Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
3-08-652/7 AI generated

3-08-652/7 · 3-08-652/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-08-652/7
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1 TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-652 Otsuse kuupäev 01. august 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tallinna Vangla vastu kirjaümbrike võetuse akti väljastamise kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 15.07.2008 Menetlusosalised Resolutsioon Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko; Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Svetla...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 3-08-652/7

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-652 Otsuse kuupäev 01. august 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tallinna Vangla vastu kirjaümbrike võetuse akti väljastamise kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 15.07.2008 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko; Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Svetlana Meister.

1. Rahuldada Aleksandr Dorožko kaebus. 2. Tunnistada õigusvastaseks 28.01.2008 ja 29.01.2008 koostatud ümbrikute äravõtmise koostatud akti kaebajale mitteväljastamine. 3. Kohustada Tallinna Vanglat 5 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates väljastama kaebuse esitajale 28.01.2008 ja 29.01.2008 koostatud kirjaümbrikute võetuse aktid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

A. Dorožko sai Tallinna Vanglas 28.01.2008 kuus kirja - 3 Tallinna Halduskohtult, 1 Tartu Vanglalt, 1 Murru Vanglalt ja 1 eraisikult. 28.01.2008 koostatud akti kohaselt võeti sellel päeval A. Dorožkolt ära üks ümbrik. 29.01.2008 sai kaebaja 3 kirja - ühe Tartu Vanglalt ja kaks eraisikutelt. 29.01.2008 koostatud akti kohaselt võeti nimetatud päeval A. Dorožkolt ära 2 ümbrikut.

2 30.01.2008 esitas A. Dorožko vaide, milles taotles Tallinna Vangla poolt toimingu sooritamist. Tallinna Vangla edastas A. Dorožko 30.01.2008 esitatud vaide Justiitsministeeriumile 28.02.2008.a. Justiitsministeerium 27.03.2008 vaideotsusega nr 11-7/1689 jätab A. Dorožko väide rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

Kaebuse esitaja taotleb kohtult kohustada Tallinna Vanglat sooritama sooritamata toiming – väljastama A. Dorožkolt äravõetud kirjaümbrikute kohta võetuse aktid.

Kaebaja märgib, et VSkE § 63 lg 2 alusel kinnipeetavatelt äravõetud eseme kohta koostatakse akt 2-es eksemplaris, millest 1 eksemplar antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Nimetatud kohustus lasub vanglal ja seega ei pea kinnipeetav ise eraldi akti nõudma. Äravõetud asjade akti rekvisiidid on selgesõnaliselt sätestatud VSkE §-s 71.

Kaebaja leiab, et kuna tembeldatud kirjaümbrik on infokandja (ärasaatmise postkontori tempel; kuupäev; sihtkoha postitempel; kuupäev; adressaadid ja saatja aadressid), siis vangla poolt infokandja äravõtmist peaks kinnitama tõendiga, mida vajaduse korral võiks kasutada vaidluses. Samas on kinnipeetaval õigus kontrollida, kas vangla täidab õigusaktiga talle pandud kohustust edastada kiri 3 päeva jooksul kinnipeetavale (VSkE § 49). Seega leiab kaebaja, et võetuse akti väljastamine on igati õigustatud.

Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja kohustada Tallinna Vanglat väljastama kaebajalt 28.01.2008.a ja 29.01.2008.a äravõetud kirjaümbrikute kohta võetuse aktid, mida vangla on kohustatud väljastama tulenevalt VSkE § 63 lg-st 2. Kaebuse esitamise põhjendatud huvina märgib A. Dorožko preventiivse eesmärgi, et edaspidi taolised toimingud (tegevusetus) ei korduks.

Vastustaja vastuväited

Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et Justiitsministeeriumi poolt antud juhiste kohaselt hakati Tallinna Vanglas alates 01.11.2007 jagama kirju kätte selliselt, et ümbrik, mille sees kiri tuleb, võetakse ära. Kui kinnipeetaval ei ole saatja aadressi, tuleb võimaldada tal selle ümberkirjutamine ning seejärel kirjaümbrikud kirja saabumisel ära võtta. Peale ümbriku ära võtmist koostatakse Tallinna Vanglas akt, kuid seda ei tehta iga ümbriku kohta eraldi, vaid kõikide sel päeval ära võetud ümbrikute kohta korraga. Akti märgitakse kuupäev ja ajavahemik, kambri number, kinnipeetava nimi ja kinnipeetavalt ära võetud ümbrikute arv.

A. Doroškole on 12.02.2008 kirjalikult selgitatud, et iga kord vormistatakse ümbrikute äravõtmise kohta akt ning selle koopiat on võimalik Tallinna Vanglalt taotleda. Sellele vaatamata ei ole A. Dorožko Tallinna Vanglale esitanud sellekohast taotlust. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kirjast või pakist eseme äravõtmise kohta koostatud akti üks eksemplar või koopia tuleks automaatselt kinnipeetavale väljastada. Ümbrikud võetakse ära VSkE § 461 tõlgendamise tulemusena ning selle kohta ei koostata haldusakti.

3

Haldusmenetluse seaduse § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. Vastavalt VSkE § 73 säilitab Tallinna Vangla äravõetud esemete, sh kirjaümbrikud, kohta koostatud akte kolm aastat. VSkE § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates kolme päeva jooksul. A. Dorožko saab postitemplit ümbrikul kontrollida, kui vanglaametnik kirja edastab, sest ümbrik avatakse kinnipeetava juuresolekul ning tal on võimalik sellelt üles kirjutada kõik seal olevad andmed.

Vastavalt VangS § 29 avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetud kirjad vanglaametnike juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetavale saadetud kirju vanglaametnikud ei loe. Samuti ei avata kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile, riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele ning konsulaartöötajale. Tallinna Vangla ametnikud ei võta ära kinnipeetavate kirjaümbrikuid, mis on saadetud prokuratuuri, kohtu, Justiitsministeeriumi, politsei, advokaadi, notari või vangla poolt.

A. Dorožko sai 28.01.2008 kuus kirja, millest kolm olid kohtult, kaks vanglatelt ja üks eraisikult, seega võttis nimetatud päeval inspektor-kontaktisik A. Dorožkolt ühe ümbriku. 29.01.2008 sai A. Dorožko neli kirja, millest üks oli Tartu Vanglalt, milles omakorda oli kinnine ümbrik ja kaks eraisikult, seega võeti kaebajalt ära kaks ümbrikut. Kokku võeti A. Dorožko'lt kahe nimetatud päeva jooksul ära kolm ümbrikut, milles saadetud kirjad olid tulnud eraisikutelt. Ametiasutuste poolt saadetud kirjade ümbrikuid kaebajalt ära ei võetud. Ümbrikute äravõtmise kohta on mõlemal päeval koostatud akt, mis on kinnitatud direktori asetäitja poolt. Seega on Tallinna Vangla ümbrikute äravõtmisel toiminud õiguspäraselt ning A. Dorožkole ei ole väljastatud ümbrikute äravõtmise akti põhjusel, et ta ei ole esitanud vastavasisulist taotlust.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Antud haldusasjas on A.Dorožko vaidlustanud Tallinna Vangla poolt 28.01.2008 ja 29.01.2008 kirjaümbrikute võetuse kohta koostatud aktide kaebajale mitteandmist. Kaebuse esitaja leiab, et VSkE § 63 lg 2 kohaselt tuleb äravõetud eseme kohta koostatud aktist üks eksemplar anda kinnipeetavale. Vastustaja leiab, et antud juhul tuleb kohaldamisele VSkE § 70, § 72 ja 73, millised ei näe ette eseme äravõtmise akti andmist kinnipeetavale. Vastustaja väitel väljastatakse vastav akt kinnipeetava taotlusel, kaebuse esitaja ei ole aga taotlenud 28.01.ja 29.01.2008 kirjaümbrikute äravõtmise akti väljastamist.

4

Seega on antud asjas vaidlus selles, kas vangla peab koheselt peale kirjaümbrike äravõtmise kohta akti koostamist andma ühe eksemplari aktist kinnipeetavale või mitte. Antud asjas ei ole vaidlustatud kirjaümbrike äravõtmise õiguspärasust.

Kirjalikus vastuses märgib vastustaja, et kirjaümbrikud võetakse ära VSkE § 50 lg 3 alusel, kui esemed, mis ei ole käsitletavad kirjana. Kohtuistungil laiendas vastustaja kirjaümbrikute äravõtmise alust, märkides, et kirjaümbrikud võetakse ära kui vangla julgeolekut ohustavad esemed. Ümbrikuid hakati ära võtma Tallinna Vanglas alates 01.11.2007 vastavalt Justiitsministeeriumi juhistele.

VangS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Vastustaja on loeb kinnipeetavatele saadetud eraisikutelt saadud kirjaümbrikuid keelatud esemeteks. VangS § 63 lg 2 sätestab, et kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Kohus on seisukohal, et kui vangla loeb kirjaümbriku vanglas keelatud esemeks, mis tuleb ära võtta, siis tuleb võetuse akti koostamisel kohaldada VSkE § 63 lg 2 nõudeid. VSkE § 63 pealkirjast ei nähtu, et antud paragrahv kohaldub ainult esmakordselt vanglasse saabuvate kinnipeetavate suhtes. Kinnipeetavalt vanglas keelatud asjade äravõtmise vajadus võib tekkida ka vangistuses viibimise ajal, näiteks ka juhul, kui muutub keelatud asjade nimekiri. Ka sel juhul tuleb kohaldamisele VSkE § 63 lg 2. Kuna kirjad, sealhulgas kirjaümbrikud olid adresseeritud A.Dorožkole, oli kaebaja isikuks, kellele oleks tulnud üks eksemplar aktist anda allkirja vastu, vastavalt VSkE § 63 lg 2 nõuetele ning seetõttu oli aktist ühe eksemplari mitteväljastamine kinnipeetavale õigusvastane. Kinnipeetavalt äravõetud asju kajastava akti kinnipeetavale allkirja vastu kätte andmise eesmärk on eelkõige, et vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, millised asjad täpselt ära võeti. Erinevalt Tallinna Vangla praktikale on teistes kohtuasjades selgunud, et Tartu Vangla väljastab kinnipeetavale koheselt ühe eksemplari ka kirjaümbrike äravõtmise aktist.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et ümbrikute äravõtmisel tuleb kohaldamisele ainult VSkE § 70 ja § 72. VSkE § 70 räägib pakist äravõetud esemega toimimise ja pakist äravõetud eseme kohta akti koostamist, mitte aga pakendi enda, milles esemed saadetakse, äravõtmist. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kui vastustaja võtab kinnipeetavale adresseeritud ja saadetud kirjaümbrikud ära tulenevalt sellest, et loeb need keelatud esemeteks, tuleb nende äravõtmisel järgida VSkE § 63 lg 2 nõudeid. Vastustajal tuleb väljastada kaebuse esitajale 28.01.2008 ja 29.01.2008 koostatud ümbrikute äravõetuse aktist üks eksemplar allkirja vastu.

Eda Muts Kohtunik

5