2-08-22440/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-08-22440

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.august 2008.a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-22440

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi M.K. vastu 85 410,81 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood: 10183757, Rüütli 23,

51006 Tartu, esindaja Riina Rebane);

Kostja M.K.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi M.K. vastu 85 410,81 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista M.K. 85 410,81 krooni (kaheksakümmned viis tuhat nelisada kümme krooni ja 81 senti)

Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks.

3. Välja mõista M.K. alates 04.06.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25%

tagastamata krediidisummalt aastas.

Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud M.K. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada

väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva

jooksul (TsMS §-d 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud

tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Pooled sõlmisid 02.03.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0700159/14st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja

kostjale 62 000 krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25% krediidisummast ühe

aasta kohta. Hageja hoiatas 22.01.2008 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata

eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles 19.02.2008.a

ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 85 410,81 krooni, millest 60 888,22 krooni on tagastamata

krediidisumma, 6 167,29 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 177,64 krooni leppetrahv, 800

krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 5 377,66 sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja

mõista kostjalt alates 04.06.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25%

tagastamata krediidisummalt aastas ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas

ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et

kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku

materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 16. juunil 2008.a. Määratud

tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja

toimikusse lisatud tarbijakrediidilepinguga nr 0700159/14st, lepingu juurde kuuluva maksegraafikuga, lepingu

üldtingimustega, võlateadetega ja hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, §

82 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, rahuldab kohus Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi M.K. vastu 85 410,81

krooni ja viiviste väljamõistmiseks.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik