2-08-21171/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista JM 794,30 (seitsesada üheksakümmend neli krooni 30 senti) krooni AS-i Välja mõista JM menetluskulu 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni AS-i E kasuks.
Legislator headnote
AI generated2-08-21171/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista JM 794,30 (seitsesada üheksakümmend neli krooni 30 senti) krooni AS-i Välja mõista JM menetluskulu 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni AS-i E kasuks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. august 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-21171
Tsiviilasi
AS-i E hagi JM vastu 794,30 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS E (registrikood XXX asukoht XXX)
Hageja lepinguline esindaja Raul Feldman
Kostja JM(isikukood XXX elukoht kohtule teadmata)
Menetlustoimingu tegemise
viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista JM 794,30 (seitsesada üheksakümmend neli krooni 30 senti) krooni AS-i
E kasuks.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta JM kanda.
2. Välja mõista JM menetluskulu 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni AS-i E kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva
möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr
10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
Asjaolud
23.05.2008 esitas AS E hagi JM vastu 794,30 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel
10.02.1999 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.
Hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud XXX, mis on ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasis
märgitud kostja elukoht. Nimetatud aadress on Rahvastikuregistris märgitud kostja endise
elukohana. Haigekassa ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis märgitud aadress
XXX on samuti Rahvastikuregistris märgitud kostja endise elukohana. Kohtule ei ole teada teisi
kostja võimalikke elukoha andmeid. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud
väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et
menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada
menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui
isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil
teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks
volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
AS-i E ja JMvahel 10.02.1999 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse
enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb
kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või
lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne
lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada
vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg
1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,
millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase
täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist
või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.
Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi
on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 794,30 krooni.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on
kandnud menetluskulu summas 2 100 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu
kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud
Teadaanded teate avaldamise eest ning õigusabikulu summas 1 500 krooni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti
määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi
on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-26904 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses
JMvastu 794,30 krooni saamiseks, on kohus 30.04.2008 määrusega jätnud maksekäsu
kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus
05.05.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 23.05.2008, seega TsMS § 144 p-s 7
sätestatud tähtaja jooksul.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas
1 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja
nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse
15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt
lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 5 000 krooni
puhul 2 500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 397,65 krooni. Kohtu hinnangul
ei ole õigusabikulude summa 1 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja
kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud
hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist
summas 1 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 800 krooni ulatuses.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud
summas 800 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu
kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate
avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 400 krooni.
Viivi Villemson