3-08-1182/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2008, Jõhvi Kohtuasja number

3-08-1182 Kohtuasi AS Mann grupp kaebus Narva Linnavalitsuse 28.05.2008 korralduse nr. 663-k osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Kohtuistungi toimumise aeg

22. juuli 2008 Kohtuistungil osalenud isikud AS Mann Grupp esindaja Sven Sillar ning Narva Linnavalitsuse esindajad Pyotr Nyakk ja Avo Viilol

Resolutsioon 1.Jätta AS Mann Grupp kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 28.05.2008 võttis Narva Linnavalitsus vastu korralduse nr. 663-k (t.l. 11) Narva linna koolide toitlustamise riigihanke korraldamiseks ja otsustas selle punktis 3.1 kinnitada hankedokumendid vastavalt lisale. 18.06.2008 esitas AS Mann Grupp Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-5) ning palus, et kohus tühistaks hankedokumentatsiooni punktides 2.3.3 ja 2.3.4 rendileandja nõusoleku esitamise ja igas koolis eriharidusega koka olemasolu kohta määratud nõuded, kohustaks kandma hankedokumentidesse seletuse, kas hankeleping sõlmitakse tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumise alusel ning tunnistaks seadusele mittevastavaks ja tühistaks hankedokumentatsiooni punktides 16.2.1, 16.2.2 ja 16.2.3 määratud pakkumise võrdlemise ja hindamise kriteeriumid. Rendileandja nõusoleku kohta esitatud nõuet pidas kaebaja arusaamatuks ja seadusel mittepõhinevaks ja väitis, et võlaõigusseaduse § 272 kohaselt tekivad äriruumide tasulisse kasutusse võtmisega hoopis üürisuhted ning üürniku kasutusõigus, kasutamise tähtaeg ja muud tingimused sätestatakse üürilepingus. Igas koolis eriharidusega koka olemasolu nõude kohta märkis kaebaja, et tsentraliseeritud toitlustamise korral on see asjatu ja ülekoormav ning lisas, et nõue

2 peakoka poolt aasta jooksul toitlustatud inimeste arvu kohta on samuti arusaamatu, sest tema näiteks teostab toitlustamist mitmete sööklate ja kohvikute kaudu, millede külastajate arvu keegi ei kontrolli. Riigihangete seaduse § 31 lg. 3 tuginedes märkis kaebaja, et nii hanketeates, kui ka hankelepingu projektis on jäetud määramata, kas hankeleping sõlmitakse tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumise alusel ja see võib viia pakkuja eksimusse. Pakkumiste võrdlemise ja hindamise kriteeriumite osas leidis kaebaja, et omafinantseeringu, toidukomponentide osatähtsuse ja toitlustamiskogemuse kriteeriumid pole objektiivsed ega vasta riigihangete seaduse § 31 lg. 4 toodud loetelule ja annavad hankijale sisuliselt võimaluse hinnata pakkumisi oma maitse järgi. Narva Linnavalitsus ei nõustunud oma kirjalikus vastuses (t.l. 54) kaebusega ja väitis, et kaebaja on 06.06.2008 hankedokumendid kätte saanud ja 17.06.2008 oma pakkumuse esitanud ning neis hankedokumentidega täielikku nõustumist kinnitanud. Kohtuistungil jäid kaebaja ja vastustaja esindajad kirjalike väidete ja taotluse juurde. Sven Sillar märkis, et kaebaja põhjendused lähtuvad rohkem inimlikest kriteeriumidest kui õiguslikest alustest ja väitis, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb teatud piire järgida, antud juhul aga olid tingimused liialt ahistavad. Pyotr Nyakk märkis, et kaebuse esitamine jääb arusaamatuks olukorras, kus kõigile tingimustele vastav pakkumus on kaebaja poolt esitatud. Avo Viilol käsitles eraldi kõiki kaebaja nõudmisi ning rõhutas, et tegemist on lihtsustatud menetlusega, kaebaja esitas oma pakkumuse ja kinnitas selles nõustumist hankija esitatud tingimustega.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused asjade ostmisel ja teenuste tellimisel on reguleeritud riigihangete seaduses, mille § 19 lg. 1 kohaselt ei ole selles seaduses sätestatud korra kohane hankemenetlus kohustuslik sama seaduse lisa 2 osas B nimetatud teenuste hankelepingu puhul. Kooliõpilaste toitlustamise teenus on käsitletav selles loetelus teenuste kategooria 27 all toodud muu teenusena. Narva Linnavalitsuse esindaja poolt kohtuistungil esitatud väite kohaselt on Narva linna koolide toitlustamisteenuse oletatav maksumus suurem kui riigihanke piirmäär (t.l. 69), seega tuli kohaldada riigihangete seaduse § 19 lg. 3 kehtestatud nõuet järgida selle seaduse § 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid ja esitada pärast hankelepingu sõlmimist § 37 kohane riigihanke aruanne. Muus osas piirduvad Narva Linnavalitsuse kohustused üksnes riigihangete seaduse esimeses peatükis kehtestatud üldiste põhimõtete järgimisega. Narva linna koolide toitlustamiseks korraldatud lihtsustatud hankemenetlus ei ole veel jõudnud hankelepingu sõlmimiseni ja AS Mann Grupp pole oma kaebuses vaidlustanud hankedokumentide neid osi, mis sisaldavad tehnilist kirjeldust. Seega saab ta tugineda ainult riigihanke seaduse üldsätetes kehtestatud üldiste põhimõtete rikkumisele. Hankedokumentide vaidlustatud punkt 2.3.3 (t.l. 15) kohustab kasutama hanke teostamiseks Narva linnas asuvat piisava varustusega kööki, esitama andmed selle asukoha ja seadmete kohta ning kui köögiruume renditakse, siis lisama ettenähtud vormile vastava rendileandja kirjaliku nõusoleku ruumide kasutuselevõtmise kohta. Kaebuses on võlaõigusseaduse § 272 üürilepingu kohta kehtestatule tuginedes leitud, et nõue on asjatu ja arusaamatu ega põhine seadusel (t.l. 2). Tegelikult tugineb see riigihangete seaduse § 41 lg. 1 p. 8 ette nähtud andmete ja dokumentide nõudmise õigusele ja kohustusele ega saa seetõttu olla lubamatu ka lihtsustaud korras läbi viidava hanke puhul. Nõue ei pane mingeid kohustusi üürilepingu alusel ruume kasutavale pakkujale ning selle kohta esitatud etteheide jääb arusaamatuks veel ka seetõttu, et Narva Linnavalitsuse esindaja väitel (t.l. 72) on kaebaja saanud oma pakkumuses üürileandja kirjaliku nõusoleku siiski esitada. Hankedokumentide punkt 2.3.4 (tl. 15) kohaselt peab pakkujal olema nõutava kvalifikatsiooniga ja piisaval arvul töötajaid hanke teostamiseks, seejuures vähemalt üks koka erihariduse ja aasta

3 jooksul vähemalt 1000 inimese viie aastase toitlustamise kogemusega peakokk ning üks erihariduse ja kolme aastase erialase töökogemusega kokk igas toitlustuskohaga kooli köögis. Kaebaja peab igas koolis eriharidusega kokka olemasolu nõuet tsentraliseeritud toitlustamise puhul asjatuks ja koormavaks ning leiab, et nõue aasta jooksul toitlustatud inimeste arvu kohta on arusaamatu, koormav, kontrollimatu ja hanke eesmärgiga mitteseotud (t.l. 2-3). Tegelikult tuleneb selle punkti sõnastusest selgelt, et eriharidusega koka olemasolu nõue käib vaid toitlustuskohaga koolide kohta ega puuduta koole, kus toitlustamist teostatakse tsentraliseeritud köögi vahendusel. Koolitoidu valmistamisele laieneb toiduseaduse § 27 lg. 2 toidu käitlejale kehtestatud kutseteadmiste nõue. Seega on koolide toitlustamise teenuse pakkumises kasutatavatele töötajatele kutseoskuste ja kogemuste kohta tingimuste seadmine igal juhul seotud vastava hanke eesmärgiga. Milliseid konkreetseid teadmisi ja kogemust nõuda, puudutab ostetava teenuse sisu ja kvaliteeti ning on iga hankija enda otsustada. Kuna riigihangete seaduse § 41 lg. 1 p. 5 õigustab ja kohustab muuhulgas nõudma andmeid teenuse osutamise eest vastutavate isikute kutsekvalifikatsiooni, kogemuse ja hariduse kohta, ei saa see keelatud, ülemäära koormav ega hanke eesmärgile mittevastav olla ka lihtsustatud menetluses. Kohustus nimetada hankedokumentides ära, kas hankeleping sõlmitakse tervikuna majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse alusel on kehtestatud riigihangete seaduse § 33 lg. 3. Sama seaduse eespool juba nimetatud § 19 lg. 1 ja 3 kohaselt ei laiene nõue lihtsustatud menetlusele. Vastava selgituse hankedokumentidesse kandmiseks kohustamise nõue on asjakohatu ja täielikult arusaamatu veel ka seetõttu, et hankedokumentide punktis 16.1 (t.l. 18) on täiesti selgelt märgitud, et edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus ning tegelikult on kaebaja sellest täpselt nii ka aru saanud (t.l. 3). Hankedokumentide vaidlusaluste punktide 16.2.1, 16.2.2 ja 16.2.3 (t.l. 18) kohaselt on pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel arvesse võetavateks kriteeriumiteks muuhulgas omafinantseering, mis sisaldab olemasolevate seadmete hinda ja soetatava varustuse maksumust, toidukomponentide osatähtsus koolilõuna päevamaksumuses ning toitlustamiskogemus aastates. Kaebaja on leidnud, et need kriteeriumid pole objektiivsed ega vasta riigihangete seaduse § 3 lg. 3 ja § 31 lg. 4 (t.l. 3-4). Riigihangete seaduse § 3 p. 3 kehtestatu kohustab hankijat kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ühestki kaebaja poolt nimetatud punktist ei nähtu, et Narva Linnavalitsus kavatseb erinevaid pakkujaid ebavõrdselt kohelda või neile ahistavaid piiranguid kehtestada. Kõik need kriteeriumid on vaieldamatult seotud Narva linna koolide toitlustamisega ning vajalikud kvaliteetse ja soodsa hinnaga teenuse saavutamiseks. Riigihangete seaduse § 31 lg. 4, milles loetletakse majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel sõlmitava hankelepingu puhuks võimalikke hindamise kriteeriume, ei asetse selle seaduse üldsätetes ega kuulu seetõttu lihtsustatud hankemenetluses üldse kohustuslikule kohaldamisele. Tegelikult nähtub kaebusest, et selle esitaja pole osanud kahtluse alla seatud kriteeriumite sisust täielikult aru saada ega ole ka põhjalikult tutvunud kõigi hankedokumentides olevate dokumentide sätetega, sealhulgas toitlustusteenuse osutamise lepingu projektiga (t.l. 37-43), mille punktis 10.3.4 sätestatud võimalus leping üles öelda kui toitlustaja ei täida hinnapakkumises toodud omafinantseerimise kohustust, annab õiguse pakkumuses esitatut kontrollida ega võimalda karistamatult katteta lubadusi esitada. Kaebuses on tsiteeritud riigihangete seaduse § 3 p. 1 (t.l. 3), kuid ole esitatud ühtegi konkreetset väidet selle kohta kas ja kuidas hankedokumentide vaidlustatud punktid selles kehtestatut rikuvad. Säte kohustab hankijat kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Narva linna koolide toitlustamisteenuse pakkujatele esitatud tingimused võimaldavad erinevate isikute osalemist, neis on ette nähtud pakkumuste

4 võrdlemine ning nende abil on võimalik välja selgitada ka hankija nägemuse kohast parima hinna ja kvaliteedi suhet. Lihtsustatud menetluses kohustuslikud riigihangete korraldamise üldised põhimõtted tulenevad veel riigihangete seaduse § 3 punktidest 2, 4, 5 ja 6, mis kohustavad hankijat tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ilma, et see saaks avalike vahendite kasutamise tõttu moonutatud, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning eelistama võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. Kaebaja pole oma kirjalikus kaebuses ega kohtuistungil esindaja poolt esitatud seletustes (t.l. 67-69) väitnud ega tõendanud, ühegi nimetatud põhimõtte rikkumist ja seda pole tuvastanud halduskohus ka iseseisvalt. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole AS Mann Grupp kaebus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Narva Linnavalitsuse esindajad menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud (t.l. 69), seega jäävad poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda.

Raili Randlane Kohtunik