2-08-15158/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-15158 Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juulil 2008, Jõhvis kell 16.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi I P hagi H P vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hageja: I P (IK XXX; elukoht: XXX) Menetlusosalised Kostja: H P (IK XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Välja mõista kostja H P’lt elatis igakuise elatusrahana hageja I P kasuks tütre K P (IK XXX) ülalpidamiseks alates 22.04.2008 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre K täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtule 22. aprillil 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine tütar K P. Laps on hageja ülalpidamisel ja kostja perekonda materiaalselt ei toeta(tl 1-4).

23.04.2008 on hagiavaldus võetud menetlusse (tl 5,6).

Kostja oma 15. mail 2008 kohtule esitatud vastuses tunnistab hagi osaliselt ning on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks 1087,50 krooni (tl 10-13). Kostja selgitab vastuses, et tema töötasu ei ole nii suur, et maksta elatist summas 2175 krooni, kuna igakuuliselt maksab tema ka tagasi laenu Hansapangale summas 2000 krooni, mis on võetud korteri remondiks, kus elavad hageja ka poolte ühine laps. Kostja esitas kohtule oma palgatõendi (tl 12) ja käenduste väikelaenulepingu (tl 13).

Hageja oma 23. mail 2008 esitatud seisukohas kostja vastusele leiab, et ei oma tähendust, millised lisakohustused on kummalgi vanemal, sest lapsevanema kohustus on eelkõige last ülal pidada. (tl 16, 17).

Kohus määras 12. juunil 2008, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Pooled kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud.

III Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et pooltel on 05.11.1996 sündinud tütar K P (tl 3). Hagiavalduse kohaselt (tl 1) on poolte ühine tütar hageja ülalpidamisel ning hageja nõuab elatist alaealise tütre K ülalpidamiseks.

Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et poolte ühine alaealine tütar elab hageja juures, pole vaidlust ka elatise väljamõistmise osas. Vaidlus on poolte vahel elatise suuruse üle. Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras (tl 1, 16 ja 17). Kostja on nõus tasuma elatist summas 1087,50 krooni(tl 10).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PKS § 49).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuab lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras, seega ei pea hageja kohtule kulutusi lapsele tõendama. Seega peab kostja kohtule tõendama PKS §

61 lg 6 nimetatud asjaolusid, et kohus mõistaks välja elatise alla miinimummäära. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008 on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PKS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule tõendanud ühtegi PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolu, et kohus võiks temalt elatise välja mõista alla seaduses sätestatud määra.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kui hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust“.

Kohus selgitab kostjale, et kohus ei saa arvestada tema laenukohustusega. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Samuti ei saa kohus lugeda mõjuvaks asjaoluks elatise väljamõistmisel alla seaduses ettenähtud alammäära kostja laenu tagastamise kohustust panga ees.

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine PKS § 61 lg 6 sätestatud aluseid, mis võimaldaks kostjalt elatist välja mõista alla seaduses ettenähtud alammäära.

Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest s.o 22.04.2008 (PkS § 70 lg 1).

IV Menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik