2-07-45991/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-45991 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. juuli 2008.a, Narva, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi J. P. hagi A. G. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x- xx, xxx) Kostja: A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x- xx, xxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Belova, 06.06.2008.a volikiri Kohtuistungi toimumise aeg 02. juuli 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja: J.P. Hageja nõustaja: Olga Närgi Kostja: A. G. Kostja lepinguline esindaja: Irina Belova Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlgid Erki Kõivupuu RESOLUTSIOON 1. J.P. hagi rahuldada. 2. Muuta Narva Linnakohtu 16.07.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-770/2001 A. G. J. P. kasuks lapse K. G. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat. 3. Mõista A.G. välja J. P. kasuks elatis tütre K. G., sünd xx.xx.xxxx.a ülalpidamiseks igakuise elatusrahana:
alates 01.11.2006 kuni 31.12.2006 summas 1500 krooni (kokku 3000 krooni kahe kuu eest), millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 800 krooni ning
alates 01.01.2007 kuni 31.10.2007(kuni hagi esitamiseni) summas 1800 krooni (kokku 18000 krooni 10 kuu eest), millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 4000 krooni; s.o. välja mõista kostjalt A. G. elatise võlgnevust tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 16 200 (kuusteist tuhat kakssada) krooni ühekordse maksena.
alates 01.11.2007 (alates hagi esitamisest) kuni 31.12.2007 summas

Tsiviilasi nr 2-07-45991

2(8) 1800 krooni, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 800 krooni ja alates
01.01.2008 kuni tütre K. G. täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx, summas 2175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele täies ulatuses. Menetluskulud Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-45991 jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

01.11.2007.a esitas J. P. Viru Maakohtule hagi A. G. vastu elatise suurendamise nõudes. 08.11.2008.a määrusega hagiavaldus oli menetlusse võetud. 02.01.2008.a sõlmisid pooled kompromissi ning 08.01.2008.a esitasid selle kohtule. 14.01.2008.a määrusega kompromiss oli kinnitatud ning menetlus lõpetatud. 24.01.2008.a esitas J. P. määruskaebuse 14.01.2008.a kohtumääruse peale. 12.05.2008.a Viru Ringkonnakohtu määrusega Viru Maakohtu 14.01.2008.a määrus kompromissi kinnitamise kohta oli tühistatud ja asi saadetud tagasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 01.11.2007.a esitas J.P. hagi A. G. vastu elatise suurendamise nõudes. Pooled olid registreeritud abielus, mis lahutati 06.10.1997.a Narva perekonnaseisuameti poolt. Omavad abielust tütart K.G.sünniaeg xx.xx.xxxx. Narva Linnakohtu otsusega 10.11.1997.a tsiviilasjas nr 2-1488 mõisteti kostjalt hageja kasuks tema ülalpidamiseks välja elatis 300 krooni igakuiselt kuni 13.03.2000.a ja tütar K. ülalpidamiseks 600 krooni igakuiselt kuni täiealiseks saamiseni. 16.07.2001.a Narva Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-770/2001 oli alandatud Narva Linnakohtu 10.11.1997.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1488 välja mõistetud elatise suurus ning mõistetud kostjalt välja hageja kasuks elatis tütar K. ülalpidamiseks 400 krooni igakuiselt. Vastavalt hagiavaldusele soovib hageja saada elatist miinimummääras alates 01.11.2007.a, kuna väljamõistetud elatis summas 400 krooni kuus ei kata tütre K. G. kulusid. On suurenenud väljaminekud toiduainetele ja riietele ning kallinenud õppekulud ja huviringid.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

Tsiviilasi nr 2-07-45991

3(8)

27.11.2007.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt haginõuded ta võtab omaks osaliselt.

22.09.2000.a sõlmis kostja uue abielu S. G., kellega elab käesoleva ajani. Kooselust omavad poeg A.G., sünd. xx.xx.xxxx. Poeg A. õpib Kreenholmi gümnaasiumis esimese klassis. Abikaasa S.G. ei tööta ja on arvel tööturuametis töötuna, ilma mingit toetust saamata.

Kostja töötab OÜ Baltexpert ning tema keskmine neto kuupalk on 3 570 krooni. Ta on perekonnas ainuke toitja. Oma kuupalgast maksab ta hagejale elatist 400 krooni. Seega jääb kostja pere igale liikmele 3 570 krooni (neto kuupalk) - 400 krooni / 3 = 1 056 krooni. Peale kostja kuupalga ja laste peale saadava riikliku toetusraha 300 krooni, ei ole kostja perekonnal mingeid sissetulekuid.

