2-08-7044/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-7044 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11. august 2008, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi N.Tš hagi N.Tš vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N.Tš (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxx) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Valerjan Knjazev (ik xxxxxxxxxxx, aadress: xxx xx-xx, xxx) Kostja: N. Tš (dokumentides N.Ch ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 07.08.2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Tatjana Artemjeva Istungil osalenud isikud Pooled, hageja esindaja Resolutsioon

1. N.Tš hagi rahuldada täies ulatuses.

2. Muuta Narva Linnakohtu 28.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-1272/04 N. Tš-lt N.Tš kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Mõista N.Tš-lt välja N.Tš kasuks elatis tütre N, sünd xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks alates 25.02.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.06.2011, igakuise elatusrahana summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.

4. Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et ajavahemikul 25.02.2008-07.05.2008 kostja tasus hagejale tütre ülalpidamiseks vabatahtlikult veel 750 krooni.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele täies ulatuses. Menetluskulud

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-7044 kannab N.Tš. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § lg tuleb

Tsiviilasi nr 2-08-7044

2(6) apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

25.02.2008 N.Tš esitas kohtule hagiavalduse, mille kohaselt Viru Maakohtu 28.03.2005.a kohtuotsusega mõisteti tema kasuks elatis 750 krooni kuus tütre N.Tš ülalpidamiseks. Käesoleval ajal õpib tütar kümnendas klassis ning hageja kulutused tütre ülalpidamiseks on tunduvalt kasvanud: kallimaks muutus toitlustamine, suurenesid ka rõivaste ostmise kulud. Peale selle käib tütar ka inglise ja eesti keele kursustel, milliste eest tasub hageja 680 krooni.

Hageja andmetel kostja palk suurenes, lisaks sellele on ka kostja abikaasal sissetulek – ta saab palka ning seepärast arvab hageja, et kostja varaline seisund muutus paremaks.

Hageja palub mõista kostjalt välja 2175 krooni tütre ülalpidamiseks ja arutada asja kohtuistungil.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja poolt kohtule 26.05.2008 esitatud hagile vastuse kohaselt (tl 18-19) tunnistab ta hagi osaliselt. Kostja on nõus sellega, et 750 krooni kuus on ebapiisav summa 14-aastase lapse ülalpidamiseks. Nimelt sel põhjusel kannab kostja vabatahtlikult hagejale üle tütre N ülalpidamiseks lisaks elatisele veel 250 krooni, s.t. kokku 1000 krooni kuus. Peale seda võimalusel kannab üle rohkem (näiteks, jaanuaris 2008.a - 400 krooni). Kostja ei saa maksta rohkem, kuna temal on teisest abielust veel kaks alaealist tütart: K, sünd. Xx.xx.xxxx.a, ja A, sünd xx.xx.xxxx.a, keda peab kostja ka ülal pidama. Abielusuhted teise abikaasa S-ga, kes on kostja teiste laste ema, on lõppenud, kogu viimase kahe aasta jooksul elavad abikaasad lahus, peavad lahus majandamist: S elab xxx, kostja - xxx. 2006-2007 aastatel abikaasa esitas kostja vastu haginõuded abielulahutuse, ühisvara jagamise ja elatise nõudes. See asi oli lõppenud kompromissiga, mille alusel tasub kostja mõlema tütarde ülalpidamiseks 2000 krooni kuus (1000 krooni igale tütrele).

Seega kõigile 3 tütrelee tasub kostja 3000 krooni kuus (ehk 1000 krooni igale lapsele).

Hageja eksib, kui arvab, et kostja varaline seisund muutus paremaks kostja teise abikaasa sissetuleku kulul.

Kostja keskmine netopalk on 7500 krooni kuus. Pärast elatise maksmist jääb 4500 krooni, millest 1500 krooni läheb korteritasudeks, telefonile ja kostjal on veel teised vajadused: toidule, riidening jalanõudele, hügieenitarvete ostmiseks.

Kostja juhib kohtu tähelepanu, et hageja esitas oma palgatõendi 2007 a eest, jätnud märkimata, et alates 01.01.2008.a õpetajate palk on suurenenud.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja ei esitanud kohtule oma arvamuse hagi vastuse kohta.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et tütar on 15-aastane, õpib praegu 11 klassis, õpib väga hästi. Hageja ei ole abielus, elab koos

Tsiviilasi nr 2-08-7044

3(6) tütrega korteris, mis on hageja omand. Hageja kinnitas, et kostja tasub talle igakuiselt peale elatise summas 750 krooni veel 250 krooni igakuiselt.

Kostja seletas, et ta ei ole võimeline igale lapsele tasuma elatist summas 2175 krooni. Kui lastele on midagi vaja, võimalusel ta annab raha ka peale elatist. Kostjal on olemas sõiduauto 1991 väljalaseaasta, mis on registreeritud kostja nimele; suvila, mis on registreeritud abikaasa nimele ning korter, kus kostja elab ja mis on registreeritud abikaasa nimele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et pooltel sündis xx.xx.xxxx tütar N.Ts. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL xxxxxxx (tl 6)
et kostjal sündis xx.xx.xxxx tütar K.Tš. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL xxxxxxx (tl 25)
et kostjal sündis xx.xx.xxxx tütar A.Tš. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL xxxxxxx (tl 25)
et Narva Linnakohtu 28.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-1272/04 N. Tš-lt mõisteti välja N.Tš kasuks igakuiselt elatis lapse N.Tš ülalpidamiseks summas

750 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 28.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-1272/04 (tl-d 2-5).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 25.02.2008.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Tsiviilasi nr 2-08-7044

4(6) Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:
7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus
14-19.aastasele lapsele moodustavad 3170 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks.

Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Ajal kui Narva Linnakohus oma 28.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-1272/04 mõistis elatise summas 750 krooni kuus, oli poolte laps 11-aastane. Tänasel päeval on ta 15-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et lapse vajadused suurenesid. Lapse vajaduste suurenemist ei vaidlustanud ka kostja.

Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS §

61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 1000 krooni, kuna tal on veel kaks tütart, kelle ülalpidamiseks on väljamõistetud elatis summas 1000 krooni ning kui poolte tütre ülalpidamiseks mõistetakse elatis välja hageja poolt nõutud suuruses, jäävad kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, ja et põhjendatud ka hagis nõutud elatise suurus.

Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Õigeusu Hariduse Ühingu ”Ülestõusmine” 11.02.2008 tõendi nr 103-II kohaselt (tl 8) Natalja Tšalõhh töötab koolis õpetajana ja tema brutopalk ajavahemikul 2007.a augustist 2008.a jaanuarini oli kokku 30085 krooni. See teeb keskmiselt 5014,20 krooni kuus. Kohus arvestab hageja brutopalka, kuna kohtule on esitatud dokumendid ainult kostja brutopalga kohta (tl 22). Vastavalt esitatud Rizuan OÜ 14.05.2008 tõendile ajavahemikul 2007.a novembrist 2008.a aprillini moodustas kostja brutopalk kokku 56514 krooni, mis teeb keskmiselt kuus 9419 krooni.

Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 2507,10 krooniga (5014,20 : 2 (hageja ja poolte tütar)) ning kostja ülalpidamisvõime võrdub 2354,75 krooniga (9419 : 4 (kostja ja tema 3 ülalpeetavat: poolte tütar ja kostja 2 tütart teisest abielust). Kohus leiab, et poolte ülalpidamisvõime on võrdne vaatamata sellele, et hageja ülalpidamisvõime ületab kostja ülalpidamisevõimet 152,35 krooni võrra. Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid.

Kostja esitas tõendid (tl-d 20-21) selle kohta, et peale poolte tütre ülalpidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud elatisele summas 750 krooni kuus kannab ta üle täiendavalt 250 krooni kuus,

Tsiviilasi nr 2-08-7044

5(6) seega maksab ta elatis kokku summas 1000 krooni kuus. Samuti kostja esitas kohtulik kokkulepe tsiviilasjas nr 2-07-4483 (tl 23) tõendamaks, et kostja teiste tütarde ülalpidamiseks on mõistetud välja elatis 1000 krooni kuus igale lapsele. Vastavalt andmetele kohtu infosüsteemist (KIS) Viru Maakohtu 21.11.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-4483 kinnitati hageja S.Ch ja kostja N. Ch vahel 14.11.2007.a sõlmitud ja kohtule esitatud kompromiss alljärgnevas: 1. Hageja S. Ch loobub oma abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudest. 2. Kostja N.Ch tasub hagejale S. Ch-le lapse K.Ch ülalpidamiseks igakuiselt elatisraha 1000 krooni alates 14.11.2007.a-st kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 27.08.2017.a-ni. Kostja N.Ch tasub hagejale S. Ch-le lapse A.Ch ülalpidamiseks igakuiselt elatisraha 1000 krooni alates 14.11.2007.a-st kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 27.08.2018.a-ni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist.

Kohus leiab tõendatuks ülaltooduga, et kostja ülalpidamisvõime lubab tal maksta elatis poolte tütre ülalpidamiseks hageja poolt nõutud ja seaduses ettenähtud suuruses ja makstes elatis summas 1000 krooni igakuiselt rikub kostja ülalpidamiskohustuse.

Kohus ei nõustu kostja väidega, et tema teised lapsed osutuvad vähem kindlustatuks poolte tütre ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel hagiavalduses nõutud suuruses. Kohus on juba tuvastanud kostja ülalpidamisevõime suurust, mis lubab ka teistele lastele tasuma elatis seaduses sätestatud suuruses. Laste emal on õigus oma tütarde huvides esitada hagi elatise suuruse muutmiseks.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS §

61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest ja väljamõistmisest summas 2175 krooni kuus on põhjendatud. Kohus leiab, et see summa katab poolte lapse vajadusi ja selle summani tulebki suurendada varem väljamõistetud elatise suurust.

Hageja on soovinud elatise suuruse muutmist ja uues suuruses väljamõistmist alates hagi esitamisest (PKS § 70 lg 1) seega alates 25.02.2008, mis on seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud poolte lapse ülal piisaval määral. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 25.02.2008 – 07.05.2008 peale elatise summas 750 krooni tasus kostja hagejale kokku veel 750 krooni.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatuks olevat suurendada Narva Linnakohtu 28.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-1272/04 mõistetud elatise summat ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tütre N ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2175 krooni alates 25.02.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 22.06.2011.

PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: Narva Õigeusu Humanitaarkooli tõend (tl 7); kostja tööraamatust ärakiri (tl 9); MTÜ Tiia Võhma KEELTEKOOL 18.02.2008 õiend (tl 10); Narva kohtutäitur Andrei Kreki 07.05.2008 õiend (tl 24).

MENETLUSKULUD

Tsiviilasi nr 2-08-7044

6(6) Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Ülaöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja Nikolai Tšalõhh, kelle kahjuks otsus on tehtud.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik