2-08-5841/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-5841

1

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2008.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-5841 Tsiviilasi D. B. hagi V. B. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja D. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx mnt xx-xx, xxx) Kostja V.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xxx, xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 15.07.2008.a., Narva kohtumaja Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär: Jelena Muttonen Tõlk: Tatjana Artemjeva Hageja: D. B. Kostja: V. B.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.B.hagi V. B.vastu elatise nõudes. 2. Välja mõista V. B. D. B. kasuks alates 02.06.2007.a kuni 31.12.2007.a igakuise elatusrahana 1800 krooni, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis, ning alates 01.01.2008.a igakuise elatusrahana 2175 krooni, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis, kuni 30.06.2009.a., s.o. Narva Kutseõppekeskuses õpingute lõppemiseni, kuid mitte väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Kui pärast vanemalt täisealisele isikule väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada perekonnaseaduse §-s 61 sätestatud alustel. 3. Keelduda D.B. hagi V.B. vastu elatise nõudes tagasiulatuvalt alates 15.02.2007.a kuni 02.06.2007.a.

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 22.07.2008.a. kell 16.30 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.

2-08-5841

2

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavaldus 15.02.2008.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja D. B. hagi V. B. vastu. Hagiavalduse kohaselt hageja on sündinud 02.06.1989. Hageja ema ja isa on lahutatud ning isa on maksnud emale elatusraha hageja ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Nüüd sai hageja täisealiseks ning jätkab õpinguid Narva Õppekeskuses. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 alusel kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Sama seaduse § 61 lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, 01.01.2008 on see määr 4350 krooni. § 70 lg 2 alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6 lõikes nimetatud asjaolusid. 2007 aastal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Hageja leiab, et temal on õigus nõuda kostjalt saamatajäänud elatist alates 15.02.2007 kuni 31.12.2007 800 krooni igakuiselt, mis teeb kokku 9200 krooni ning alates 15.02.2008 kuni õpingute lõppemiseni 2175 krooni igakuiselt tema ülalpidamiseks. Hageja ema on 100% töövõimetu, saab pensioni 3000 krooni kuus. Peale õpinguid käib hageja veel spordiklubis. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 ja perekonnaseaduse § 60 lg 2, § 61 lg 2, lg 4 ja § 70 lg 2 palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks (hageja ülalpidamiseks) saamatajäänud elatise 2007 aasta eest summas 9200 krooni ja 2175 krooni igakuiselt kuni hageja õpingute lõppemiseni ning kohtukulud mõista kostjalt välja.

Kostja vastus

Kirjalikkus vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja haginõuded osaliselt. Hageja D. B., sünd xx.xx.xxxx on kostja poeg. 15.02.2008 esitas hageja kohtusse hagiavalduse kostjalt elatise saamise nõudes, põhjendades seda sellega, et ta jätkab õpinguid kutseõppekeskuses. Seejuures palub hageja välja mõista elatisraha alates 15.02.2007 kuni 31.12.2007 summas 800 krooni kuus, mis teeb kokku 9 200 krooni ja alates 15.02.2008 kuni õpingute lõppemiseni 2 175 krooni iga kuu.

2-08-5841

3 Vastavalt Narva Linnakohtu 15.12.2000 otsusele maksis kostja poeg D. ülalpidamiseks tema ema N.B. kasuks elatisraha 1000 krooni. Kuni poja täisealisuseni, s.o xx.xx.xxxx oli see kohtuotsus täidetud. Pärast elatise maksmise lõppemist hageja emale jätkas kostja poja materiaalset toetamist, andis talle igakuiselt 500 krooni. Poeg ei esitanud kostjale mingeid nõudeid suurendada talle elatisraha pärast tema täisealiseks saamist. Käesoleva hagi esitamine oli kostjale täiesti ootamatu, kuna kostja ei ole kunagi keeldunud poega materiaalselt toetamast. Kostja tegi ettepaneku sõlmida pojaga kompromisslepingu tema nõuetes, kuid ta keeldus sellest. Hageja nõuab põhjendamatult elatise väljamõistmist möödunud aja eest, st alates 15.02.2007, osundades Perekonnaseaduse § 70 lõikele 2. Esiteks, kuni poja täisealisuseni, s.o kuni xx.xx.xxxx täitis kostja tema ülalpidamiskohustust ja maksis tema emale, kellega ta koos elab, elatisraha kohtu poolt määratud summas. Pärast poja täisealiseks saamist ei olnud kostja kohustatud maksma talle elatisraha, kuna ta ei esitanud kostjale selliseid nõudeid ning esitas käesoleva hagi alles 15.02.2008. Seega saabusid pojal seaduslikud alused elatise nõude osas alles pärast käesoleva hagi esitamist kohtusse. Kostja ei saa nõustuda hageja nõuetega elatise suuruse osas summas 2 175 krooni. Kostja leiab, et elatise väljamaksmine pärast lapse kaheksateistkümne aastaseks saamist — see ei ole lapse täielik ülalpidamine, vaid abi õpingute jätkamiseks. Sel põhjusel on kostja nõus maksma pojale õpingute lõppemiseni kutseõppekeskuses 1 200 krooni iga kuu, mida ta ka viivitamatult on teinud pärast käesoleva hagiavalduse saamist. 07.03.2008 kandis kostja poja arveldusarvele nimetatud summa. Kostjal on krooniline südamehaigus (hüpertoonia), mistõttu on kostjal töötamise piirangud. Selle asjaolu sunnil ei ole kostja töötasu stabiilne. Kantud menetluskulud palub kostja jätta poolte kanda.

Hageja arvamus kostja vastusele

Kohtule esitatud hageja arvamuse kohaselt kostja väide, et peale lapse täisealiseks saamist laps ei vaja täielikku ülalpidamist, vaid ainult abi õpingute jätkamiseks, on perekonnaseaduse § 60 lg. 2 sätete moonutamine, milles on öeldud, et: „ Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama". Järelikult on vanema kohustus minu ülalpidamiseks iga vanema (sealhulgas ka kostja) kohustus kuni minu õpingute lõppemiseni õppeasutustes. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis ajavahemiku 15.02.2007 kuni 02.06.2007 eest summas 2800 krooni, mõista kostjalt välja elatis ajavahemikul 02.06.2007-31.12.2007 eest 1800 krooni igakuiselt ning välja mõista kostjalt elatis D.B. ülalpidamiseks hageja kasuks 2175.- krooni ulatuses igakuiselt alates 01.01.2008. a.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, uurinud ja hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

15.07.2008.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõue juurde, palus mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks miinimummääras kuni hageja õpingute lõppemiseni alates 15.02.2007.a. Kohtuistungil võttis kostja hagi osaliselt õigeks. Tema nõustus elatise tasumise nõudega, kuid tasumisele kuuluva elatise suuruseks palus määrata 1200 krooni kuus alates hagiavalduse

2-08-5841

4 esitamisel. Ta selgitas, et andis pojale alates juulist 2007.a. 500 krooni igakuiselt ning alases märtsist 2008 1200 krooni igakuiselt.

Vastavalt perekonnaseaduse § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseadus § 50 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama tulenevalt perekonnaseaduse § 60 lg 2. Hageja on täisealine isik, kes õpis hagiavalduse esitamise hetkel Narva Kutseõppekeskuses teisel kursusel ning jätkab õppimist. Seega on tema õigustatud saama elatist kutseõppeasutuses õppimise ajal. Hageja nõude alus tuleneb perekonnaseaduse § 60 lg 2 ja § 63 lg 1.

Kuna kostja on hageja isa, on hageja nõue saada elatist kostjalt põhjendatud. Elatise suurus sõltub hageja vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Hageja elab koos oma emaga, kes saab invaliidsuspensioni summas 3000 krooni kuus. Kostja töötab ja saab keskmine brutotöötasu 10000 krooni kuus.

Perekonnaseadus § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseadus § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Lähtuvalt 2008 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 4350 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline, töötab ja saab töötasu 10000 krooni kuus. Hagejal puudub toimetulekuks vajalik sissetulek. Kostja on võimeline oma poja ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses.

Kohtu arvates ei ole kostja taotlus tasumisele kuuluva elatise summa vähendamiseks põhjendatud. Antud asjas ei esine muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusi. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega leiab kohus, et antud asjas puuduvad perekonnaseaduse § 61 lg 5, 6 sätestatud elatise suuruse vähendamise eeldused.

2-08-5841

5 Kuna kostja ei täitnud piisavalt ülalpidamiskohustust hageja ees, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest vastavalt perekonnaseaduse § 70 lg 1 igakuiselt 2175 krooni kuni 30.06.2009.a., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt perekonnaseaduse § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja sai täisealiseks xx.xx.xxxx.a. ning tal on õigus nõuda elatise vanemalt alates täisealise saamiseks. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises tagasiulatuvalt alates 02.06.2007.a. igakuuliselt summas 1800 krooni ning alates 01.01.2008.a. kuni 15.02.2008.a. igakuiselt summas 2175 krooni. D.B. hagi V. B. vastu elatise nõudes tagasiulatuvalt alates 15.02.2007.a kuni 02.06.2007.a. ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 2, § 61 lg 2, 4, 5, 6, § 63 lg 1, § 70 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1, 2, § 164 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik