2-06-30056/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht 31.juuli 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-06-30056

Tsiviilasi Aktsiaselts xxx hagi xxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht: xxx); hageja esindaja: Helena Purga (Lindorff Eesti aktsiaselts, asukoht: Rävala pst 5, 10143 Tallinn); kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht: teadmata).

Asja läbivaatamise aeg

28. juuli 2008, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista xxx põhivõlgnevus summas 1 947.80 krooni (üks tuhat üheksasada nelikümmend seitse krooni ja 80 senti) ning viivised summas 1 946.80 krooni (üks tuhat üheksasada nelikümmend kuus krooni ja 80 senti) aktsiaseltsi xxx kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses xxx kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks

28 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

2-06-30056

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Tagaseljaotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva jooksul selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asjaolud

Pooled on sõlminud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Kostja kohustus teenuse kasutamise eest tasuma.

Hageja esitas kostjale arved, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 947.80 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlg 22 234.75 krooni. Hageja on vähendanud viivisenõuet lähtudes mõistlikkuse printsiibist ja palunud välja mõista viivisevõlga 1 946.80 krooni ulatuses.

Põhjusel, et Rahvastikuregistri andmed kostja elukoha kohta on puudulikud ning hagejal ei õnnestunud kostja elukohta kindlaks teha, toimetas kohus kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 317. Avalikult kättetoimetatava menetlusdokumendi väljavõte avaldati 22.04.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohustus kohtule vastama 30 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS §-st 407 tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

Poolte vahel on sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.

2-06-30056

Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale viivistena 22 234.75 krooni. Kuna viivis ületas põhivõla, vähendas hageja, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest viivise nõuet alla põhivõla suuruse, s.o 1 946.80 kroonini.

Kostja võlgnevus hageja ees moodustas kokku 3 894.60 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 1 947.80 krooni ning viivis 1 946.80 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg

1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik