2-08-12522/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-12522

Tsiviilasi

OÜA hagi VMvastu 2 161,86 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜA(registrikood XXX asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar

Kostja VM(isikukood XXX elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista VM 2 161,86 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend üks krooni 86 senti)

OÜAkasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta VM kanda.

2. Välja mõista VM menetluskulu 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni OÜA

kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

04.04.2008 esitas OÜA hagi VM vastu 2 161,86 krooni saamiseks. Nõue tulenes AS-i Tele2

Eesti ja kostja vahel 12.04.2003 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis

kostja tasumata.

Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressile

XXX, mis on ka Rahvasikuregistris, Maksu- ja Tolliameti ning Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti andmebaasis märgitud kostja elukoht. Nimetatud aadressilt tagastati

hagimaterjalid kohtule märkega: ei ela antud aadressil. Haigekassa andmebaasis märgitud

aadressilt XXX on hagimaterjalid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kostja abikaasa

Rahvastikuregistris märgitud aadressilt XXX on hagimaterjalid kohtule tagastatud märkega:

ei ela antud aadressil. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et

menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i Tele2 Eesti ja VM vahel 12.04.2003 sõlmitud liitumislepingust ning teatisest AS-i Tele2

Eesti ja OÜA vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Tulenevalt VÕS-i § 12 lg-st 1 lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal

oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada

lepingu esemeks olevat asja või õigust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab

kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2

161,86 krooni, millest 1 081,43 krooni moodustab põhivõlgnevus ja 1 080,43 krooni

moodustab viivisevõlgnevus.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 2 550 krooni järgmiselt: 200 krooni riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 100 krooni riigilõivu väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest ning õigusabikulu summas 2 000 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse

avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja

arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-06-43313 OÜA maksekäsu kiirmenetluses

VM vastu 2 161,86 krooni saamiseks, on kohus 28.03.2008 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus

jõustus 02.04.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 04.04.2008, seega

TsMS § 144 p-s 7 sätestatud tähtaja jooksul.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid

summas 2 000 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi

Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja

hinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks

1 081,43 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 000 krooni vajalik ja

põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse

koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd

keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 000 krooni. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 800 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 800 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 200 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 350 krooni.

Viivi Villemson