2-08-9800/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-9800 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01. august 2008, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi K.A hagi A.K vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.A (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxx) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Jevgenia Tušinskaja (asukoht: Juhkentali 5; 20308 NARVA) Kostja: A.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 22.07.2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Pooled, kostja esindaja Resolutsioon 1. K.A hagi rahuldada osaliselt. 2. Muuta Viru Maakohtu 04.04.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-39483 A. K-lt K.H (praegu A) kasuks lapse D.H ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat. 3. Mõista A.K-lt välja K.A kasuks tütre D.H, sünd xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks alates 14.03.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 23.01.2019, igakuiselt elatis summas 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni. 4. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele elatise maksmise osas alates 01.08.2008.a igakuiselt 2200 krooni ulatuses. 5. Määrata kostjale A.K-le tähtaeg elatise tasumiseks igakuiselt 2200 krooni ulatuses alates 14.03.2008.a-st – 01.08.2008.a-ni, kuni 31.12.2008.a. Menetluskulud Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-9800 kannavad pooled ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-08-9800

2(6) Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 14.03.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tütre D.H ülalpidamiseks summas 3000 krooni kuus alates hagi esitamise päevast. Hageja poolt kantud kohtukulud jätta kostja kanda.

Kooselust kostjaga omavad pooled tütar D.H, sünd xx.xx.xxxx, kes elab koos hagejaga. Veel enne esimest hagi elatise nõudes 2006.aasta oktoobris oli kostjaga saavutatud kokkulepe, mille kohaselt oli ta kohustatud iga kuu välja maksma elatist 1500 krooni tütre ülalpidamiseks. Kokkulepet kostja ei ole täitnud.

04.04.2007 kohtuotsusega (asi nr 2-06-39483) oli kostjalt välja mõistetud elatis tütre ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus. Tütre kasvatamises kostja ei osale, tal on elatise võlgnevus summas 9663 krooni. Muud täiendavat abi peale elatise kostja ei osuta.

14.02.2007 sõlmis hageja abielu A.A-ga ja xx.xx.xxxx sündis neil poeg A.A. Alates 2007.aasta märtsikuust viibib hageja lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3aastaseks saamiseni, saab toetust kahele lapsele summas 900 krooni kuus.

Alates kokkuleppe sõlmimisest ja kohtuotsusest elatise nõudes on tütre vajadused kasvanud. Hageja varaline seisund on samuti muutunud, kuna ta ei saa palka. Tegelikult on hageja ja kaks last abikaasa ülalpidamisel.

Arvestades tütre vajadustega, kes valmistub kooliminekuks, kulub hagejal tema ülalpidamiseks 4000 - 5000 krooni kuus. Ta käib lasteaias, mille eest tuleb maksta keskmiselt 350 krooni kuus. Tema eas lapsele on vajalik täisväärtuslik ja mitmekülgne toitumine, mille peale kulub kuus 2000 krooni. Rõivastele ja jalatsitele kasvueas lapsele kulub kuus keskmiselt 750 krooni. Hügieenitarvetele, majapidamistarvetele, kommunaalteenuste eest maksmisele kulub 350 krooni kuus. Laps peab arenema, mängima mänge, suhtlema oma eakaaslastega, mis samuti nõuab kulutusi. Juba praegu algab ettevalmistus kooli, tuleb osta koolitarbeid. Tütar hakkab tegelema kergejõustikuga. Peale selle, vanem, kelle juures elab laps, kannab ka muid ettenägematuid kulusid. Seetõttu leian enda poolt nimetatud summa täiesti reaalseks.

Arvestades, et hageja viibib lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3aastaseks saamiseni ja tal puudub töötasu, leiab hageja võimalikuks paluda kostjalt sisse nõuda elatisraha 3000 krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt kostja vastusele hagile (tl 20) tal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus on võtnud asja menetlusse, kuid ta ei ole nõus hageja poolt esitatud summaga.

Kostja töötab firmas Alstom Estonia AS lukksepana ja tema keskmine brutto palk on 8200 krooni. Käesoleval ajal on kostja arveldusarve arestitud, kuna tal on võlgnevused panga ees. Seega puuduvad kostjal varalised võimalused maksta hagejale tema poolt nõutavat summat 3000 krooni. Kostja on nõus maksma hagejale iga kuu elatisraha tütre ülalpidamiseks 2175 krooni vastavalt Perekonnaseadusele.

Tsiviilasi nr 2-08-9800

3(6) Vastuhagi kostja esitada ei soovi. Kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, on nõus sõlmima hagejaga kompromissi, milles väljamõistetava elatise suuruseks märkida 2175 krooni, s.t pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, mida kostja on oma varalise seisundi tõttu suuteline hagejale maksma.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kostja vastuse kohta kohaselt (tl 30) jääb ta oma nõuete juurde, palub mõista kostjalt välja tema kasuks tütre ülalpidamiseks 3000 krooni igakuiselt, arvestades mõlema vanema varalist olukorda ning lapse suurenenud vajadusi.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete, ettepanekute ja nende põhjenduste juurde.