Kostja kannab ise kulusid eluruumi eest, kus ta elab oma perekonnaga ning keskmiselt kulub tal sellele koos küttega 1100-1200 krooni kuus, ilma kütteta aga 650-750 krooni.

Järelikult, tasudes eluruumikulud, jääb igale kostja pereliikmele tunduvalt vähem puhtast sissetulekust (1 056 krooni) kuus, nimelt 700-800 krooni. Selline summa on palju vähem, kui seda on EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär.

Kostja poeg A. on tihtipeale haige ja vajab pidevat ravi, talle on tehtud juba kaks operatsiooni. Poja tervise toetamiseks tuleb iga kuus osta biolisandeid – kaltsiumi ja tsinki.

2007. aasta juulikuus kulus nende lisandite muretsemiseks 480 krooni, augustis aga 345 krooni, septembris 540 krooni, oktoobris 480 krooni, novembris aga 540 krooni. Poeg õpib Kesklinna gümnaasiumis esimeses klassis. Arvestades poja ülalpidamiseks hädavajalike kuludega kulub keskeltläbi 700 krooni kuus.

Hagejal on kostjast tunduvalt parem varaline sisend. Tema keskmine neto sissetulek on 3 572 krooni tütre K. ja hageja noorema tütre, kelle isaks on hageja elukaaslane ja kellega ta elab vabaabielus, ülalpidamiseks. Seega jääb hageja igale pereliikmele 1 198 krooni (3 572*3=1 198 krooni). Peale selle saab hageja elatisraha summas 400 krooni. Järelikult saab ta tütre ülalpidamiseks 1 598 krooni kuus. hageja ei teata täiendavatest kuludest tütrele seoses viimase tervisliku seisundiga.

Hagiavalduses näitab hageja, et tütre vajadustele kulub 1 997 krooni kuus, kuid samal ajal palub hageja suurendada kostjalt saadavat elatist kuni 1 800 kroonini kuus. hageja loogika kohaselt peab kostja osalus tütre ülalpidamisel olema 1 800 krooni, aga hageja osalus 197 krooni.

Täiendavalt teatas kostja, et abielu lahutamisel hagejaga jättis kostja hageja omandisse eramaja aadressil xxx, mis oli nende ühisvara.

Eeltoodust lähtuvalt kostja leiab, et hageja nõuded elatise suurendamiseks hageja kasuks tütre ülalpidamiseks summas 1 800 krooni on põhjendamatud. Seoses kostja poolsete asjaoludega kostja on nõus suurendama elatist hageja kasuks tütre ülalpidamiseks mitte 1 800 kroonin, vaid 700 kroonini. Selline elatise summa tütre kasuks vastab kostja sissetulekute osale, mida saab kostjaga kooselav poeg A.. Selline väide vastab Perekonnaseaduse § 61 lõikele 5, mis näeb ette, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Hageja ei nõustu esitatud vastuväidetega.

Tsiviilasi nr 2-07-45991

4(8)

Kostja varjab perekonna sissetulekuid, kuna esitab vaid oma netosissetuleku ja jagab selle kolmeks osaks, seejuures vaikib, et tema abikaasa saab töötu toetust.

Vaja on märkida, et kostjal koos abikaasaga omavad kahte korterit, mis on omandatud abielu kestel, xxx, eeldatava maksumusega 700 000 krooni, ja xxx, eeldatava maksumusega 400 000 krooni, kui võtta arvesse korterite pindala vastavalt väljavõttele kinnisvararegistrist.

Elades ühes kostja elukohtadest xxx, siis hageja arvamusel teist korterit xxx, kostja koos abikaasaga üürivad välja, saavad seega täiendavat sissetulekut, kuna oma vastuses kostja ei märgi korterikulusid korteri suhtes aadressil xxx.

Samuti on kostjal auto lähtuvalt panga väljavõtetest tankimiste suhtes Statoilis – 03.04.2007, 02.05.2007, 18.06.2007, 22.06.2007, 16.08.2007, 30.09.2007 ja tasus trahvi 05.04.2007.a.

Kostjal on garaažiboks GÜ-s Velje eeldatava maksumusega 100 000 krooni. Hageja tegi päringu ja vastuse saamisel esitab selle kohtule.

Kostja annab kohtule valeandmed, et kinnisavara Narvas, xxx on poolte ühisvara.

Kostja katsub luua endast kohtu ees soodsat arvamust, et ta jättis vara aadressil Narva, xxx, hagejale, kuid hageja kinnitab, et see on vale.

Kui vara, millele kostja viitab, olnuks ühisvara, siis 1999.a vahetuse ajal oleks vaja olnud kostja nõusolekut. Kuid notar isegi ei küsinud seda kostjalt.

Kostja märgib, et laps teisest abielust vajab täiendavat ravi, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud, esitades ainult kviitungite koopiad vitamiinide ostmisest.

Arst Alla Kisseli poolt väljaantud tõend ei tõenda, kui tihti laps on haige, millal olid tehtud operatsioonid ja millised ja kuidas need operatsioonid mõjutavad lapse tervist. Kuna laps ei ole puudega isik, siis järelikult need operatsioonid tema tervist ei mõjuta. Vaja on märkida, et tsiviilasjas 2-770/01-46 elatise väljamõistmise käigus kostja juba viitas kahele operatsioonile, mis olid lapsele tehtud ja see toimus 2001. aastal.

Seega viib kostja kohut eksiteele, esitades täpsustamata andmeid. Aga kaltsium ja tsink on vajalikud igale lapsele organismi normaalseks arenguks.

Kostja leiab, et laps teisest abielust peab olema terve ja saama vitamiine ja vajalikku toitu, aga laps esimesest abielust ei pea saama vajalikke vitamiine, mis on aga ekslik arvamus.

Perekonnaseadus kaitseb erinevatest abieludest lapsi võrdselt ja hageja laps ei pea saama väiksemat ülalpidamist kui kostja laps teisest abielust. Kostja on teadlik, et tal on laps esimesest abielust, keda ta peab ülal pidama ka sel juhul, kui kostja sissetulek ei ole küllaldane. Kostja peab tegema kõik temast sõltuva, et ülal pidada mõlemat last nende vajaduste kohaselt.

Kostja on töövõimeline, tal on vallas- ja kinnisvara, järelikult ta on kohustatud last esimesest abielust vastavalt PKS § 61 lg 4 ülal pidama.

Kostja esitas palgatõendi OÜ-st Baltexpert ja samal ajal esitas väljavõtet oma pangakontost, et saab palka ka Elamuhooldus Narva OÜ-st. Seega on kostjal kaks töökohta ja ta saab maksta lapsele elatist nõutavas summas.

Tsiviilasi nr 2-07-45991

5(8) Et kostja töötab kahel töökohal, on kinnistatud sellega, et 2007.a juunis maksti kostjale erinevaid puhkusetoetusi vastavalt esitatud tõendile ja väljavõttele pangakontost.

Vaja on märkida, et 2007.a alguses kostja oli kolm korda haiguslehel ja seoses sellega on palgatõendil märgitud summad väiksemad, see mõjutas palga keskmisi summasid aasta kohta.

Kostja esitas väljavõtet pangast, millest nähtud, et kostja lubab endale suuri kulutusi kui võtta arvesse, et vastuses kostja märkis oma rasket majanduslikku olukorda.

28.01.2007.a Mercuri muusik 159 krooni, 2007.a juulis kostja lubas endale omandada Narva Kodutehnikas kaupa 999 krooni eest, 2007.a augustis FEB Sanitaartehnikast kaupa 873 krooni eest, 24.09.2007.a kauplusest Tehnikaexpert kaupa 395 krooni eest. Samuti kostja ostab autole kütust ja maksab trahvi.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Peale selle, PKS § 49 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Hageja täidab oma vanema kohustusi täiel määral, kuid kostja hoidub perekonnaseadusega kindlaks määratud kohustustest oma alaealise lapse suhtes kõrvale.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2006 elatise suurus oli 1500 krooni, 2007 – elatise suurus – 1800 krooni aga elatistest hageja peab maksma tulumaks ja lapse ülalpidamisel jääb ainult 2006 aasta eest 1155 krooni aga 2007 aastal ainult 1404 krooni, aga see summa ei ole piisav. Sellega hageja peab paluma kohtult määrata elatised tulumaksu lisadega.

Lähtuvalt eeltoodust hageja soovib oma haginõudeid täiendada.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes PKS § 42 lg 1 ja 2, § 60, § 61, § 70 lg 1, 2, TsMS § 162 järgi palub hageja suurendada elatist ning sisse nõuda kostjalt tütre K. G., sünniaeg xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks hageja kasuks 1845 krooni alates 01.11.2006.a kuni 31.12.2006 ja 2196 krooni alates 01.01.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millele lisandub tulumaks ning välja mõista kostjalt menetluskulud hageja kasuks.

NÕUETE MUUTMINE

28.05.2008.a esitas hageja kohtule nõuete muutmise avalduse.

Varem esitatud hagiavaldusele hageja soovib muuta oma nõudeid, seoses sellega, et kostjaga ei oli võimalik lahendada vaidlust vabatahtlikult ning kostja valetab hagejale, mis oli tõendatud ka esitatud kompromissiga, kui kostja valetas hagejale, et ta ei esita kompromissi kohtusse ning hageja allkirja on vaja ainult tõlkimiseks.

Kuna elatise suurus 2006 aastal oli 1500 krooni, siis hageja muudab oma nõuet ja palub suurendada elatist tagasiulatuvalt PKS § 70 alusel.

Hageja täidab oma vanema kohustusi täiel määral, kuid kostja hoidub perekonnaseadusega kindlaksmääratud kohustustest oma alaealise lapse suhtes kõrvale.

Tsiviilasi nr 2-07-45991

6(8) PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2006 aastal elatise suurus oli 1500 krooni, 2007 – elatise suurus – 1800 krooni, aga elatisest hageja peab maksma tulumaksu ja lapse ülalpidamiseks jääb 2006 aasta eest ainult 1155 krooni, 2007 aasta eest ainult 1404 krooni, kuid see summa ei ole piisav.

Sellega hageja peab paluma kohtult määrata elatised tulumaksu lisadega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes PKS § 60, § 61 lg 4 ja § 70 lg 2 alusel palub hageja suurendada elatist ning nõuda kostjalt sisse tütre K. G., sünniaeg xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks elatis hageja kasuks 1845 krooni alates 01.11.2006.a kuni 31.12.2006.a, 2196 krooni alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a, 2631,75 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära millele lisandub tulumaks ning mõista kostjalt välja menetluskulud.

Kohtuistung

02.07.2008.a toimunud kohtuistungil hageja jääb oma nõuete juurde. Hageja palub suurendada elatis, mis oli mõistetud kostjalt välja Narva Linnakohtu 16.07.2001 otsusega suuruselt 400 kroonist kuni 1500 kroonini alates 01.11.2006 kuni 31.12.2006, kuni 1800 kroonini alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007, kuni 2175 kroonini alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid igakuine elatis ei või olla vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalgast ning mõista kostjalt välja kohtukulud.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatis summas 1000 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära

Tsiviilasi nr 2-07-45991

7(8) suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:
kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni
7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus
14-aastasele või üle selle lapsele moodustavad kuus 3210 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks.

Ajal kui Narva Linnakohus oma 16.07.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-770/2001 nõudis sisse elatise summat 400 kroonini, oli poolte laps 4-aastane. Tänasel päeval on ta 11-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et seitsme aastaga lapse vajadused suurenesid.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist.

Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 kohaselt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab PKS § 70 lg 2 võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise eeldustena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid (Riigikohtu 12.12.2007.a otsus 3-2-1-119-07).

Kostja seletuste kohaselt tema varaline seisund ei võimalda maksta elatis hageja poolt nõutud ulatuses. Kohus ei arvesta kostja sellise väidega, kuna ta on töövõimeline mees, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada üleval oma ülalpeetavat vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses. 2008 aastal on kostjal töötasu 5100 krooni. Kostja omab vallas- ja kinnisvara.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja maksis oma lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ja loeb põhjendatuks muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana seadusega ettenähtud miinimummääras, seega alates 01.11.2006 kuni 31.12.2006 summas 1500 krooni (kokku 3000 krooni kahe kuu eest), millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 800 krooni, alates 01.01.2007 kuni 31.10.2007(kuni hagi esitamiseni) summas 1800 krooni (kokku 18000 krooni 10 kuu eest), millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 4000 krooni, alates 01.11.2007 (alates hagi esitamisest) kuni 31.12.2007 summas 1800 krooni kuus, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 400 krooni kuus ning alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis. Kostjal tuleb tasuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest välja mõistetud elatise võlgnevus summas 16 200 krooni ühekordse maksena.

Tsiviilasi nr 2-07-45991

8(8) TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik