3-07-2160/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 1. august 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2160 Haldusasi V.O kaebus Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 korralduse nr 1171 tühistamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks kooskõlastada eskiisprojekt ja väljastada ühekordne projekteerimisluba või vastustaja kohustamiseks asja uuesti arutama Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V.O, esindaja Eero Tonka Vastustaja – Rae Vallavalitsus, esindaja Viktor Särgava Asja läbivaatamise aeg ja koht Kohtuistung, 1. juulil 2008, Tallinnas Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte kanda. 3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus teavitamise korras e-mailiga kaebajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 1.09.2008.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus võttis 24.07.2007 vastu korralduse nr 1171 (edaspidi korraldus), millega keelduti Xxx xx kinnistule projekteeritava elamu eskiisprojekti kooskõlastamisest ja ühekordse projekteerimisloa väljastamisest V.O-le (tl. 23-24). 03.09.2007 esitas V.O Rae Vallavalitsusele vaide korralduse nr 1171 kehtetuks tunnistamiseks (tl. 25-28). Rae Vallavalitsus jättis 19.09.2007 vastusega nr 6-2/2996 (tl. 29-30) vaide rahuldamata. 2. 24.10.2007 saabus Tallinna Halduskohtule V.O kaebus korralduse tühistamiseks ja Rae Vallavalitsuse kohustamiseks eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja selle alusel ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks.

2 3. 27.11.2007 jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebus ei vastanud HKMS §-le 10. 14.12.2007 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. 17.12.2007 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl. 59-60). 4. 5.02.2008 määrusega (tl. 63-65) võttis kohus kaebuse kaebaja esitatud tühistamistaotluse ja kohustamistaotluse kindla sisuga haldusakti väljaandmiseks (kooskõlastada eskiisprojekt ja väljastada ühekordne projekteerimisluba) menetlusse. 5. 25.02.2008 teatas vastustaja oma vastuses kohtule, et soovib asja arutamist kohtuistungil (tl. 71-74). Kohtuistung toimus 1.07.2008 Tallinna Halduskohtus, Pärnu mnt 7, Tallinn (protokoll tl. 116-120).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebuse esitaja leiab, et Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 korraldus, millega keelduti eskiisprojekti kooskõlastamisest ja ühekordse projekteerimisloa väljastamisest, kuulub tühistamisele ja Rae Vallavalitsust tuleb kohustada eskiisiprojekti kooskõlastamiseks ja ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks või asja uuesti arutamiseks järgmistel põhjustel: 1) Rae Vallavalitsus ei ole kaalunud 24.07.2007 korralduse aluseks olevaid asjaolusid. Rae Vallavalitsuse korraldusest ei nähtu, millistest kaalutlustest tulenevalt on vallavalitsus jõudnud järeldusele, et eskiisiprojekti alusel kavandatav ehitis piirkonda ei sobi. Rae Vallavalitsuse hinnang eskiisprojekti kohta on ilmselgelt asjatundmatu, antud erialase teadmiseta vallaametnike poolt ning ei tugine objektiivsetel asjaoludel. 2) Oma korralduse punktis f) alapunktides a ja b tsiteerib Rae Vallavalitsus arhitekt A.M- i arvamust (tl. 32) eskiisprojekti kohta. Tallinna Halduskohus on oma 15.05.2007 otsuses nr 3-06-1258 märkinud, et A.M ei ole osalenud eskiisprojekti kooskõlastamise otsustamisel ning et haldusorgani lepingulise esindaja kohtumenetluse käigus antud selgitused ei asenda kaalutlusõiguse alusel tegutsema volitatud haldusorgani puuduvaid kaalutlusi. Arhitekt A.M ei ole osalenud ka eskiisprojekti kooskõlastamisel Tallinna Halduskohtu menetluse nr 3-06-1258 järgselt. Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 istungi protokollist nr 33 (tl. 33) nähtuvalt ei võtnud eskiisprojekti kooskõlastamise ja selle alusel ühekordse projekteerimisloa väljastamise otsustamisest osa ühtegi ehitusvõi arhitektuurilise eriteadmisega isikut. Kuigi Rae Vallavalitsus on oma korralduse tsiteerinud arhitekt A.M-i arvamust, ei nähtu, et Rae Vallavalitsus oleks selliseid seisukohti sisuliselt kaalunud või eskiisprojektis esitatud lahendusi sisuliselt arutanud. Kaebaja esindaja esitas 07.08.2007 Rae Vallavalitsusele teabenõude, milles palus väljastada Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 istungile eelnenud Rae Vallavalitsuse Ehitusameti koosoleku protokolli eskiisprojekti kooskõlastamise eelnõu ettevalmistamise kohta. Teabenõudele esitatud vastuses märkis Rae Vallavalitsus, et Rae Vallavalitsuse Ehitusametis ei ole aset leidnud ühtegi koosolekut, mis puudutaks eskiisprojekti kooskõlastamist. Samuti märkis Rae Vallavalitsus, et on teinud eskiisprojekti kooskõlastamist ja ühekordse projekteerimisloa väljastamist puudutava otsuse Rae Vallavalitsuse Ehitusameti poolt ettevalmistatud materjalide põhjal ja suulise arutelu käigus Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 istungil. Nimetatud istungi protokollis puuduvad viited Rae Vallavalitsuse Ehitusameti poolt ettevalmistatud materjalidele, samuti ei nähtu vallavalitsuse istungi protokollist, milles seisnes eskiisprojekti sisuline arutelu.

3 3) Kaebaja on seisukohal, et Rae Vallavalitsuse korralduse põhjendused ei vasta haldusorgani kaalutluskohustuse ulatusele ja eesmärkidele. Vaidlustatavas korralduses on vastustaja leidnud, et eskiisprojekti alusel kavandatav elamu Jüri alevisse ilmselgelt ei sobi. Lisaks on märgitud, et kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab lähtuma kogu elukeskkonna tervikust. Samas ei ole esitatud ühtegi kaalutlust, millised on eskiisprojektist tulenevad ohud ümbritsevale keskkonnale. Korralduses on viidatud üldistele huvidele, kuid korraldusest ei nähtu, milliseid üldiseid huvisid on eskiisprojekti kooskõlastamisest keeldumisel kaalutud. Korraldus piirab ka kaebaja omandiõigust, piirates õigust temale kuuluvat kinnistut vabalt kasutada. Korraldusest ei tulene, milliste üldiste huvide kaitseks on vajalik omandiõiguse piiramine. Põhiseaduse § 32 teise lõike kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega keeldumisel tuleb viidata ka seaduslikule alusele, millest tuleneb Rae Vallavalitsuse õigus keeldumiseks, st viidata tuleb mitte üksnes pädevust sätestavale normile, vaid ka vallavalitsuse tegevust põhistavale normile. 4) Rae Vallavalitsuse korralduses sisalduv piirang kaebuse esitaja omandi kitsendamiseks on ilmselgelt põhjendamata ning avalikke huve arvesse võttes ebavajalik. Rae Vallavalitsus ei ole esitanud kaalutlusi, milliste avalike huvide kaitseks on vajalik kaebuse esitaja omandi piiramine, milliseid avalikke huvisid kahjustaks Rae vallas eskiisprojekti järgse elamu ehitamine ning millised on potentsiaalsed kahjulikud mõjud avalikele huvidele, mis kaaluvad üles kaebaja huvi talle kuuluval kinnistu kasutamiseks ja sinna elamu püstitamiseks. 5) Rae Vallavalitsus märgib oma 19.09.2007 vaidevastuses, et kaebaja seisukoht Rae Vallavalitsuse pädevuse puudumise kohta küsimuses, millised hooned Rae valda sobivad ja millised mitte, on tema subjektiivne seisukoht, mis ei põhine ühelgi seadusel. Kaebaja nõustub Rae Vallavalitsusega, et Rae Vallavalitsuse pädevus kohaliku elu korraldamisel, sh eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja projekteerimisloa väljastamiseks tuleneb seadusest. Samas juhib kaebaja tähelepanu, et käesoleval juhul ei ole eskiisprojekti kooskõlastamise otsustamisel Rae Vallavalitsuses osalenud ühtegi ehitusvõi arhitektuurilise eriteadmisega isikut. Lisaks seab kaebuse esitaja kahtluse alla arhitekt A.M-i teadmised ja kompetentsi, kelle kirjalikku arvamust on Rae Vallavalitsuse korralduses tsiteeritud. 6) Rae Vallavalitsuse korralduse punktis f) alapunktis a on märgitud, et arvestades naaberkrundi xxx xx kinnistu detailplaneeringuga, on hoonetele ette nähtud kindlad kujundusnõuded, välisviimistluses võib kasutada krohvija puitpindu ning kivivoodrit. Esitatud eskiisprojekt näeb ette hoonele kimmkatuse ja seinakatte ja kimmvälisvoodri. Korralduses sisalduv viide naaberkrundi detailplaneeringule on kaebaja arvates asjassepuutumatu ja jääb arusaamatuks. Lisaks annab seisukoht tunnistust, et korralduse koostaja ei ole aru saanud, et kimmi kui puitehituselemendiga kaetud pindade näol on tegemist puitpindadega ning seega vastab kavandatav ehitis tegelikult nii naaberkrundi detailplaneeringule kui piirkonna hoonetele ettenähtud kindlatele kujundusnõuetele. Rae Vallavalitsuse korralduse punktis f) alapunktis c märgitakse, et kavandatav puidukimmidega kaetud hoone oleks ülikõrge tuleohtlikkusega ehitis tiheasustusalal, kujutaks otsest ohtu naabrusehitistele ja seetõttu vajaks täiendavaid ehitustehnilisi lahendusi. Kuivõrd Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Xxx xx kinnistule projekteeritava üksikelamu projekteerimiseks väljastatud projekteerimistingimuste (tl. 35-36) punkti 6.3.8 kohaselt peab kavandatava hoone tulepüsivusaste olema minimaalselt tuldkartev, jääb arusaamatuks, milles seisneb eskiisprojektis väljapakutud lahenduse ülikõrge tuleohtlikkus võrreldes projekteerimistingimustes

4 sätestatuga. Korralduses esitatud järeldus, et kavandatav ehitis vajab täiendavaid tuleohutusalaseid lahendusi, on põhistamata ning asjatundmatu. 7) Vaide lisana edastas kaebaja Rae Vallavalitsusele ka Eesti Arhitektide Liidu koostatud eskiisprojekti eksperthinnangu (tl. 37-38). Eksperthinnangu järelduste kohaselt on eskiisprojekt koostatud professionaalselt ja häid tavasid silmas pidades ning esitatud lahendused rikastavad olemasolevat keskkonda. Rae Vallavalitsus märgib vaidevastuses, et Eesti Arhitektide Liidu arvamus ei saa olla valla jaoks siduv ega piirata vallavalitsuse otsustusvabadust. Kaebajale teadaolevalt ei tööta Rae Vallavalitsuses ühtegi arhitektuurilise teadmisega isikut, samuti ei ole vallavalitsus pöördunud ühegi arhitektuurilise teadmisega isiku poole otsustusprotsessis osalemiseks. Arhitekt A.M-i seisukohti on küll tsiteeritud, kuid kusagilt ei nähtu, et neid seisukohti oleks sisuliselt kaalutud. Samuti on arhitektuurialases küsimuses Eesti Arhitektide Liidu kui kollektiivse kutseühenduse arvamus kindlasti objektiivsem kui üksikarhitekti subjektiivne arvamus, kes oli ka Rae Vallavalitsusest tööalaselt sõltuv. 8) Rae Vallavalitsus on viidanud korralduse õigusliku alusena muuhulgas Rae Vallavolikogu 16.12.1997 määrusega nr 32 kinnitatud „Rae valla ehitusmääruse“ punktile 15.4.2. Rae valla ehitusmääruse punkti 15.4.2 kohaselt: vallavalitsus keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimatuks. Sellisel juhul nõuab vallavalitsus ehitusprojekti koostamist kõrgharidusega arhitekti poolt. Kaebaja leiab, et seega sisaldub ehitusmääruse punktis 15.4.2 keeld ühekordse projekteerimisloa andmisest keeldumiseks, kui eskiisprojekti on koostanud kõrgharidusega arhitekt ja eskiisprojekt on koostatud professionaalselt ja häid tavasid silma pidades. Eskiisprojekti koostanud arhitekt K.L on kõrgharidusega tunnustatud arhitekt ning eskiisprojektis väljapakutud lahenduste professionaalsuse kohta on andnud hinnangu Eesti Arhitektide Liit eksperthinnangus. Eskiisiprojekti ebaprofessionaalsuse väide on kaebaja hinnangul paljasõnaline. Keeldumise alusena on märgitud ka, et kohalik omavalitsus peab oma territooriumil tagama inimväärse ja nauditava elukeskkonna. Vallavalitsus ei ole põhistanud, kuidas ohustab eskiisprojektis kavandatav ehitis ja selle tehnilised lahendused Rae valla territooriumil inimväärset ja nauditavat keskkonda. Eesti Arhitektide Liit on eksperthinnangus konstateerinud eskiisprojekti sobivust nii inimväärsesse elukeskkonda kui ka esteetilist nauditavust. Vaidevastuses märgib Rae Vallavalitsus, et Eesti Arhitektide Liidu arvamus ei saa olla vallavalitsusele siduv. Samas ei ole Rae Vallavalitsus ei vaidlustatavas korralduses ega vaidevastuses esitanud arutlusi või põhjendusi, mis võimaldaksid eksperthinnangu kahtluse alla seada. 9) Kaebaja leiab, et HKMS § 6 lg 2 p-s 2 sätestatu kohaselt võib halduskohtult kaebuse või protestiga taotleda välja andmata haldusakti väljaandmist ning sooritamata toimingu sooritamist. Toimingu all tuleb mõista ka kooskõlastuse andmist. Tulenevalt eelviidatud paragrahvis sätestatust saab halduskohus antud juhul kontrollida, kas esinevad asjaolud vaidlusalusele eskiisprojektile kooskõlastuse andmisest keeldumiseks, sh ka milliseid Rae valla ja Vallavalitsuse huve eskiisprojekti kohase ehitise ehitamine kahjustaks ning kas Rae Vallavalitsuse ja valla huvide kahjustamine kaalub üles kaebaja omandiõiguse piiramise kinnistule soovitud ehitise püstitamise mittelubamise näol. 10) Kooskõlastuse andmine on diskretsiooni teostamise ulatuselt võrreldav haldusorgani poolt ettekirjutuse tegemisega. Ettekirjutuse tegemise ja sellest keeldumise aluste kohta on riigikohtu halduskolleegium oma 26.11.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-64-02 märkinud, et ettekirjutuse tegemisest keeldumise kui diskretsiooniotsuse

5 õiguspärasuse määrab eelkõige ära see, kas asutud on kaalumisel arvestanud vaid asjakohaseid aspekte, kas on arvestatud kõiki asjasse puutuvaid aspekte ning kas lammutamise poolt ja vastu rääkivaid argumente on väärtustatud õigesti ja kooskõlas diskretsioonivolituse eesmärgiga. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et kohus kohustab kohalikku omavalitsust tegema ebaseadusliku ehitise likvideerimise ettekirjutus. Kaebaja palub halduskohtul kontrollida, kas esinevad asjaolud eskiisprojekti kooskõlastamisest ja ühekordse projekteerimisloa väljastamisest keeldumiseks ja kui neid asjaolusid ei esine, siis kohustada Rae Vallavalitsust eskiisprojektile kooskõlastuse andmiseks ja selle alusel ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kui halduskohtumenetluse käigus leiab tuvastamist, et Rae Vallavalitsuse korralduses loetletud keeldumise põhjuseid tegelikult ei eksisteeri või selliseid põhjuseid ei saa pidada piisavaks eskiisprojekti kooskõlastamiseks keeldumiseks ja selle alusel ühekordse projekteerimisloa väljastamata jätmiseks, puudub põhjendus, miks halduskohus ei saaks kohustada Rae Vallavalitsust eskiisprojekti kooskõlastama ja ühekordset projekteerimisluba väljastama. 11) Kaebuse esitaja palub halduskohtul kontrollida Rae Vallavalitsuse korralduse õiguspärasust kontrollides selleks kaevatavas korralduses esitatud asjaolusid. Kui korralduses esitatud asjaolud ei vasta tõele või need ei ole käsitletavad piisava alusena vaidlusaluse eskiisprojekti kooskõlastamata jätmiseks, on asja läbivaatamiseks olulised asjaolud tuvastatud halduskohtumenetluse käigus ning Rae Vallavalitsuse poolt asja uueks sisuliseks läbivaatamiseks puudub alus. Ainult korralduse tühistamine ning asja uueks sisuliseks läbivaatamiseks Rae Vallavalitsusele saatmine võib kaasa tuua olukorra, kus Rae Vallavalitsus laiendab juba teostatud diskretsiooni piire ning asub hindama täiendavaid asjaolusid, mis võivad olla uueks aluseks keeldumisel. Kaebuse esitajal on põhjendatud kartus, et asja saatmisel uueks otsustamiseks Rae Vallavalitsusele võib vallavalitsus hakata hindama asjaolusid, mida varasemates korraldustes hinnatud ei ole, sealjuures hinnates täiendavalt asjassepuutumatuid asjaolusid või muul viisil etteantud diskretsiooni piiridest väljuda. See võib viia olukorrani, milles kaebuse esitaja satub olukorda, kus Rae Vallavalitsuse soovimatuse või võimetuse tõttu hinnata õiglaselt kaebaja õigusi ja huve, jääb vallavalitsus tegema järjest uusi õigusele mittevastavaid korraldusi eskiisprojekti kooskõlastamata jätmise kohta ja kaebaja jääbki halduskohtule kaebusi esitama, kuid sisuliselt jäävad kaebaja õigused kaitseta.

7. Vastustaja Rae Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub oma vastuses kaebusele (tl. 71-74) jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt: 1) Vastustaja märgib esiteks, et ehitise ehitamiseks on vajalikud ehitusprojekt ja ehitusluba. Rae valla ehitusmääruse kohaselt on ehitusprojekti koostamine võimalik: a) vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel; b) kehtestatud detailplaneeringu alusel; c) detailplaneeringu nõudeid täpsustavate projekteerimistingimuste alusel; d) ühekordse projekteerimisloa alusel. Juhul, kui isik soovib ehitise ehitamiseks kasutada vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste võimalust, siis vallavalitsus väljastab talle projekteerimistingimused, isik koostab nende alusel ehitusprojekti ja esitab selle projekti koos ehitusloa väljastamise taotlusega vallavalitsusele. Kui isik soovib kasutada ühekordse projekteerimisloa võimalust, siis esitab ta vallavalitsusele ehitise eskiisprojekti, selle alusel vallavalitsus väljastab talle projekteerimisloa, misjärel isik

6 koostab projekteerimisloa alusel ehitusprojekti ja esitab selle projekti koos ehitusloa väljastamise taotlusega vallavalitsusele. Käesoleval juhul on kaebaja need erinevad võimalused segi ajanud, nimelt on kaebaja ehitise ehitamiseks kasutanud projekteerimistingimuste võimalust. Seda asjaolu kinnitab talle vallavalitsuse poolt projekteerimistingimuste väljastamine. Seega oleks ta pärast projekteerimistingimuste väljastamist pidanud ehitise ehitamiseks vallavalitsusele esitama ehitusprojekti koos ehitusloa väljastamise taotlusega. Vaatamata sellele esitas ta vallavalitsusele kooskõlastamiseks ehitusprojekti alusel koostatud eskiisprojekti ja taotluse ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks. Projekteerimistingimuste võimalust kasutades ei ole vastustajalt midagi sellist võimalik nõuda. Kaebus tuleb rahuldamata jätta juba seetõttu, et kaebaja on vastustajalt nõudnud toimingute tegemist, milleks õiguslik alus puudub. 2) Vastustaja leiab, et käesoleval hetkel ei ole isegi teoreetiliselt võimalik kohustamistaotlust enam rahuldada. Eskiisprojekti aluseks olevad projekteerimistingimused väljastati 10.01.2006 ja need kehtisid kuni 10.01.2008. Aegunud projekteerimistingimuste alusel aga eskiisprojekti kooskõlastamine ja ühekordse projekteerimisloa väljastamine ei ole võimalik. 3) Kaebus on ka sisuliselt seadusega vastuolus ja põhjendamatu. Vastustaja leiab, et kohus saab asjaoludele anda ainult õiguslikke hinnanguid, mitte aga eriteadmisi vajavaid hinnanguid. Kaebaja on palunud kohtul täita tõendamiskoormist, kuid haldusprotsessis esitavad väiteid ja neid tõendavaid tõendeid pooled, mitte kohus. Üldjuhul ei ole haldusprotsessis võimalik taotleda, et kohus hakkaks iseseisvalt uurima, kas haldusaktis esitatud põhjendused on sisuliselt põhjendatud või mitte. Kaebajal on kohustus tõendada, et haldusaktis esitatud põhjendused ei ole põhjendatud. 4) Kaebaja väide, et vastustaja ei ole vaidlustatud haldusakti aluseks olevaid asjaolusid kaalunud, on põhjendamatu. Haldusakti kirjaliku põhjendamise eesmärgiks on tagada, et oleks võimalik aru saada, miks kohalik omavalitsus sellise otsuse tegi. Kui haldusakti adressaat haldusakti põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et vald diskretsiooni ei teostanud. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et valla poolt eskiisprojekti kohta haldusaktis kirjutatud põhjendused ei saa õiged olla juba seetõttu, et Rae vallal puuduvad eskiisprojekti hindamiseks vajalikud teadmised. Üheski seaduses ega Riigikohtu lahendis ei ole märgitud, et haldusakti põhjendused peavad olema kirjutatud ainult vastava ala spetsialisti poolt ja juhul, kui seda ei ole tehtud, on põhjendused automaatselt ebaõiged. Vastustaja lisab, et haldusakti põhjendusi tuleb hinnata mitte subjektiivse kriteeriumi järgi, vaid objektiivse kriteeriumi järgi. Vastasel juhul ei hakkaks kohaliku elu küsimusi esitama mitte kohalikud omavalitsused, vaid oma ala spetsialistid, kuivõrd neil on kohalikust omavalitsusest paremad teadmised. 5) Vastustaja leiab, et kaebaja seisukoht, et valla töötajate poolt kirjutatud haldusakti põhjendused ei ole objektiivsed, sest töötajad on vallast tööalaselt sõltuvad, on absurdne. Juhul, kui sellise seisukohaga nõustuda ja arvestades, et kohalikud omavalitsused kui juriidilised fiktsioonid saavad toiminguid teha ainult läbi oma töötajate, siis jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid funktsioneerida, kui nad ei või läbi oma töötajate toiminguid teha. 6) Kaebaja nõue kohustada vastustajat eskiisprojekti kooskõlastama ja ühekordset projekteerimisluba väljastama on otseses vastuolus põhiseaduse §-ga 154, mille kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused. On välistatud võimalus, et kohus hakkaks otsustama, millised hooned mõnda valda sobivad või ei sobi. Kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse tegevusse, hakates ise kaalutlusõiguse alusel kohalikku elu puudutavaid otsuseid vastu

7 võtma. Kohus saab ainult kontrollida, kas kohalik omavalitsus on otsuseid vastu võttes kaalutlusõigust õigesti teostanud.

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

8. Kohus võtab kõigepealt seisukoha küsimuses, millega on õiguslikus mõttes tegemist vastustaja korralduse näol. Nähtuvalt poolte esitatud tõenditest väljastas vastustaja kaebajale individuaalelamu püstitamiseks 10.01.2006 korraldusega nr.

