M (ik XXX, aadress XXX); S G (ik XXX, aadress XXX); M M, XXX, esindaja Helen Tomberg (AB Tibar & Partnerid, aadress XXX).

Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Rahuldada AMi avaldus alaealise tütre M M elukoha määramiseks ning lapsega suhtlemise ja kasvatamise korra määramiseks jätta rahuldamata.

Määrata A M `i ja A M tütre M M (isikukood XXX) elukohaks isa elukoht.

Menetluskulud jätta täielikult riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Avalduse asjaolud Avaldaja ja A M abielust sündis XXX.a. tütar M M. Abielu on nüüdseks lahutatud ja Ida-Viru Maakohtu 11.11.2004.a. otsusega määrati M M elukoht ema A M juurde. Avaldaja leiab, et A M hoolitseb tütre eest halvasti, jätab teda üksinda, ei kanna hoolt tema tervise eest, ei vii last hambaarsti ega teiste arstide juurde. Samuti ei kontrolli A M lapse koolikohustuste täitmist. Lapsel on pidevalt tülid emaga ja ema kuritarvitab alkoholi. Kuna viimasel ajal on lapsel võimatu koos emaga elada,

2 sest ema on muutunud vägivaldseks, siis alates XXX.a. viibib Varjupaigas. Avaldaja on väga mures lapse edasise käekäigu pärast ja avaldaja on arvamusel, et tütre jaoks oleks igati parem, kui ta elaks avaldaja peres. Elada isa juures on ka lapse soov. Kuna avaldaja on uuesti abiellunud, siis on avaldaja vestelnud sellel teemal oma uue abikaasaga ning tema ei ole selle vastu, et M M hakkab koos nendega elama. Avaldaja palub määrata tütre elukohaks avaldaja elukoht ja palub võtta arvesse lapse huve. Lisaks palub avaldaja kohtul määrata kindlaks ema suhtlemise ja kasvatamise kord lapsega. Ema võib lapsega kohtuda ja suhelda ainult eelnevalt avaldajale ette helistades ning avaldajaga ajas kokkuleppele jõudmises. Avaldaja lähtub aja määramisel lapse soovist. Soovi ja kokkuleppe puudumisel ei ole puudutatud isikul õigus otsida lapsega kokkusaamist ning suhtlemise võimalust. Samuti soovib avaldaja, et puudutatud isik osaleks lapse kasvatamisel ainult materiaalselt, kandes iga kuu 15. kuupäevaks lapse arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Hansapank üle 1000 krooni.

A M seisukoht A M leiab, et tütre elukoha muutmiseks aluseid ei ole ning tütar peab vastavalt otsusele elama ema juures. A M märgib, et avaldaja poolt esitatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. A M kasvatab oma last ja hoolitseb tema eest. Ema elab koos tütrega käesoleval ajal aadressil XXX. See on kolmetoaline korter, kus on tütrele tingimused õppimiseks, mängimiseks ja puhkamiseks. Lähitulevikus kavatseb A M soetada tütre ja enda jaoks isikliku korteri. Tütar õpib hetkel kolmandas klassis ja hinded on peaaegu kõigis ainetes väga head, samuti käib tütar huviringis. A M on FIE, ta on materiaalselt kindlustatud. Tütar on praktiliselt ainult tema ülalpidamisel ja avaldaja osutab materiaalset abi ebaregulaarselt ja ebapiisaval määral. A M ei tarvita käesoleval ajal üldse alkoholi, probleeme psüühikaga ei ole. Tütre suhtes ei ole kunagi tarvitanud füüsilist vägivalda. Loomulikult on tütrega tekkinud mõningaid probleeme, kuid kõik need lahenesid positiivselt. Selle kohta, kellega vanematest koos elada, tütre soovid muutuvad perioodiliselt. Kui ta igatseb isa järele või ema riidleb, siis ta soovib elada isaga. Kuid üldiselt soovib ta elada emaga. A M palub jätta avaldus rahuldamata.

Eestkosteasutuse seisukoht Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talitusel oli esimene kokkupuude M M ja tema ema A M´ga 2006.aasta märtsis, kui laps sattus esmakordselt varjupaika. Nagu nähtub AM´i poolt esitatud Lastekodu XXX.a kirjast on M M viibinud varjupaigas kolmel korral. M M´l esineb käitumisprobleeme. Lapse meeleolu on kõikuv, tema soovid ja arusaamad muutuvad sageli vastavalt asjaoludele. M M on käinud ka psühhiaatrilistel uuringutel ning talle on arsti poolt määratud ravimid. Laps vajab stabiilset kasvukeskkonda ning järelvalvet. A M sagedased elukohavahetused ning probleemid alkoholi tarbimisega ei ole lapse arengut positiivses suunas mõjutanud. Viimati viibis laps varjupaigas perioodil XXX 2008.a. Lapse isa AM käis koos M M´ga lastekaitse spetsialisti vastuvõtul XXX.a. Laps keeldus kategooriliselt ema juurde minemast, kuna ema karistab teda füüsiliselt ning avaldas soovi elada koos isaga. Lastekaitse spetsialisti soovitusel viis isa lapse ajutiselt varjupaika kuni asjaolude täpsustamiseni. Alates 6. veebruarist elab M M isa juures XXX aadressil XXX ning õpib XXX koolis. Laps läks isa juurde elama vanematevahelisel kokkuleppel. Vestlusest XXX lastekaitse spetsialistiga selgus, et M M on eluga isa juures rahul ning ei soovi ema juurde naasta. A M käis lastekaitse spetsialisti vastuvõtul 19.06.2008.a. A M palub antud vaidluse lahendamisel lähtuda lapse huvidest. A M väitis, et kui laps tõesti soovib isa juures elada, siis on ta nõus, et lapse elukohaks määratakse AM´i elukoht. Ema ei ole senini üles näidanud initsiatiivi lapsega kohtumiseks. A M üürib käesoleval ajal 1-toalist korterit aadressil XXX (kodune telefon XXX). Võttes arvesse lapse soovi ning arvestades asjaolu, et laps on ema juures elades korduvalt varjupaika sattunud ema liigse alkoholi tarbimise ning lapse järelvalveta jätmise tõttu, on eestkosteasutus seisukohal, et lapse elukohaks võiks määrata AM´i elukoha juhul, kui XXX lastekaitse spetsialistid kinnitavad, et isa juures on tagatud lapsele vajalikud tingimused. Ema ja

3 lapse vahelise suhtlemise korra kindlaks määramisel tuleks arvestada lapse soove ning vanemate ettepanekuid, et sõlmida osapooli rahuldav kokkulepe.

Sotsiaalhoolekandekeskuse seisukoht 12.06.2008.a. kodukülastusest selgus, et M M pere elab 3-toalises korteris kõigi mugavustega, tehtud on remont, korteris on uus mööbel. Korter on puhas ja hubane. Lapsel on oma tuba, toas on voodi, laud, arvuti, raamatud ja mänguasjad. Suhted peres on väga head ja sõbralikud. Alates 18.02.2008.a. õpib M XXX Gümnaasiumis 4-klassis. Vestlusest M selgus, et ajal, mil ta elas ema juures, tarvitas ema sageli alkohoolseid jooke. Lapse sõnul tekitas ema alkohoolses joobes skandaale. M sõnul tahab ta elada ainult isaga. Sotsiaalhoolekandekeskus on arvamusel, et M jaoks on isa ja S G i poolt loodud kõik tingimused lapse kasvatamiseks ja hooldamiseks.

M M a esindaja arvamus Harju Maakohtu menetluses on AMi avaldus alaealise tütre M M elukoha määramiseks ja lapsega suhtlemise ja kasvatamise korra määramiseks. Avaldaja on taotlenud määrata lapse elukohaks tema elukoht. Alaealise esindajana leian, et taotlus lapse elukoha määramiseks avaldaja juurde on asjaolusid arvestades põhjendatud. Toetan M M elukoha määramist tema isa AMi juurde. Ma ei toeta lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist avalduses taotletud viisil. Oma seisukohti põhjendan alljärgmiselt. I M M sündis XXX.a. Lapse sünniakti on tema emana kantud N M (praegune nimi A M) ja isana AM. Vanemate kooselu lõppes ja sellest ajast elas laps ema juures. Ida-Viru Maakohtu 11.11.2004.a. otsusega ts.asjas nr.2-42/04 jäeti lapse elukohaks ema elukoht. Avalduse kohaselt ei hoolitsenud A M tütre eest piisaval määral. See tõi kaasa olukorra, kus tüdruku üle puudus kohane järelevalve. Ema ei kontrollinud lapse koolikohustuse täitmist, mistõttu lapse hinded halvenesid. Ema ja tütar tülitsesid palju, mida põhjustas muuhulgas ema alkoholitarvitamine. Samal põhjusel sattus M esmakordselt lastekodu varjupaika. M toodi politsei poolt XXXlinnast, kus ta viibis koos alkoholijoobes emaga. A M a viidi kainenema, M aga varjupaika. Teistkordselt sattus M varjupaika , kui ta oli Sõle Selveris pannud toime pisivarguse. Kuna A M oli ära sõitnud ja jätnud lapse järelevalveta, viidi laps varjupaika. M viibis varjupaigas kuni , s.o. peaaegu 3 nädalat. Kolmandat korda sattus M varjupaika k.o.aasta , minnes sinna pärast riidu emaga ise. Ema ja tütar leppisid ning . läks M koju tagasi.

Alates kevadest elab M oma isa AMi ja tema uue abikaasa S G i perekonnas. toimunud kohtuistungil kinnitas M , et elab isa juures ja soovib isa juurde jääda. Isa on küll range, kuid seda ei pidanud M elukoha valikul määravaks. S G kohtuistungil samuti nõustus M elamisega nende juures. Olulisimaks pidas S.G süstemaatilist tööd lapsega ja järelevalvet. S.G möönis lapsel teatavate sotsiaalsete oskuste (ennekõike hügieeniharjumused, suhtlemine teiste pereliikmete ja sõpradega) puudumist nende juurde kolimise ajal, kui laps on kohanenud ja arvestab talle seatud piiridega. Lapse isa on suutnud tagada lapsele vajalikud tingimused normaalseks arenguks. Kodus on olemas kõik lapsele vajalik. Laps elab isa ja tema uues perekonnas ning sellest on saanud talle igapäevane harjumuspärane keskkond. vestluses isaga viimane kinnitas, et kevadel lõpetas M edukalt kolmanda klassi, hinded olid väga head. Suvel veetis laps 3 vahetust laagrites. Käesoleval ajal teevad

4 ettevalmistusi kooliks, nüüd juba Gümnaasiumi 4.klassis. Samuti hakkab laps osalema kunstikooli töös. Isa kinnitusel laps emaga palju ei suhtle, seda ennekõike emast tulenevatel asjaoludel. Tütre valik elada isa juures solvas ema sügavalt ja ema ei suuda tütre huve enda solvumisest kõrgemale seada. PkS §-s 51 sätestatu kohaselt lepivad vanemad juhul, kui nad elavad lahus, kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Käesoleval ajal on vanemate vahel vaidlus lapse elukoha üle ja eelmise, 11.11.2004.a. otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Leian, et lapse huvides on avalduse rahuldamine lapse elukoha määramiseks isa juurde põhjendatud. Ennekõike arvestab see lapse huve tema elu korraldamiseks ja dokumentide vormistamiseks (s.h. elukoha registreerimiseks, sotsiaaltoetuse vormistamiseks jms.). II Avalduses on taotletud ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist. Suhtlemise korra kindlaksmääramist avalduses palutud kujul ei saa ma lapse esindajana toetada. Minu hinnangul tekiks seeläbi seadusega vastuolus olev lahend. Aprioorselt on lapse huvides suhtlemine mõlema vanemaga ja suhtlemist piirata saab üksnes juhul, kui see avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Piiranguid seada saab üksnes kohus. Seadusega kooskõlas ei ole tingimus, et laps saab eraldielava vanemaga suhelda üksnes teise vanema nõusolekul, nagu on palutud avalduses. Laps on piisavalt suur iseseisvalt valiku tegemiseks. Lapsega suhtlemist võib takistada lapse soovimatus suhelda, kuid see soovimatus peab olema vaba teise vanema mõjutusest. Vastupidi, kooselav vanem peaks julgustama last suhtlema ka eraldielava vanemaga. Lapsega suhtlemise korda on minu hinnangul otstarbekas määrata siis, kui tekib olukord, et ühe vanema tegevuse tõttu on takistatud teise vanema suhtlemine lapsega. Praegu sellist olukorda eraldielav vanem välja toonud ei ole. III Avalduses on taotletud ka lapse kasvatamise korra kindlaksmääramist. Lapse esindajana olen veendumusel, et seaduslikuks ei saa lugeda A.M i taotlust piirata A M osalemist lapse kasvatamises ainult materiaalse ülalpidamisega. PkS § 49 sätestab vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse ning PkS § 50 lg-e 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Nende vanemaõiguste piiramine on lubatav üksnes PkS §-des 53 ja 54 märgitud aluste esinemisel. Käesolevas olukorras selliseid aluseid pole välja toodud. Seega jääb emale Õigus osaleda lapse kasvatamises, kuid lapse igapäevast elu jääb elukohta määrava kohtumääruse korral korraldama isa.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tutvunud eestkosteasutuste ja lapse ning lapse esindaja arvamustega, leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

Kohus menetleb käesolevat nõuet alates 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete § 475-479, 550-553, 558 kohaselt.

PKS § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus leidis, et avaldaja nõue jätta tütar elama avaldaja juurde on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldajal on normaalsed elutingimused, materiaalne kindlustatus tagamaks lapsele normaaalne elu. Ka laps ise soovib elada

5 avaldaja juures. Kohus leiab, et M M tuleb jätta elama isa juurde, kuna emal esineb käitumisprobleeme ning tarvitab liigselt alkoholi, samuti on olnud lapse suhtes vägivaldne.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PKS § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. PKS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vanema nõudel vaidluse kohus. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PKS § 58 ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.

Ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses 3-2-1-13-07 on antud juhised eelnimetatud õiguste ja kohustuste kooskasutuse kohta. Otsuse punkti 32 kohaselt ei pea kohus tagama lapsega suhtlemise korda kindlaks määrates vanemate võrdset õigust lapsega suhelda, kuid lapse huvidest lähtuvalt tuleb tagada lapse õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Otsuse punkti 33 kohaselt peab vanem oma õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi hea usus. Vanema õigusi piiravad lapse huvid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. A M kohtuistungile ei ilmunud, seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära kuulatud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. M M on sündinud XXX ja seega käesoleval ajal on kümneaastane. Kohtuistungil M M kinnitab, et soovib elada koos isaga. Kohus peab vajalikuks puudutatud isiku A M osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja ema kontakti piisav säilimine. Asjas esitatud materjalidega leidis tõendamist, et vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele puudutatud isiku ja lapse suhtlemise korras ning seetõttu on avaldaja on seda avalduses taotlenud. Eelnimetatud määruse tegemisel juhindub kohus eelkõige alaealise lapse huvidest. Kohus leiab, et on põhjendatud lapse esindaja seisukoht,et suhtlemise korra kindlaksmääramist avalduses palutud kujul ei saa lapse esindaja toetada. Aprioorselt on lapse huvides suhtlemine mõlema vanemaga ja suhtlemist piirata saab üksnes juhul, kui see avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Piiranguid seada saab üksnes kohus. Seadusega kooskõlas ei ole tingimus, et laps saab eraldielava vanemaga suhelda üksnes teise vanema nõusolekul, nagu on palutud avalduses. Laps on piisavalt suur iseseisvalt valiku tegemiseks. Lapsega suhtlemist võib takistada lapse soovimatus suhelda, kuid see soovimatus peab olema vaba teise vanema mõjutusest. Eeltoodust lähtuvalt kohus ei pea vajalikuks lapsega suhtlemise korda kindlaks määrata käesolevas lahendis. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et otstarbekas on määrata siis, kui tekib olukord, et ühe vanema tegevuse tõttu on takistatud teise vanema suhtlemine lapsega. Praegu sellist

6 olukorda eraldielav vanem välja toonud ei ole ja seetõttu suhtlemiskorra osas esitatud avaldaja nõue jääb rahuldamata. Avalduses on taotletud ka lapse kasvatamise korra kindlaksmääramist. PkS § 49 sätestab vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse ning PkS § 50 lg-e 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Nende vanemaõiguste piiramine on lubatav üksnes PkS §-des 53 ja 54 märgitud aluste esinemisel. Käesolevas olukorras selliseid aluseid pole välja toodud. Kohus esitatud avaldaja taotluse osas on seisukohal, et ei saa lugeda põhjendatuks A.M i taotlust piirata A M osalemist lapse kasvatamises ainult materiaalse ülalpidamisega. Seega jääb emale õigus osaleda lapse kasvatamises, kuid lapse igapäevast elu jääb elukohta määrava kohtumääruse korral korraldama isa.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapsega elukoha määramise ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik