3-07-608/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-608 Haldusasi E. M.a, R. S., P. S., A. P. ja A. P. kaebused Harku Vallavalitsuse 13.02.2007 korralduse nr 206 tühistamiseks ning Harku Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebajate taotlused detailplaneeringu algatamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitajad – E. M., R. S., P. S., A. P. ja A. P., esindaja vandeadvokaat Arvo Junti. Vastustaja – Harku Vallavalitsus, esindaja Alpo Greebe. Kolmas isik – OÜ Fenno Eesti, esindaja Ainar Juht. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus, tühistada Harku Vallavalitsuse 13.02.2007 korraldus nr 206 Türisalu külas Lamedi maaüksuse detailplaneeringu algatamisest keeldumine ja teha Harku Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kohtuasjas uuesti läbi Harku vallas Türisalu külas asuva Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud AÜ Siinus kruntidega nr 67 ja 68 piirneva Lamedi maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus. 2. Mõista Harku Vallavalitsuselt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 11000 krooni õigusabi eest. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 3 alusel mõista Harku Vallavalitsuselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud summas 65 krooni. Nimetatud summa tuleb kaebajal tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

2 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049751 ning selgitus: „E. M. jt. 3- 07-608, menetluskulud”. Käesoleva nõude tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus teavitamise korras menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.08.2008.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestati Türisalu külas Lamedi maaüksuse detailplaneering. 2. 15.01.2007 esitasid kaebajad Harku Vallavalitsusele taotluse algatada uus detailplaneering, millega muudetakse Lamedi maaüksuse siseteede asukohta selliselt, et see oleks kooskõlas nii kehtivate keskkonnakaitse eeskirjadega, õigusaktidega, kui ka kõigi piirkonna elanike ja vara omanike õiguste ja seaduslike huvidega. 3. Harku Vallavalitsuse 13.02.2007 korraldusega nr 206 jäeti kaebajate taotlus rahuldamata ja uus detailplaneering algatamata. 4. 21.03.2007 saabusid Tallinna Halduskohtule E. M.a, R. S., P. S., A. P. ja A. P. kaebused Harku Vallavalitsuse 13.02.2007 korralduse nr 206 tühistamiseks ning Harku Vallavalitsuse kohustamiseks vastu võtta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest haldusakt Harku vallas, Türisalu külas asuva Lamedi maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks teede asukoha muutmiseks või alternatiivselt kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama Harku vallas, Türisalu külas asuva Lamedi maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 5. 17.05.2007 määrusega võttis kohus kaebus menetlusse ja andis pooltele võimaluse pidada kohtuväliseid läbirääkimisi kuni 4.06.2007 (tl. 26-29). Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ja 4.10.2007 määrusega (tl. 59-60) määras kohus kohtuistungi, mis toimus 4.12.2007 (protokoll tl. 77-81). 04.12.2007 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja kohtule taotluse (tl. 71-72) täpsustada oma nõuet ja sõnastada selle punkt 2 ümber järgmiselt: Kohustada Harku Vallavalitsust kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kohtuasjas vastu võtma haldusakt Harku vallas, Türisalu külas asuva Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr. 91 kehtestatud Lamedi maaüksuse, milline piirneb AÜ Siinus kruntidega nr 67 ja 68, detailplaneeringu algatamiseks teede asukoha muutmisega.“ ning punkti 2 alternatiiv ümber järgmiselt „Kohustada Harku Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Harku vallas Türisalu külas asuva Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud AÜ Siinus kruntidega nr 67 ja 68 piirneva Lamedi maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kohtuasjas.“. Vastustaja taotlusele vastu ei vaielnud ja kohus rahuldas kaebajate esindaja taotluse nõude täpsustamise osas.(tl. 78)5.12.2007 määrusega kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna OÜ Fennost Eesti (tl. 71-72). 4.12.2007 protokollilise määrusega määras kohus uue kohtuistungi aja, mis toimus 28.01.2008 (protokoll tl. 127-130). 6.06.2008 määrusega määras kohus menetlusosaliste nõusolekust lähtudes lahendada asi kirjalikus menetluses (tl. 147).

3

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Harku Vallavalitsuse keeldumine detailplaneeringu algatamisest õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:

1. Haldusaktis on määratlemata haldusakti adressaadid ning vastustaja on jätnud teostamata kaalutlusõiguse. Pole arvestatud õiguse üldpõhimõtetega ning pole kaalutud taotluse esitanud isikute põhjendatud huve. Vastustaja on eelistanud tugevamat positsiooni omavate isikute ehk vastustaja enda ja Lamedi maaüksuse omanike huve, jättes kõrvale Lamedi maaüksuse naaberkinnistute omanike õigustatud huvid ja ootused. 2. Kehtiva detailplaneeringu järgselt ehitatav Lamedi maaüksuse sisetee ehitus on vastuolus Veeseaduse § 281 lg-ga 1, mille kohaselt põhjavee sanitaarkaitseala on laiusega 30 m või 50 m. Lamedi maaüksusel asuva AÜ Siinus puurkaevu sanitaarkaitsealaks on kehtestatud 10 m. Tee-ehitus on vastuolus ka Teeseaduse § 13 lg 3, milles on kehtestatud kohaliku maantee kaitsevööndiks mõlemal pool sõiduraja telge 20 kuni 50 m. Lamedi maaüksuse siseteede projekti kohaselt on mõlema poole sõiduteed ettenähtud vaid 0,5 m laiused peenrad. Seega on teed kinnistutele liiga lähedal ning ei taga elanike ega nende varale turvalisust ega normaalset eluskeskkonda. 3. Detailplaneeringu vastuvõtmise ajal kaebajad vastuväiteid ei esitanud, kuna detailplaneeringu järgi ei olnud näha ja aru saada, kuhu see tee tuleb. Kui hakati taotlema luba tee ehituseks, siis said kaebajad aru. Kinnistute väärtus on tee pärast vähenenud, kuna enne oli vastas mäekülg, nüüd transpordimaa. Rajatise ehitamise kohas on vete ja sademete vool tugev ning seal on ka allikad ja puurkaevud. Vaidlustatud tee oleks võinud rajada nii väljapääsuga Rannamõisa teele kui ka Paldiski maanteele. 4. Kaebaja taotleb kohtult mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja menetluskulud summas 21 664,80- krooni.

7. Vastustaja Harku Vallavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:

1. Detailplaneering võeti vastu Harku Vallavalitsuse 12.09.2000 korraldusega nr 1145 ja avalik väljapanek toimus 6.10.2000-20.10.2000. Avalikustamisest teatati nädal enne väljapaneku algust ajalehes „Harjumaa“. Planeeringu avalikustamise käigus ei esitatud parandusi ega täiendusi ning ei vaidlustatud planeeringut. Detailplaneeringu lahendus vastas kehtivatele seadustele ja normidele ning planeeringu menetlemine toimus vigadeta. Seega detailplaneering kehtib ning on kõigile täitmiseks kohustuslik ja siduv. 2. Maaüksus on juba detailplaneeringu kohaselt jagatud seitsmeks elamuja maatulundusmaa ning üheks transpordimaa kinnistuks. Tulenevalt kehtiva detailplaneeringu siduvusest ei saa kohalik omavalitsus arvestada naaberkrundil asuvate ehitiste omaniku nende huvidega, mis on detailplaneeringuga juba piiratud. Kehtiva detailplaneeringu tõttu ei saa haldusorgan nõuda kolmandalt isikult uue elamukvartali siseteede ehitamist mujale, kui see planeeringus ette on nähtud (Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-537).

4 8. Kolmas isik OÜ Fennost Eesti palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:

1. 21.06.2005 omandas kolmas isik 8 kinnistut, mis kinnisturaamatu andmetel eraldati 6.07.2001 kinnistust nr 1216 (vana nr). Eraldamise aluseks on olnud Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud Lamedi maaüksuse detailplaneering. Kaebajate taotluse sisust ega ka kaebusest ei selgu, milliste kinnistute osas soovitakse planeeringut muuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Harku Vallavalitsus on käesoleval juhul keeldunud detailplaneeringu algatamisest. Haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 sätestab, et juhul kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Riigikohus on oma 3.05.2007 kohtuasjas nr 3-3-41-06 tehtud kohtumääruse punktides 20 ja 21 selgelt väljendanud, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine on haldusakt. Harku Vallavalitsus on detailplaneeringu algatamisest keeldumisel andnud haldusakti, mille väljaandmisel tuleb muuhulgas juhinduda HMS § 56 ja 40 sätestatud nõuetest, s.t. tagada isiku õigus informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistus. HMS § 56 lg 1 näeb ette, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis eneses või menetluseosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 näeb ette, et haldusaktis tuleb märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

10. Kaebaja on haldusakti vaidlustamist alustanud väitega, et sellest ei selgu haldusakti adressaat. Vastavalt HMS § 63 lg 2 p 2 on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu selle adressaat. Kohus ei nõustu selle kaebajate seisukohaga. Vaidlustatud haldusakti esimeses lõikes on toodud haldusakti adressaatidena „20 AÜ Siinus liiget“, kes on esitanud Harku Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole haldusakti adressaadid selles küll nimeliselt kirjas, kuid nad on lihtsalt leitavad haldusaktis mainitud detailplaneeringu algatamise avalduselt. Ka ei ole see puudus takistanud neist neljal vaidlustamast haldusakti halduskohtus. Kohus leiab, et nimetatud puuduse alusel ei oleks haldusakti tühiseks lugemine kooskõlas seaduse mõttega, sest adressaat ei puudu sellest. Küll aga on kohus seisukohal, et hea haldustava oleks paremini järgitud, kui kõik haldusakti adressaadid selles nimeliselt ära mainitakse.

11. Teiseks leiavad kaebajad, et haldusaktist ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine ja põhjused, miks eelistati praeguse maaomanike huvisid kaebajate huvidele. Kohus leiab, et see kaebajate väide on õige. Haldusakti tekstist ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud kaebajate ja detailplaneeringu maaomanike huvisid ja põhjendanud ühtede huvide eelistamist teistele. Kohus ei saa kuidagi lugeda kaalumisõiguse seadusekohaseks teostamiseks haldusaktis sisalduvat viidet Harku valla ehitusmääruse § 5 lg 10 p 2, sest tegemist on ühe haldusakti andmise õigusliku alusega. Samuti ei ole saa kaalutlusõiguse teostamiseks pidada faktilise asjaolu, et detailplaneeringu maaüksus on juba jaotatud seitsmeks elamuja maatulundusmaa ning üheks transpordimaa kinnistuks. Tegemist on faktilise olukorra kirjeldusega. Seetõttu leiab kohus nagu ka kaebajas, et haldusakti andmisel ei ole järgitud seaduse nõudeid ja eelkõige haldusakti põhjendamiskohustust. Kuna elementaarse põhjendamiskohustuse täitmatajätmine vastustaja poolt teeb sisuliselt võimatuks kaalutlusõiguse teostamise kohtuliku kontrolli isegi selle piiratud ulatuses, siis leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole

5 täidetud ka eeldused HMS § 58 rakendamiseks ja vaidlustatud haldusakt tuleb HMS § 56 lg 3 toodud nõuete rikkumise tõttu tühistada.

12. Kaebajad on oma kohustamisnõudes esitanud taotluse kohustada vastustajat vastu võtma kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest taotletud detailplaneeringu algatamise otsus ja alternatiivsena kohustada vastustajat kahe kuu jooksul taotlus uuesti läbi vaatama. Kohus leiab, et tuginedes käesolevas asjas ilmnenud faktilistele asjaoludele ja eelkõige kehtiva ja õigeaegselt vaidlustamata jäetud detailplaneeringu olemasolule ning vaidluse olemasolule erinevate kaitsevööndite küsimustes puurkaevu ja tee suhtes, ei ole kohtul võimalik rahuldada kaebajate põhitaotlust. Käesoleva kohtuasja menetlemise kestel arutletud küsimustest ja katsetest saavutada kompromissi nähtub selgesti, et lõpliku otsuse langetamisel on Harku Vallavalitsusel käesoleval juhul laialdane kaalutlusruum. Kohus ei välista muuhulgas võimalust, et kaalutlusõiguse seaduspärase teostamise järel jõuab vastustaja otsuseni keelduda taotluse rahuldamisest ja detailplaneeringu algatamisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebajate põhitaotluse rahuldamata.

13. Kaebajate alternatiivtaotluse loeb kohus põhjendatuks ja leiab, et see tuleb rahuldada. Kohus teeb vastustajale kaebajate alternatiivtaotluses nõutud ettekirjutuse kohustada Harku Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Harku vallas Türisalu külas asuva Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud AÜ Siinus kruntidega nr 67 ja 68 piirneva Lamedi maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kohtuasjas. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaatamata faktilisele ebaselgusele taotluses Lamedi kinnistu suhtes, on vastustaja taotluse eesmärgist ja sellega seotud maa-alast ning kinnistutest aru saanud ja neid oma korralduses käsitlenud.

14. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud kohtule tähtaegselt taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 21664.80 krooni. Nimetatud taotluses on kulud jaotatud dokumentide koostamise ja esinduskulude alla ära toomata kummagi alajaotuse aluseks olevat tööaja arvestust ja tehtud tööd. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb, arvestades asja väikest keerukust (vastustaja eksis elementaarsete haldusakti põhjendamise nõuete vastu) ja koostatud dokumentide mahtu ning sisu, pidada õigustatuks väljamõistetava summa vähendamist. Kohus peab tuginedes HKMS § 92 lg 10 õigustatuks vastustajalt välja mõista 11 000 krooni menetluskulusid. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ja tema menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 7 alusel tema enda kanda.

15. Kohus on menetluse käigus teinud kulutusi 65 krooni ulatuses menetlusdokumentide paljundamiseks ja edastamiseks. Need kulud lähevad kohtukuludena HKMS § 83 lg 3 p 4 alla. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab lähtudes HKMS § 93 lg 3 vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 65 krooni.

16. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Daimar Liiv Kohtunik