2-08-5291/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-5291 Tsiviilasi O V hagi S V vastu elatise nõudes Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad Hageja: O V xxx Kostja: S V xxx

05. august 2008. a

Hageja: O V Kostja esindaja: N Suvorova Tõlk: Nadežda Timofejeva RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista S V alates 13.02.2008.a. igakuine elatis tütre A V (ik xxx) ülalpidamiseks 3630 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema O V kasuks.

Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu on lahutatud 10.04.2007.a. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-07-2434. Poolte abielust on sündinud xxx .a. tütar A . Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele pidi kostja tasuma lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kostja maksab lapse ülalpidamiseks

1000 krooni kuus, aga mitte regulaarselt. See summa on väiksem kui igakuise elatusraha alammäär. Hageja töötab PAS-s ja tema töötasu moodustab 9000 krooni kuus, lisaks saab lapsetoetust 300 krooni kuus. Tütar õpib põhikoolis üheksandas klassis. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tütre ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest 3000 (kolm tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht Kostja nõustub elatise väljamõistmisega hagejale tütre ülalpidamiseks, kuid 2175 krooni kuus. Kostja palub kohtul arvestada elatisraha suuruse määramisel igakuist sissetulekut ja elamiseks vajalikke igakuiseid väljaminekuid eluasemele, toidule, riietele, transpordile ja võlakohustustele, mis igakuiselt moodustavad 13 919 krooni. Kostja sissetulek on 9870 krooni. Kostja leiab, et ei vasta tegelikkusele hageja väide selle kohta, et kostja maksab elatist 1000 krooni kuus. Kostja on tasunud 1500 krooni kuus ning elatise maksmisega viivitamisel on alati hagejat informeerinud ning seejärel ka teinud ettemakse järgmise kuu eest. Kostja on tütart materiaalselt toetanud, andes talle igakuiselt sularaha 500 krooni, 22.12.2007.a. ostis kostja tütrele mobiiltelefoni 4000 krooni, sünnipäevaks kinkis 1000 krooni. Kostja maksab igakuist krediiti 2400 krooni korteri eest, mis jääb poolte kokkuleppel tütrele peale täisealiseks saamist. Kostja igakuiseks väljaminekuks on korteriüüri maksmine xxx korteri eest 1600 krooni, elektri eest 70 krooni ja kaabeltelevisiooni eest 99 krooni. Kostja kulutused sõiduautole moodustavad 2850 krooni. Kostja väljaminekud toidule on 4600 krooni, riietele ja jalanõudele 2000 krooni ja ravimitele 300 krooni. Seega kokku 13 919 krooni.

Hageja seisukoht Kostja väide, et tema töötasu moodustab 9870 krooni kuus ei ole kooskõlas kostja poolt esitatud dokumentidega ja tema väitega, et tema igakuised väljaminekud eluasemele, toidule, riietele, transpordile ja võlakohustustele moodustavad 13 919 krooni. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et tema keskmine sissetulek moodustab 24 365 krooni. Väär on kostja väide, et ta maksab elatist summas 1500 krooni. Alates 2007.a. jaanuarist kuni käesoleva aasta aprillini oli kostja poolt tasutud 7500 krooni, mis moodustab

625 krooni kuus. Väär on kostja väide, et ta annab lapsele igakuiselt sularahas 500 krooni. Väär on kostja väide, et ta ostis tütrele mobiiltelefoni maksumusega 4000 krooni. Uus telefon maksab 2600 krooni, kasutatud sama telefon 1400 krooni. Seega on väär kostja väide, et ta kinkis lapsele mobiiltelefoni maksumusega 4000 krooni. Hageja leiab, et kostja kulutused toidule 4600 krooni ja riietele ning jalanõudele 2000 krooni ei ole usutav. Hageja ei pea tõepäraseks kostja poolt esitatud kulutusi sõidukile. Kostja ei ole tõendanud, et tema igakuine sissetulek ei võimalda maksta lapsele elatist 3000 krooni. Kostja ei vaidlusta, et tütrele tehtavad kulutused moodustavad 6253 krooni kuus.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.

Kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja on osalenud tütre ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses (tl 27-28). Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne st igakuiselt ja piisav. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Kostja väide, et ta on tasunud 1500 krooni kuus ning elatise maksmisega viivitamisel on alati hagejat informeerinud ning seejärel ka teinud ettemakse järgmise kuu eest, on paljasõnaline ega ole tõendamist leidnud. Kostja väited, et ta teeb lisaks makstud summadele kulutusi lapse ülalpidamiseks (tl 33), ei ole käesoleva vaidluse objektiks, sest last kasvataval vanemal on õigus nõuda PKS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et laps viibib ka kostja juures.

Kostja ei vaidle vastu lapse kulutustele ühes kuus. Seega puudub kohtul vajadus anda hinnang lapse vajadustele ning hageja poolt kohtule esitatud lapse kulutusi tõendavatele tõenditele (18-20). Kostja märgib, et ta on nõus tasuma elatist 2175 krooni kuus, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja sissetulekuks on 9096 krooni kuus ning lapsetoetus 300 krooni kuus. Seoses asjaoluga, et kostja töötab alates 01.01.2008.a. uues töökohas – M OÜ-s, arvestab kohus elatise väljamõistmisel kostja uut töötasu, milleks on keskmiselt 19 865 krooni. Seega on kostja varaline seisund parem hageja omast. Asjaolud, et kostjal on sõlmitud laenuleping (tl 34) ja et kostja peab tasuma korteri üüri ning muid makseid (tl 29-32, 35, 47-53), ei vabastada kostjat eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust ning lapse vajadusi, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21 %, seega 3630 krooni.

Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksumäär aastal 2008.a. on 21%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus 3000 krooni. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Lukiina Vismann Kohtunik