2-08-15861/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-15861

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuli 2008a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-08-15861 Tsiviilasi Rxxxx Pxxxxxx hagi Axxxxx Hxxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rxxxx Pxxxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: AxxxxxHxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Rxxxx Pxxxxxx`i hagi AxxxxxxHxxxxxxxx’i vastu rahuldada. Välja mõista Axxxxx Hxxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Rxxxx Pxxxxxxxi (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse ExxxxxxHxxxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2632(kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni kuus, tagasiulatuvalt alates 25.04.2008a kuni lapse täisealiseks saamiseni. AxxxxxxHxxxxxxxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis kanda igakuiselt Rxxxx Pxxxxxxx`i arveldusarvele nr 10010408208015 SEB Pangas, selgitusega „elatis“.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 14.juulil 2008a. kohtu kantselei kaudu.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud AxxxxxxHxxxxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK RxxxxxPxxxxxx esitas 25.04.2008a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Hxxxxxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud 27.10.2007a poeg ExxxxxxHxxxxxxxx. Hageja ja kostja elavad koos. Hagiavalduse kohaselt pole kostja täitnud nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on võtnud osa lapse ülalpidamisest väga vähesel määral, hageja igakuine sissetulek, vanemahüvitise ja peretoetuse näol, ei ole piisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatusraha 2632 krooni kuus. Elatist soovib hageja alates 01.04.2007a. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus edastas TsMS § 393 alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama 16.juuniks 2008a. Kostja on hagi 20.05.2008a kätte saanud, kuid ei ole vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtule esitatud sünnitunnistuse( tl.4) põhjal tegi kohus kindlaks, et Exxxxx Hxxxxxxxx põlvneb Axxxxx Hxxxxxxxxxxx, kes on tema isa. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Pooled elavad ühisel elamispinnal, kuid poolte laps on hageja ülalpidamisel. Hageja on märkinud oma sissetulekuteks vanemahüvitise 2600eek ja peretoetuse 300eek. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on märkinud kostja sissetulekuks 20 000eek kuus. Kinnisvara ega sõidukit pooled ei oma. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 2008a jaanuarist on elatise miinimummääraks 2175 krooni kuus. Hageja on soovinud elatisesummale tulumaksuosa lisamist, mistõttu elatisenõue on 2632 krooni. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on märkinud lapse vajadusteks minevaks summaks 5150eek kuus. Kohus hindab hagiavalduses märgitud lapse vajadused liialdatuks selles osas, mis puudutab eluasemekulusid (2700 krooni kuus), kuna eluasemekulud xxxxxx linnas kortermajas ei ole kindlasti nii suured, et jagatuna kolmele (korteris vähemalt 3 elanikkuhageja, kostja ja laps) teeks 2700 krooni ühe elaniku kohta. Sellele vaatamata on vajalikud kulutused lapsele ühes kalendrikuus vähemalt sellised, et elatise väljamõistmine pooles ulatuses miinimumpalgast on põhjendatud. Kuna elatise saajal tuleb saadav tulu deklareerida ja maksta saadavalt tulult (elatiselt) tulumaks riigile, on õigustatud elatisesummale tulumaksuosa liitmine. Elatis mõistetakse välja kooskõlas hageja nõudega alates 25.04.2008a kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 60 lg 2 kohaselt säilib elatise maksmise kohustus, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu elatisehagilt ei ole. Muud menetluskulud ei ole kohtule teada. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik Ü.Raag