Hageja seletas, et 2008.a aprillist saab ta vanemahüvitis. Hageja soovib suurendada elatise suurust rohkem, kuid seaudusega ettenähtud miinimummäär ainult seoses sellega, et praegu asub ta lapsehoolduspuhkusel ja ei saa palka. Hageja sõnade järgi tema abikaasa töötab ja saab palka umbes 7000 krooni.

Kostja nõustus tasuma elatis summas 2200 krooni, hageja ettepanekuga ei nõustunud. Kostjal on võlgnevused panga, telefonifirma ees ja elatisevõlgnevus. Kostja oli sunnitud minema töökohale, kus ta saab vähem palka, kui varem, seoses koondamise etteteatamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et pooltel sündis xx.xx.xxxx tütar D.H. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0321833 (tl 5)
et hagejal sündis xx.xx.xxxx poeg A.A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0351091 (tl 4)
et Viru Maakohtu 04.04.2007 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-39483 A. K-lt mõisteti välja K.H (praegu A) kasuks igakuiselt elatis lapse D.H ülalpidamiseks summas 1500 krooni alates 01.11.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud kohtuinfosüsteemist saadud Viru Maakohtu 04.04.2007 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-39483.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 14.03.2008.

Tsiviilasi nr 2-08-9800

4(6) Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:
kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni
7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks.

Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Ajal kui Viru Maakohus oma 04.04.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9800 mõistis elatise summas 1500 krooni kuus, oli poolte laps 6- aastane. Tänasel päeval on ta 7-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et lapse vajadused, kes läheb kooli, suurenesid. Lapse vajaduste suurenemist ei vaidlustanud ka kostja.

Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 2200 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, kuid ei ole põhjendatud hagis nõutud elatise suurus.

Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

OÜ Edelrat 07.03.2008 tõendi kohaselt (tl 8) K.A töötab firmas alates 12.03.2007 ja käesoleval ajal tal on sünnitusleht.

Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 08.07.2008 tõendile (tl 42) K.A-le on määratud peretoetus alates 18.01.2008 kuni 31.01.2008 summas 900 krooni kuus ja vanemahüvitis alates 07.04.2008 kuni 15.06.2009 summas 4350 krooni kuus. Peale selle ta saab igakuiselt elatis poolte lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni. Hageja sõnade järgi tema abikaasa töötab ja saab palka

Tsiviilasi nr 2-08-9800

5(6) umbes 7000 krooni kuus. Seega hageja perekonna igakuine sissetulek alates 07.04.2008 moodustab 13750 krooni.

Maksuja Tolliameti 09.07.2008 tõendist nr 7.1-4/9202-1 (tl 43) kohaselt ajavahemikul 2007.a jaanuarist 2007.a detsembrini oli hageja tulud keskmiselt 4148 krooni kuus, peale selle ta sai elatis summas 1500 krooni ja tema abikaasa palk hageja sõnadel on 7000 krooni kuus. Seega hageja pere sissetulek moodustas 2007.aastal keskmiselt 12648 krooni.

Kohus arvestab hageja ülalpidamisvõime leidmiseks hageja perekonna sissetulekud, kuna vastavalt PKS § 21 abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 3437,50 krooniga (13750 : 4). Võrreldes 2007.aastaga ei muutunud hageja ülalpidamisvõime tunduvalt. 2007.a tema ülalpidamisvõime moodustas 3162 krooni (12648 : 4).

Kostja poolt esitatud palgatõendi kohaselt (tl 22) ajavahemikul 2008.a jaanuarist maini moodustas tema palk keskmiselt 6269,16 krooni (arvestades ka elatise mahaarvamist). Kostja sõnade järgi elab ta koos vanematega. Seega võrdub kostja ülalpidamisvõime 3134,50 krooniga (6269 : 2 (kostja ja tema 1 ülalpeetav: poolte tütar D.H).

Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud kohtutäitur Andrei Krek tõendi võlgnevustest teiste isikute ees. Kostja võlad teiste isikute, s.h pangade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Elatise võlgnevus tekkis kostjal teise kohtuotsuse alusel, võlgnevuse väljamaksmine on kohtu poolt juba arvestatud kostja ülalpidamisvõime arvestamisel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist.

Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 3000 krooni kuus ei ole põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et kostja ülalpidamisvõime võrdub 3134,50 krooniga iga ülalpeetava kohta, hageja ülalpidamisvõime võrdub 3162 krooniga, seega poolte ülalpidamisvõime on võrdne. Kostja on nõus maksma elatis summas 2200 krooni. Kohus leiab, et see summa katab poolte lapse vajadusi ja selle summani tulebki suurendada varem väljamõistetud elatise suurust.

Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatise hagi esitamisest (PKS § 70 lg 1) seega alates 14.03.2008, mis on seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud poolte lapse ülal piisaval määral.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatuks olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 2200 krooni alates 14.03.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. kuni 23.01.2019.

PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tsiviilasi nr 2-08-9800

6(6) MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et kõik menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik