2-06-40012/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13,

Tallinn) 08. augustil 2008.a

Tsiviilasja number

2-06-40012

Tsiviilasi

APhagi A OÜ vastu 347 947.41 krooni väljamõistmise

nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: AP(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kostja: A OÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Viktor

Särgava

(Advokaadibüroo Laus & Partnerid, asukoht: XXX)

Resolutsioon

1. AP hagi A OÜ vastu 347 947.41 krooni väljamõistmise

nõudes rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A OÜ-lt 150 000,00 (ükssada viiskümmend

tuhat) krooni AP kasuks.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud kannab hageja AP56,90% ulatuses ja

kostja A OÜ 43,10% ulatuses.

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

25.06.2008.a Tallinnas

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 02.03.2006.a korteriomandi

võlaõigusliku müügilepingu nr 358. Müügilepingu p 1.1. kohaselt oli lepingu esemeks kinnistu

asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ning selle jagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks

on hoone esimesel korrusel asuv korter nr 2. Müügilepingu p 2.5. kohaselt leppisid pooled kokku,

et korteriomandi ostuhind sisaldab lepingu lisas 2 toodud siseviimistlustööd ja kahe kinnistul asuva

autoparkimise koha kasutamise õigust vastavalt kasutuskorrale. 06.07.2006.a sõlmisid pooled

korteriomandi

võlaõigusliku

müügilepingu

muutmise

ja

korteriomandi

omandiõiguse

üleandmiseks asjaõiguslepingu nr 2114. Nimetatud lepingu p-s 6.2. muudeti korteriomandi

müügihinnaks 1 625 149.00 krooni. 06.07.2006.a sõlmitud lepingu p-des 1.9.1, 1.9.2, 1.9.3, 1.9.4.

leppisid pooled kokku kostja kohustused.

06.07.2006.a lepingu p 1.9.5. alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingu p-des

1.9.1. ja/või 1.9.3. ja/või 1.9.4. nimetatud kohustuste täitmisega viivitamisel leppetrahvi 0,025%

päevas korteriomandi ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. 06.07.2006.a lepingu p 6.7. kohaselt

andis kostja hagejale korteriomandi valduse üle 06.07.2006.a. Pooled koostasid vaegtööde

nimekirja, mis on 06.07.2006.a lepingu lisa 3. Nimetatud vaegtööd lubas kostja kõrvaldada

06.08.2006.a. 06.07.2006.a sõlmitud lepingu p 6.8. kohaselt on hagejal õigus nimetatud lepingu p

6.7. alusel nõuda lepingu p-de 1.9.1, 1.9.4, 1.9.4, 6.7. täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Hageja

on seisukohal, et kostja on hoone kasutusloaga olnud viivituses 505 päeva, s.o leppetrahv summas

205 173.96 krooni; tänavavalgustuse rajamisega viivituses 161 päeva, s.o leppetrahv summas

65 411.08 krooni; pinnase tasandamisega ja muru külvamisega viivituses 61 päeva, s.o leppetrahv

summas 24 783.69 krooni; ehitustööde lõpetamisega (sh kamina ehitus) viivituses 92 päeva, s.o

leppetrahv summas 37 378.68 krooni; kogusummas 332 747.41 krooni. Kamina ehitustööd teostas

osaliselt FIE A T , kellele hageja tasus materjalide eest 29 130.00 krooni ja tööde teostamise eest

12 200.00 krooni. Summa 12 200.00 krooni sisaldus korteriomandi ostuhinnas, kamina ehitustööd

jäid lõpetamata ja hageja ütles lepingu üles. Tuginedes eelnenule on hageja seisukohal, et

võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 alusel on kostja kohustatud tagastama kamina ehituseks kuluva töö

eest tasutud 12 200.00 krooni. Müügilepingu p 2.5. kohaselt sisaldas ostuhind siseviimistlustöid,

mille käigus mh paigaldati hageja kortereisse küttekehadena radiaatorid. Küttekehade

töölerakendamisel ilmnes leke, mis kahjustas hageja korteri siseviimistlust. Hagejal oli sõlmitud

AS-s SKkindlustusleping nr 105921-11-1, mille järgi oli hageja omavastutuseks 3000.00 krooni.

Korteriomandi siseviimistluse taastamise maksumuseks kujunes OÜ S E 31.10.2006.a arve nr

E0032 alusel 8968.00 krooni. Tuginedes eelnenule on hageja seisukohal, et VÕS § 217, 218 lg 1 §

214 lg 2 alusel tuleb kostjal tasuda kindlustusjuhtumi omavastutuse osa summas 3000.00 krooni.

28.12.2006.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses ja 21.01.2008.a hagiavalduse täpsustuses

palub hageja välja mõista kostjalt lepingust tulenev leppetrahv summas 332 747.41 krooni, lepingu

taganemisest lepinguga üle antud 12 200.00 krooni, lepingu mittekohasest täitmisest tekkinud

kahju summas 3000.00 krooni, ning kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista, kuid võtab õigeks asjaoluna korteriomandil kasutusloa puudumise.

Vastuväidete kohaselt on hageja leppetrahvi nõuded vastuolus hea usu põhimõtetega.

Tänavavalgustus on rajatud, pinnas oli tasandatud ja muru külvatud septembris 2006.a. Samuti on

kostja seisukohal, et hageja nõuab kamina ehitustööde lõpetamise eest leppetrahvi summas, mis

oluliselt ületab kamina ehituse enda väärtuse st hageja soovib kostja arvel alusetult rikastuda.

Kostja lisab, et 06.07.2006.a lepingu p-d 1.9.3. ja 1.9.5. on seotud kõigi korterielamu omanikega,

mistõttu hagejal ei ole võimalik nõuda leppetrahvi täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et asjaolu,

et muru talvel ei tärka, ei saa olla aluseks leppetrahvi maksmisel. Samuti on leppetrahvi summa

ebamõistlikult suur ning hageja ei teavitanud kostjat leppetrahvi nõuete esitamisest mõistliku aja

jooksul vastavalt VÕS § 159 lg-le 2, mistõttu on hageja minetanud õiguse leppetrahvi nõuda.

Juhul, kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele leppetrahvi osas, palub kostja leppetrahvi

vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel. Kostja on seisukohal, et puudub õiguslik alus kamina

ehitustööde lõpetamata jätmise eest välja mõista 12 200.00 krooni, kuna VÕS § 188 lg 2 kohaselt

taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kostja

on seisukohal, et tema ei ole kahju tekitanud, kuna paigaldas radiaatorid ja nendega seotud

seadmed nõuetekohaselt. Kostja ei vastuta radiaatorite ebaõige kasutamise eest. Puudub põhjuslik

seos VÕS § 127 mõttes.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas

tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles

sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 kohaselt on

leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et nende vahel on sõlmitud 02.03.2006.a korteriomandi võlaõigusliku

müügileping nr 358 ja 06.07.2006. korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu muutmise ja

korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks asjaõigusleping nr 2114.

Müügilepingu p 1.1. kohaselt on lepingu esemeks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX sisse kantud kinnistu (asukohaga XXX)

jagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks on esimesel korrusel asuv korter nr 2, avatud

pinnaga kokku 111,8 m2 koos selle oluliste osade ja päraldistega. Müügilepingu p 2.5. kohaselt

leppisid pooled kokku, et lepingu eseme ostuhind sisaldab lepingu lisas 2 toodud siseviimistlustöid

ning samuti kahte kinnistul asuva autoparkimise koha kasutamise õigust.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 3, 4 on sätestatud, et juhul

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja

lepingust taganeda.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Korteriomandi

võlaõigusliku

müügilepingu

muutmise

ja

korteriomandi

omandiõiguse

üleandmiseks

asjaõiguslepingu lepingu p 6.2. alusel muudeti korteriomandi müügihinnaks 1 625 149.00 krooni.

Sama lepingu p-s 1.9.5. on sätestatud, et käesoleva lepingu punktides 1.9.1. ja/või 1.9.2. ja/või

1.9.3. ja/või 1.9.4. nimetatud kohustuste täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi 0,025% lepingu eseme ostuhinnast iga viivitatud päeva eest.

VÕS § 29 lg 1 järgi on lepingu tõlgendamisel määravaks poolte ühine tegelik tahe. VÕS § 29 lg 4

järgi juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii,

nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus ei nõustu

hageja tõlgendusega lepingu p-st 1.9.5. selles, et antud lepingusätte alusel on hagejal õigus iga

nimetatud lepingu punkti rikkumise korral nõuda kostjalt leppetrahvi 0,025% lepingu eseme

ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Selline käsitlus on ebamõistlik, sest leppetrahvi määr ei oleks

sellisel juhul proportsioonis rikkumise olemusega lepingu eseme hinna suhtes. Ka ei anna lepingus

sätestatud sõnastus alust selliseks tõlgendamiseks. Poolte kasutatud sõnastust „ja/või“ tõlgendab

kohus selliselt, et kostja on kohustatud leppetrahvi 0,025% lepingu eseme ostuhinnast iga

viivitatud päeva eest tasuma kas kõigi lepingu punkti 1.9 alapunktide rikkumise eest kogumis või

mõne üksiku alapunkti rikkumise eest. Lepingu sõnastusest ei tulene, et kostjal oleks kohustus

maksta leppetrahvi kõigi lepingu alapunktide rikkumise korral summeeritult, seega maksimaalselt

viiekordses määras. Samas ei nõustu kohus aga kostja tõlgendusega selles, et poolte ja veel kahe

korteriomandi ostja (P M ning V L ja S L ) vahel 06.07.2006.a sõlmitud lepingu preambulat ja p

1.9.5. koosmõjus tõlgendades, saaks asuda seisukohale, et ainult hageja koos teiste lepingu

sõlminutega saaksid esitada kostja vastu leppetrahvi nõude. Kohus asub seisukohale, et

lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel pidi preambulas märgitut – „Ostja I,

Ostja II, Ostja III – edaspidi koos nimetatud ka Ostja“ mõistma selliselt, et kui lepingu tekstis

kasutatakse lepingu poole kohta terminit „Ostja“ ilma numbrita, siis käsitletakse vastava

lepingupunkti osalisena igat ühte kolmest ostjast, mitte aga ostjaid ühis- või kaasostjate

tähenduses. Seega on hagejal ilma teiste lepingu sõlminuteta õigus kostjalt nõuda ühekordselt

leppetrahvi lepingupunktide 1.9.1, 1.9.2, 1.9.3, 1.9.4. rikkumise eest.

Korteriomandi

võlaõigusliku

müügilepingu

muutmise

ja

korteriomandi

omandiõiguse

üleandmiseks asjaõiguslepingu p-s 1.9.1 on sätestatud, et kostja kohustub hankima hoonele

kasutusloa hiljemalt 30.08.2006.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomandil puudub

siiani kasutusluba. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja arvestuskäigule, mille kohaselt on kostja

hoone kasutusloaga olnud viivituses 505 päeva (31.08.2006.a kuni 20.01.2008.a). Kohus on

seisukohal, et antud perioodi eest on leppetrahvi suuruseks on 505 päeva x 1 625 149.00 krooni x

0,025% = 205 175.06 krooni.

Korteriomandi

võlaõigusliku

müügilepingu

muutmise

ja

korteriomandi

omandiõiguse

üleandmiseks asjaõiguslepingu p-s 1.9.3 on sätestatud, et kostja kohustub rajama tänavavalgustuse

XXX ja XXX tänavale tänavaotsa elamurajooni ulatuses hiljemalt 30.07.2006.a. Poolte vahel

puudub

vaidlus

selles,

et

käesolevaks

ajaks

on

tänavavalgustus

rajatud.

Vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendina

esitatud E AS võrgu- ja kliendilepinguga nr 244549001/1 ja E AS võrguühenduse fikseerimise

kokkuleppega nr 244549001VK/1, 20.12.2005.a tõendanud, millal kostja faktiliselt rajas

tänavavalgustuse. Seetõttu ei saa kohus arvestada kostja kohustuse täitmisega viivituses olemise

ajavahemikku.

Korteriomandi

võlaõigusliku

müügilepingu

muutmise

ja

korteriomandi

omandiõiguse

üleandmiseks asjaõiguslepingu p-s 1.9.4. on sätestatud, et kostja kohustub tasandama kinnistu

pinnase ja külvama kinnistule muru hiljemalt 30.07.2006.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

käesolevaks ajaks on tööd teostatud. Hageja ei ole tõendanud, millal kostja tasandas kinnistu

pinnase ja külvas kinnistule muru, mistõttu ei saa kohus arvestada kostja kohustuse täitmisega

viivituses olemise ajavahemikku.

Korteriomandi

võlaõigusliku

müügilepingu

muutmise

ja

korteriomandi

omandiõiguse

üleandmiseks asjaõiguslepingu lepingu p-s 6.7. on sätestatud, et pooled avaldavad, et lepingu

eseme otsene valdus on hagejale üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist (06.07.2006.a).

Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on hagejale üle läinud otsese valduse

üleandmisel. Pooled on koostanud vaegtööde nimekirja, mis on käesoleva lepingu lisaks nr 3, ja

nimetatud aktis on üles loetletud vaegtööd, mille kostja kohustub kõrvaldama hiljemalt

06.08.2006.a. Nimetatud lepingu p-s 6.8. on sätestatud, et käesoleva lepingu punktis 6.7. nimetatud

kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,025% lepingu

eseme ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu lisast nr 3 nähtub, et tegemata tööks loetakse

mh kamina paigalduse lõpetamine. Kamina tarnimise ja paigaldamise tööd pidi faktiliselt teostama

20.02.2006 hinnapakkumise alusel füüsilisest isikust ettevõtja AT, kellele hageja maksis

ehitusmaterjalide eest 29 130,00 krooni. Et kamina ehitustööd jäid lõpetamata, siis andis hageja

FIE AT täiendava tähtaja ehitustööde lõpetamiseks, selle möödumisel taganes avaldusega

lepingust ning nõudis kostjalt üleantu tagastamist.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt

lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele, lg 2 kohaselt

ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

Hageja ei ole tõendanud, et poolelioleva kamina väärtus oleks väiksem 12 200 kroonisest

ettemaksust, mistõttu ei ole ettemaksu tagastamise nõue põhjendatud ja tõendatud.

06.11.2006.a on hageja saatnud kostjale avalduse taganemisel osadena täitmisele kuuluvast

lepingust, millest nähtuvalt hageja on nõudnud kostjalt kamina ehitustööde lõpetamiseks tehtud

ettemakse summas 12 200.00 krooni tagastamist. Kostja ei ole nimetatud avalduse kättesaamist

õigeks võtnud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb tahteavalduse saajale suunatud tahteavaldus selle

tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus on seisukohal, et hageja

nõue 12 200 kroonise ettemaksu tagastamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei ole

tõendanud kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmist ja lepingust osalise taganemise

avalduse kostjale kättetoimetamist. FIE AT ei saa pidada kostja esindajaks TsÜS § 116 lg 2

mõttes.

Hageja on esitanud kamina ehitustööde lõpetamata jätmise eest ka leppetrahvi nõude. Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et kamina ehitustööd ei ole siiani lõpuni viidud. Kohus ei nõustu kostjaga

selles, et hageja nõuab kamina ehitustööde lõpetamise eest leppetrahvi summas, mis oluliselt

ületab kamina ehituse enda väärtuse, kuna kostja ei ole tõendanud kamina ehitustööde maksumust.

Kostja ei ole vastu vaielnud hageja arvestuskäigule, mille kohaselt on kostja on kamina ehitusega

viivituses olnud 92 päeva (07.11.2006.a kuni 20.01.2008.a). Kohus on seisukohal, et antud

perioodi eest on leppetrahvi suuruseks on 92 päeva x 1 625 149.00 krooni x 0,025% = 37 378.43

krooni, mis tuleb lugeda kaetuks leppetrahviga kasutusloa hankimata jätmise eest eelpool toodud

põhjendustel.

Müügilepingu p-s 2.5. on sätestatud, et pooled lepivad kokku, et lepingu eseme ostuhind sisaldab

käesoleva lepingu lisas nr 2 toodud siseviimistlustöid ning samuti kahte kinnistul asuva

autoparkimise koha kasutamise õigust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud lepingu

sätte alusel paigaldati hageja kortereisse küttekehadena radiaatorid. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on

kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Hageja on tõenditena esitanud kohtule fotod, AS SK kindlustuslepingu nr

105921, 24.10.2006.a; OÜ S 31.10.2006.a arve nr E0032, AS S K maksmisotsuse, 07.11.2006.a;

korteri valmimise akti, 01.08.2006.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud

üksnes kahju olemasolu, kuid ei ole tõendatud, et küttekehade töölerakendamisel tekkinud leke

oleks põhjuslikus seoses kostja tegevusega või tegevusetusega. Seega tuleb 3000 krooni kahju

hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab. Mõistliku aja määramisel saab arvestada leppetrahvi nõude aegumistähtaega, milleks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on kolm aastat. Hageja on tõendanud

06.11.2006.a kirjaga leppetrahvi nõude saatmist kostjale. Kostja ei ole nimetatud kirja

kättesaamisele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõude esitamise aeg tuleb lugeda

mõistlikuks.

Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel kuni 25 000.00 kroonini.

Seadus ei sätesta leppetrahvi suuruse kokkuleppele piiranguid. Kohus nõustub kostjaga selles, et

hageja ei ole väitnud ega tõendanud kahju olemasolu. Hageja saab kasutada lepingu alusel

üleantud eluruumi sihipäraselt sõltumata kasutusloa saamisest ning ta ei ole esile toonud, et

kasutusloa hankimine võiks tekitada talle varalist kahju. Samas on tõenäoline, et hagejal võivad

tulevikus poolelioleva kamina valmisehitamisega seoses kahjud tekkida, kuid arvestades tõendites

märgitud kamina maksumust ületab hageja nõutud leppetrahv, mis sisuliselt on viivitusintress,

oluliselt tema võimalikku tulevikus tekkivat kahju. Kostja on 14.03.2008.a maksehäirete raportiga

tõendanud, et leppetrahvi väljamõistmine toob kaasa kostjale rasked majanduslikud tagajärjed.

Kohus leiab, et antud asjaoludel tuleb leppetrahvi suurust vähendada 150 000,00 kroonile.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub

osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja leppetrahvi hoonele kasutusloa hankimata

jätmise ja kamina ehitustööde lõpule viimata jätmise eest kogusummas 150 000,00 hageja kasuks.

Kohtukulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. VÕS § 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 43,10% ulatuses, siis jäävad

menetluskulud poolte kanda järgmiselt: hageja kanda 56,90% ulatuses ja kostja kanda 43,10%

ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi

menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava

summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele

lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik: /allkiri/