43 projekteerimistingimused Jüri alevikus Xxx xx kinnistule üksikelamu ehitamiseks. 04.05.2006 esitas V.O vastustajale kooskõlastamiseks arhitekti koostatud üksikelamu eskiisprojekti ja taotluse „Rae valla ehitusmääruse“ punkti 15.4.1 alusel ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks. Vastustaja korraldusega nr 1171 24. juulist 2007 keelduti nii eskiisiprojekti kooskõlastamisest kui ka V.O-le ühekordse projekteerimisloa täiendavast väljastamisest. Lisaks selgitati korralduse punktis 3 kaebajale, et tal on vajalik ja võimalik tellida ehituslik projekteerimine kooskõlas temale väljastatud projekteerimistingimustega ning et projekteerimisel tuleb arvestada piirkonna olemasolevate ehitiste arhitektuuri ning antud tiheasustusala miljööga. 9. Nähtuvalt eeltoodust ja vastustaja poolt kohtule esitatud arvamuse (tl. 71-74) punktidest 2.1. ja 2.2 ning kohtus antud ütlustest on vastustaja esindaja olnud muuhulgas seisukohal, et kaebusel puudub õiguslik alus, kuna Rae valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) toodud projekteerimistingimuste väljastamisega kaasnev regulatsioon ei näe ette võimalust, et pärast nende väljastamist toimub eraldi eskiisiprojekti kooskõlastamine. Vastavalt ehitusmääruse punktidele 16 ja 17 koostab isik projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti ning esitab selle koos ehitusloa väljastamise taotlusega vallavalitsusele. Kaebaja ei ole seda aga teinud ja on vastustaja arvates sisuliselt segi ajanud projekteerimistingimuste väljastamisele järgneva tee ehitusloa saamiseks ja ehitusmääruse p. 15.4. ettenähtud ühekordse projekteerimisloa alusel ehitusloa saamiseks ettenähtud menetluse. Vastustaja esindaja nõustus nähtuvalt kohtuasjas nr. 3-06-1258 toimunud 25.04.2007 kohtuistungil protokollist (tl. 103) kaebajaga selles, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 04.05.2006 esitas kaebaja Rae Vallavalitsusele avalduse ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks ja koos sellega eskiisiprojekti. Nimetatud kohtuasjas kohustas Tallinna Halduskohus oma otsusega Rae Vallavalitsust V.O avaldust ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks uuesti läbi vaatama. Kohtuotsus on jõustunud. Kuna vaidlustatud korralduses punkt e näitab selgelt, et vastustaja täidab korralduse andmisega nimetatud asjas 15.05.2007 tehtud otsust, siis loeb kohus vastustaja viited kaebaja nõude õigusliku aluse puudumisele asjakohatuks. Nähtuvalt eeltoodust on kaebaja esitanud ehitusmääruse punktis 15.4. ettenähtud taotluse ja saanud korraldusega sellele eitava vastuse. Kohus leiab, et tegemist on haldusaktiga, mida saab kohtus vaidlustada. Samas tähendab sellise seisukoha võtmine ka seda, et teises haldusmenetluses väljastatud projekteerimistingimused ei oma vastustajale otsuse langetamisel selles haldusmenetluses siduvat jõudu, kuid võivad olla üheks argumendiks, mida arvestada tulenevalt haldusmenetluse ratsionaalsuse ja arusaadavuse printsiibist. 10. Järgnevalt võtab kohus seisukoha korralduse õiguspärasuse suhtes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegemist on vastustaja poolt diskretsiooniõiguse alusel vastuvõetava haldusaktiga. Ka kohus on sarnasel seisukohal. Kaebaja väidab oma kaebuses, et vastustaja ei ole oma diskretsiooniõigust kohaselt kasutanud, on sisuliselt jätnud oma otsuse põhjendamata ja on jätnud kaalumata avalikkuse ja kaebaja erahuvid. Lisaks on kaebaja väitel vastustaja teinud diskretsioonivea jättes arvestamata kaebaja poolt esitatud

8 Eesti Arhitektide Liidu arvamuse, mis on kaebaja arvates oluliselt objektiivsem ja autoriteetsem kui vallaametnike arvamus. 11. Kohtulik kontroll halduse diskretsiooniotsuste üle on piiratud. Riigikohus on oma 14.10.2003 haldusasjas nr. 3-3-1-54-03 tehtud otsuse punktis 38 piiritlenud kohtute kontrolli halduse diskretsiooniotsuste üle järgmiselt: “Halduse kaalutlusehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.“. 12. Käesoleva kohtuasja sisuliseks põhiküsimuseks on küsimus, millistel tingimustel ja kuidas saab kohalik omavalitsus piirata planeerimisja ehitusmenetluses isikute Põhiseaduse §-s 32 toodud õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja eelkõige püstitada neile kuuluvale kinnisasjale oma soovile vastavaid ehitisi. Planeerimisseaduse § 4 lg 2 sätestab selgelt, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimisseaduse § 5 sätestab, et kohalik omavalitsus kehtestab valla ehitusmääruse valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 sätestab juhtumid, mil detailplaneeringute koostamine on kohustuslik ja annab sisuliselt võimaluse valla või linna ehitusmäärusega korraldada ehitamist ja planeerimist juhtudel, kui see ei ole kohustuslik. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et vaidlustatud korraldus puudutab just viimati mainitud olukorda ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda küsimust, kas on eeldused ühekordse projekteerimisloa taotlemiseks ja väljaandmiseks või ka projekteerimistingimuste väljastamiseks väljaspool tavapärast planeerimismenetlust olid üldse täidetud või oleks vastustajal tulnud nende väljastamisest seadusest tulenevalt koheselt keelduda viidates planeerimisseaduse §-le 3. 13. Käesolevas kohtuasjas ei ole ka vaidlust selle üle, kas vallavalitsusel on üldse diskretsiooniõigus. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on haldusmenetluse läbiviimisel kahel korral näidanud suutmatust tema esitatud eskiisiprojekti hindamiseks ja selle kooskõlastamiseks või sellest keeldumiseks ning rikkunud sellega ka Põhiseaduse § 14 ja 15 toodud kohustust tagada igaühe õigused ja vabadused ja seetõttu on kohtul kohustus asjaolud välja selgitada ja teha lõplik lahend kohustades vastustajat kindla sisuga haldusakti väljaandmiseks (eskiisiprojekti kooskõlastamiseks) või vähemalt vastustaja kohustamiseks asi uuesti läbi vaadata. 14. Kohus leiab siinkohal, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust asjaolus, et vaidluse sisuline põhiküsimus on antud juhul ebatraditsioonilise ja piirkonnas olevatest hoonetest oluliselt erineva hoone püstitamise võimaldamine. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti on sellisel arvamusel olnud kaebaja poolt esitatud ekspertiisi koostajad märkides selle järeldustes „Kokkuvõttes on eramu projekt koostatud professionaalselt ja häid tavasid silmas pidades, peegeldades arhitekti novaatorlikke vormiotsinguid, mis kindlasti rikastavad olemasolevat alles kujunemisjärgus keskkonda“(tl. 38). Käesoleva kohtuasja põhjustasid peamiselt vastustaja poolt korralduse punkti f alapunktis a toodud seisukohad, et „Hoone arhitektuurne kujundus on problemaatiline“ ja et „Nii hoone vorm kui ka väliskujundus oleksid mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeeritud analoogsete hoonetega. Hoone ei ole sobilik linnapildis ja tiheasustusalal.“ ning punktis g toodud põhijäreldus, et „Tegemist on antud piirkonda projekteeritud ebaprofessionaalse eskiisprojektiga. Kohalik omavalitsus peab oma territooriumil tagama inimväärse ja nauditava elukeskkonna. Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab

9 lähtuma kogu elukeskkonna tervikust. Nimetatud kimmkattega elamu kavandamisel Xxx xx kinnistule sobiks see sinna isegi vähem kui palkmaja. Seejuures on palkmaja projekteerimistingimuste kohaselt aga keelatud“(tl. 24). Tuginedes muuhulgas nendele seisukohtadele ja järeldustele ja ka asjaolule, et naaberaladel ning xxx x kinnistu detailplaneeringuga on piirkonna hoonetele ette nähtud kindlad kujundusnõuded, jättis vastustaja esitatud eskiisi kooskõlastamata ja keeldus ühekordse projekteerimisloa täiendavast väljastamisest. 15. Kaebaja taotleb kõigepealt tuginedes põhiliselt Eesti Arhitektide Liidu arvamusele, et kohus tuvastaks korralduses toodud kohaliku omavalitsuse seisukohtade paikapidamatuse ja kohustaks vastustajat eskiisi kooskõlastama. Oma nõudes tugineb kaebaja ka Riigivastutuse seaduse § 6 lg 5, mis võimaldab kohtul teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja kaalutlusõiguse alusel haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole vastustajal võimalik keelduda ühelgi asjaolul kooskõlastuse andmisest, kuna tema järeldused on põhjendamatud. 16. Kohus asub käesoleva asja lahendamisel kõigepealt seisukohale, et planeerimisdiskretsioon on oma olemusest tulenevalt seotud väärtushinnangulisteja maitseotsustustega, mis on oma olemuselt paratamatult subjektiivsed. Käesoleval juhul on pooled kohtuistungil nõustunud, et pakutud eskiisprojekti näol on tegemist ebatraditsionaalse lahendusega. Selliste lahenduste lubamise või mittelubamise puhul juba olemasolevasse elukeskkonda on tegu mitte õigusliku, vaid eelkõige väärtushinnanguliseja maitseotsusega. Väärtushinnanguline otsus seisneb siinkohal peamiselt suhtumises uuendustesse – kas neid soositakse ja toetatakse või eelistatakse konservatiivsemat lähenemist kaitstes traditsioonilisi lahendusi ja kujundatakse nendest lähtudes elukeskkonda. Maitseotsustus seisneb eelkõige uue ja traditsioonilise kooskõla ja sobivuse või nende puudumise leidmises väljapakutud lahendustes. Reaalses elus ei ole sageli võimalik öelda, et üks või teine lahendus on hea või halb, õige või vale. Mõlemad positsioonid ja lahendused on demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritavad ja need võivad aja möödudes muutuda. Heaks näiteks maitse muutumises on Pariisis asuv Eiffeli torn, mida selle püstitamise järgselt peeti inetuks ja Pariisi sobimatuks, kuid tänaseks on see kujunenud üheks Pariisi sümboliks kõrvuti Louvreiga. 17. Väärtushinnanguliste ja maitseotsuste langetamine on demokraatlikus ühiskonnas ja ka vastavalt meie Põhiseadusele ja selle alusel vastu võetud seadustele ja muudele õigusaktidele reeglina poliitiliste võimuharude pädevuses. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr. 3-3-1-54-03 selgelt väljendanud, et kohus ei hinda haldusotsuste poliitilist otstarbekust. Mingi asustusala arhitektuuriline lahendus on aga just nimetatud liiki otsustus. Riigikogu on tuginedes Põhiseaduses sätestatule andnud planeerimisdiskretsiooni teostamise kohaliku omavalitsuse pädevusse ja kohtu sekkumisel kohaliku omavalitsuse pädevusse langetada neid otsuseid nii, et kohus sisuliselt otsustaks, kas üks lahendus sobib või ei sobi mingisse keskkonda, rikuks kohus selgelt Põhiseadusega tagatud kohaliku omavalitsuse autonoomiat ning väljuks oma otsustuspädevuse piiridest. 18. Kohtuistungil väljendas vastustaja esindaja seisukohta, et on võimalik, et mõni uus vallavolikogu koosseis võib tulevikus aktsepteerida väljapakutud lahendust. See aga ei tähenda, et tänane vastustaja ei või olla teisel positsioonil. Planeerimisseaduses alusel on tema pädevusse antud elukeskkonna laiem kujundamine ja kui ta on jõudnud järeldusele, et see ei sobi vallavalitsuse nägemusega, siis on tegemist demokraatliku protsessi läbi

10 kujundatud võimuorgani seadusliku otsusega. Kohus saab seda kontrollida ainult ulatuses, mis on määratletud Riigikohtu eelpooltsiteeritud otsuses asjas nr. 3-3-1-54-03 ehk kohus kontrollib järgnevalt, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga 19. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole suuteline läbi viima vaidlusaluse eskiisiprojekti objektiivset kaalumist ja ning eskiisiprojekti kooskõlastamisest keeldumine on saanud vastustajale juba nn. põhimõtte küsimuseks. Kaebaja rõhutas menetluse jooksul korduvalt, et sisuliselt ainsaks objektiivseks ja autoriteetseks arvamuseks käesoleva asja lahendamisel saab olla tema tellimusel Eesti Arhitektide Liidu poolt koostatud arvamus, mille järeldusi vastustaja sisuliselt ümber lükanud ei ole. Valla ametnike poolt antud arvamused on kaebaja arvates paratamatult kallutatud ja pole professionaalsed. Kohtuistungil väljendas kaebaja esindaja ka seisukohta, et valla ametnikud ja eelkõige valla arhitekt ei oma arusaama ja teadmise kaasaegse arhitektuuri uuematest trendidest ja seega ei saa nende seisukohti pidada objektiivseteks ja seaduslikeks. 20. Kohus võtab kõigepealt seisukoha võimalike menetlusvigade suhtes. Menetlus, mille läbiviimist kaebaja taotles, ei ole erinevalt detailplaneeringu menetlusest haldusmenetluse seaduse 3. peatükis ette nähtud avatud menetlus. Kohtule teadaolevalt ei ole sellist menetlusvormi taotlenud ka kaebaja. Samuti ei ole kohalik omavalitsus kasutanud käesoleval juhul talle HMS § 46 antud võimalust viia taotletud menetlus avatud menetlusena. Lähtudes eelpooltoodust asub kohus seisukohale, et kaebajal ei ole pretensioone valitud menetlusvormi suhtes. 21. Nähtuvalt kaebusest on kaebaja põhiliseks menetluslikuks etteheiteks asjaolu, et otsuse langetamisel ei osalenud tema väitel ühtegi ehitusja/või arhitektuurilise eriteadmisega isikut. Seda kinnitab kaebaja arvates nii 24.07.2007 Rae Vallavalitsuse istungi protokoll, kui ka Rae Vallavalitsuse poolt 14.08.2007 kaebaja teabenõudele antud vastus nr. 6- 10/2645, milles vastustaja märgib, et Rae Valla Ehitusametis ei ole aset leidnud ühtegi koosolekut, mis puudutaks eskiisprojekti kooskõlastamist. Kohus leiab kõigepealt, et kaebaja väide, et otsuse ettevalmistamisel ei osalenud mitte ühtegi eriharidusega isikut, on lihtsalt vale. Nagu kaebaja ise tunnistas, on vastustaja oma korralduses tsiteerinud arhitekt A.M-i poolt Tallinna Halduskohtu menetluses nr. 3-06-1258 antud seisukohti. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et ei ole mingit seaduslikku takistust, miks ei võinud vastustaja neid ja muid kohtuasja nr. 3-06-1258 väljendatud seisukohti kasutada vaidlustatud korralduse formuleerimisel. Samuti leiab kohus, et kaebaja on esitanud kohtule paljasõnalisi ja alusetuid väiteid seades kahtluse alla valla arhitekti A.M-i kompetentsi. Nähtuvalt menetluse käigus uuritud tõenditest ja menetlusosaliste nõusolekust nendega, ei ole poolte vahel vaidlust asjaoludes, et A.M on 1974 aastal lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ja oli Arhitektide Liidu liige 1977-2000, mil ta lahkus selle liikmeskonnast omal soovil. Kohus peab täielikult põhjendamatuks ja kohtumenetluses elukutselise juristi poolt esitamiseks lubamatuks ning ebaeetiliseks kaebaja poolt ilma igasuguse põhjenduseta esitatud väidet, nagu oleks A.M tulenevalt Eesti Arhitektide Liidu liikmeskonnast lahkumisest aastal 2000 tänaseks kaotanud erialase kompetentsuse. Samuti nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et absurdsed on kaebaja väited, et valla töötajate poolt kirjutatud haldusakti põhjendused pole objektiivsed, sest töötajad on vallast tööalaselt sõltuvad. Sarnaselt vastustajaga leiab kohus, et juhul, kui sellise seisukohaga nõustuda, siis jääb arusaamatuks, kuidas saaksid kohalikud omavalitsused funktsioneerida, kui nad ei või läbi oma töötajate toiminguid teha.

11 Teiseks leiab kohus, et kaebaja ei ole näidanud ära ühtegi õigusakti, mis kohustaks vastustajal korraldamaks esitatud taotluse arutamiseks ehitusameti koosolekuid ja neid protokollima. Vastustaja sisemine töökorraldus on vastustaja enda otsustada ja kohus ei leia, et asjaolu, et enne otsustamist ei korraldatud spetsiaalset ehitussameti koosolekut, ei ole kvalifitseeritav menetlusveana. Materjale otsustamiseks saab ja võib ette valmistada ka ilma selleks eraldi koosolekuid pidamata. Täiendavate materjalide uurimine osutub vajalikuks alles siis, kui haldusaktist endast ei nähtu selle andmise põhjendused. 22. Kaebaja põhilised argumendid korralduse vastu on seotud selle sisuga. Kaebaja leiab kõigepealt, et kaalutlusotsuses on jäetud kaalumata tema huvid oma omandi vabaks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning avalikkuse huvid piirangute seadmiseks. Kohus ei nõustu kaebaja selle põhilise argumendiga. Kohus leiab, et vaidlusaluses korralduses on arusaadavalt ja selgesti välja toodud kaalutlused, millest lähtudes keelduti eskiisiprojekti kooskõlastamisest. Korralduse punkti f alapunktis a on selgelt põhjendatud, miks peab vastustaja kujundust problemaatiliseks. Vastustaja viitab nii projekteerimistingimustele, lähiümbruses asuvate hoonete kujundusele kui ka kaebaja krundi naaberkrundile xxx x vastustaja 20.12.2005 korraldusega nr. 1717 kinnitatud detailplaneeringuga seatud kujundusnõuetele. Vastustaja selgitab mainitud punktis oma positsiooni veel täiendavalt selgitades, et „Nii hoone vorm kui ka väliskujundus oleksid mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeerituna analoogsete hoonetega. Hoone ei ole sobilik linnapildis ja tiheasustusalas.“. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja korralduse punktis g muuhulgas „Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab lähtuma kogu elukeskkonnast tervikust. Nimetatud kimmkattega elamu kavandamisel Xxx xx kinnistule sobiks see sinna isegi vähem kui palkmaja. Seejuures palkmaja oli projekteerimistingimuste kohaselt aga keelatud.“. Kohus leiab, et põhjendatud on vallavalitsuse seisukoht, et tegemist on selle piirkonna jaoks problemaatilise kujundusega. Ka Eesti Arhitektide Liidu arvamuses on sisuliselt kirjas, et tegemist on projektiga, mis „peegeldab arhitekti novaatorlikke vormiotsinguid“ ja väitega, et hoone „asukoht krundi põhjanurgas tänava ääres ning skulpturaalne arhitektuur annavad lootust, et väikeelamupiirkond saab laiendes värskema näo ja selle tunnistuseks originaalse „nurgakivi“. Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et korralduses toodud argumendid ei ole suvaliselt ja pahatahtlikult „kiusu ajamise pärast“ esitatud argumendid. Tegemist on selgelt arusaadava seisukohaga, mis väljendab nägemust piirkonna olemasoleva ning kavandatava elukeskkonna arengust. Kohus leiab ka, et kohalik omavalitsus ei pea lähtuma Eesti Arhitektide Liidu hinnangust, et sellel piirkonnal peab olema arhitekti „novaatorlikke vormiotsinguid“ väljendav „originaalne nurgakivi“. Kohalikul omavalitsusel on õigus lähtuda teistsugusest ja konservatiivsemast lähenemisest arhitektuurile ja kujundada vastavalt elukeskkonda oma territooriumil. Kohus peab vajalikuks siinkohal veel ära märkida, et Eesti Arhitektide Liidu eksperthinnangu tekstist nähtuvalt ei ole selles arvesse võetud või selle koostamisel isegi teadlik oldud xxx x krundi detailplaneeringust, mis avaliku arutelu läbinuna omab elukeskkonna kujundamises kindlasti vähemalt sama kaaluga tähendust kui ühe eraomaniku nägemus oma krundi hoonestamisest. 23. Kohus möönab siinkohal, et osaliselt võivad olla vaieldavad korralduse punkti f alapunktides b ja c toodud väited. Kaebaja soovis, et kohus kontrolliks nende väidete paikapidavust esitamata ühtegi tõendit nende vastu. Kõigepealt leiab kohus, et tal ei ole põhjust kohtule esitatud tõendite valguses kahelda valla arhitekt A.M-i arvamuses, mis puudutab kimmmaterjali kasutamisega seotud tehnilisi küsimusi, millele on viidatud korralduse punkti f alapunktis b. Nende väidete ümberlükkamiseks oleks pidanud tõendid

12 esitama kaebaja. Teiseks leiab kohus, et tal puudub alus kahelda ka korralduse punkti f alapunktis c toodud väidetes. Kohus leiab, et vastustaja on korrektselt viidanud kimmmaterjali suurele tuleohtlikkusele ja maininud ära mõned võimalused selle vähendamiseks (tulemüürid, kimmmaterjali spetsiaalne tulevastane immutus) ning teatud lahenduste (tulemüür) kaheldavust esteetilises mõttes. Kohus leiab, et neid seisukohti ei ole kaebaja suutnud ümber lükata. Veelgi enam – kohtuistungil tunnistas kaebaja otsesõnu, et Eesti Arhitektide liidu ekspertarvamuses ei lükata ümber korralduses toodud seisukohti. Nende ümberlükkamine kohtu initsiatiivil ei mahu aga selgelt halduskohtu uurimisprintsiibi raamesse ja oleks selge poolte võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine. Halduskohtumenetluse seadustiku § 15 lg 3 kohustab kaebuse esitajat põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Juhul, kui tõendeid ei ole võimalik esitada, tuleb kaebajal näidata põhjused, miks see võimalik ei ole ja teatada, kus tõendid asuvad. Käesoleval juhul kaebaja seda teinud ei ole. Lisaks peab kohus vajalikuks siinkohal märkida, et nähtuvalt korralduse sisust ei ole korralduse punkti f alapunktides b ja c toodud põhjendused põhiliseks sisuliseks aluseks eskiis kooskõlastamata jätta. Korralduse põhilised sisulised alused on nähtuvalt menetlusosaliste kohtule esitatud argumentidest toodud korralduse punkti f alapunktis a ja punktis g. Seega ei tooks isegi punkti f alapunktides b ja c toodud väidete täielik paikapidamatus vastavalt HMS § 58 kaasa korralduse õigusvastaseks tunnistamist. 24. Kohus leiab, et ebaõiged on ka kaebaja väited nagu ei oleks vastustaja kaalunud eeltooduga avalikke ja erahuve ja on piiranud põhjendamatult erahuve. Nähtuvalt eelmistes punktides toodust on vastustaja asunud seisukohale, et ta lähtub piirkonnast kui tervikust ja vastandab selle arengu eraomaniku kitsale nägemusele oma kinnistule püstitavast ehitusest. Selline kaalutlus on igati kohane ja mahub kohaliku omavalitsuse planeerimisja ehitusalase diskretsiooniõiguse piiridesse. Kohus leiab, et vastustaja on korralduses arusaadavalt põhjendanud, et piirkonna kui tervikliku elukeskkonna kujundamise huvi kaalub antud juhul tulenevalt piirkonnas juba olemasolevast hoonestusest, xxx x kinnistu detailplaneeringust ja kaebajale väljastatud projekteerimistingimuste sisust, üles eraomaniku huvid ja nägemuse oma kinnistu hoonestamisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et korralduse resolutiivosa punktis 3 on vastustaja selgitanud kaebajale, et tal tuleb tellida ehituslik projekteerimine ja projekteerimisel arvestada piirkonna olemasolevate ehitiste arhitektuuri ja antud tiheasustusala miljööga. Sisuliselt tähendab see, et vald ei ole keeldunud elamu püstitamise lubamisest, vaid annab kaebajale selge juhise, kuidas viimane saab oma omandiõigust teostada. 25. Kohus leiab samuti, et korralduses on toodud selle andmise aluseks olevad õigusaktid ja nende sätted. Korraldaja on viidanud nii ehitusseaduse kui ka Rae valla ehitusmääruse asjakohastele punktidele. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud siinkohal ainult viite ehitusmääruse punktile 15.4.2. väites, et tegemist on professionaalse ehitusprojektiga tuginedes seejuures Eesti Arhitektide Liidu arvamusele. Kohus kaebaja selle väitega ei nõustu. Kohus leiab, et professionaalne ehitusprojekt ei tähenda ainult seda, et selle järgi on võimalik ehitist püstitada, vaid ka seda, et see ehitis võtab arvesse piirkonna olemasolevat elukeskkonda, hoonestuse laadi ja kehtestatud planeeringuid ning sobitub avaliku võimu poolt seaduslikult määratletud arhitektuuriliste arengusuundade ja – kujundusnõuetega. Nähtuvalt korraldusest ja sellele eelnenud Rae Valla arhitektuurikomisjoni keeldumisest eskiisi kooskõlastada ning sellele järgnenud kohtuprotsessidest, on kohtu arvates võimalik leida, et esitatud eskiisprojekt ei vasta professionaalse projekti tingimustele laiemas mõttes ja kaebaja on asunud sisuliselt kohalikule omavalitsusele peale suruma oma isiklikku ja arhitekti nägemust hoonest

13 arvestamata kohaliku omavalitsuse avalikku huvi väljendavat nägemust piirkonna arengust ja kujundusnõuetest. 26. Eelpooltoodut kokku võttest leiab kohus, et vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel ei ole vastustaja teinud menetlusvigu, see põhineb õiguslikul alusel, selle andmisel on jäädud diskretsiooni piiridesse ja ei ole tehtud diskretsioonivigu, korraldust on arusaadavat põhjendatud ja selle andmisel on kaalutud kõiki asjassepuutuvaid küsimusi. Kohtul puuduvad alused kaebuses esitatud nõuete rahuldamiseks ja lähtudes muuhulgas HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 27. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulud jäävad poolte kanda. 28. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Daimar Liiv Kohtunik

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2160 Haldusasi V.O kaebus Rae Vallavalitsuse 24. juuli 2007. a korralduse nr 1171 tühistamiseks, eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks või asja uuesti arutamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. augusti 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.O apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.O, esindaja advokaat Eero Tonka Vastustaja Rae Vallavalitsus, esindaja advokaat Viktor Särgava

14 RESOLUTSIOON

1. Jätta V.O apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Halduskohtu 1. augusti 2008. a otsuse põhjendusi ja asendada need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

Lauri Madise

Ivo Pilving

Ruth Virkus