2-08-17236/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Tsiviilasi nr 2-08-17236

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuli 2008a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-08-17236 Tsiviilasi Kxxxx Vxxxx hagi Axxxx Axxxxxvastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Axxxx Axxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Kxxxx Vxxxxx hagi Axxxx Axxxxxvastu rahuldada. Suurendada Tartu Maakohtu 28.juuli 2005a otsusega tsiviilasjas nr 2-176-05 Axxxx Axxxxxxx Kxxxx Vxxxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

Mõista välja Axxxx Axxxxxxt( isikukood xxxxxxxxxxx) Kxxxx Vxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxxx kasuks lapse Rxxxx Axxxxx( isikukood xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 06.05.2008a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Axxxx Axxxxx kanda.

Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks,

2(3) oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Kxxxx Vxxxxxxesitas 06.05.2008.a. Tartu Maakohtule hagi Axxxx Axxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Jõgeva Maakohtu 28.07.2005.a. otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis poolte ühise lapse Rxxxxx Axxxxx, sünd.xxxxxxxxxxa, ülalpidamiseks igakuiselt 1345 krooni kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses (kohtuotsus tl.4-6). Käesolevaks ajaks on suurenenud lapse vajadused ja kõrgenenud hinnad. Hageja avaldab, et arvestades kohtuotsusest möödunud aja jooksul toimunud elukalliduse tõusu, ei ole tänasel päeval kasutada olevate rahaliste vahenditega võimalik poolte ühist last hädavajalikul tasemel enam üleval pidada, vaatamata sellele, et hageja töötab kolme tööandja juures. Hageja leiab, et mõistlik elatisesumma on käesoleval ajal seaduses ettenähtud elatisemiinimum 2175 krooni kuus. Tuginedes PkS §61 lg 3 palub hageja kohtul suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist ja mõista välja kostjalt hageja kasuks laps Rxxxxx Axxxxx ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 16.juuniks 2008.a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on vastu võtnud kostja elukaaslane Mxxxx Mxxxxxx (väljastusteade tl.7). TsMS § 313 lg2, §

322 lg.1 alusel loetakse dokumendid kättetoimetatuks. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS §

407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Kxxxx Vxxxxx hagi Axxxx Axxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes on põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu poolt on eelneva kohtumenetluse ajal tehtud kindlaks, et hagejal ja kostjal on 29.08.1997a sündinud poeg Rxxxx Axxxxx(kohtuotsus tl 4-6), mistõttu on Kxxxx Vxxxxxi kasuks Axxxx Axxxxxxx välja mõistetud elatis lapse Rxxxxx Axxxxx ülalpidamiseks.. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Axxxx Axxxxx Rxxxxx Axxxxx isana, on kohustatud last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Jõgeva Maakohtu 28.07.2005a otsusega tsiviilasjas nr 2-176/05 on Axxxx Axxxxxxx Kxxxx Vxxxxx kasuks välja mõistetud elatis poeg Rxxxxx Axxxx ülalpidamiseks 1345 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 61 lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Lapse vajadused on suurenenud, elukallidus on tõusnud, kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatis, 1345 krooni kuus, ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Hageja on taotlenud elatise suurendamist 2175 krooni kuus. Hageja sissetulekutest ei piisa lapse ülalpidamiseks. Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäär. Kostja ei ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel.

3(3)

Lähtudes eeltoodust suurendab kohus Axxxx Axxxxxxx kohtuotsusega väljamõistetud elatist ja mõistab temalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamisest, s.o alates 06.05.2008.a. Kohus mõistab elatise välja PkS §

60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag