2-07-15783/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-15783 Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuli 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi M.S. hagi S. B. vastu elatise nõudes.

Hageja: M. S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx Kostja: S. B., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

26. juuni 2008 Istungil osalenud isikud Hageja: M.S. Kostja: S. B. Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Firsov, ik xxxxxxxxxxx, 26.06.2008 volikiri Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Tatjana Artemjeva

Resolutsioon

M. S. hagi S.B. vastu elatise nõudes rahuldada osaliselt.

Mõista kostjalt S. B. välja hageja M. S. kasuks poja V. B., sünd. 13.10.2002.a., ülalpidamiseks alates 24.04.2006.a. kuni 31.12.2004.a elatusrahana 1500 krooni igakuiselt, alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a. 1800 krooni igakuiselt ning alates 01.01.2008.a. 2175 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt vabatahklikult tasutud hagejale elatise ülalnimetatud ajavahemikul.

Menetluskulud Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 09. juulil 2008.a kell 16.00 Narva kohtumajja kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga ei olnud. 24.04.2007 esitas M. S. Viru maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.B.lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3 000 krooni nõudes. 07.05.2007 Viru maakohus tegi määrusega võlgnikule ettepaneku makse tasumisest. 04.06.2007 esitas võlgnik S.B. Viru maakohtule vastulause maksekäsu kiirmenetlusele. 11.06.2007 tegi Viru maakohus määruse, millega määras anda M. S. nõue kiirmenetluses läbivaatamiseks hagimenetluses Viru Maakohtu Narva kohtumajas. 06.07.2007 saatis Viru maakohus M. S. teate, millega kohustas esitama oma nõuded hagiavalduse jaoks ettenähtud vormis. Pooled M. S. ja S. B.omavad poega V. B., sünd 13.10.2002 a., isikukood xxxxxxxxxxx. V. B.sünnitunnistuses, mis on väljastatud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna poolt 22.oktoobril 2002 a., akti nr 96, on lahtris „isa" ära toodud . B. (lisa 1). Kostja keeldub vabatahtlikult täitmast lapse V. B. ülalpidamiskohustust Perekonnaseaduse §60 lg l järgi: «Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last» Perekonnaseaduse §61 lg.2 määratud suuruses: «Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.» Lapse V. B.rahaline ülalpidamine koosneb järgmistest kulutustest: Kulud söögile: Kulud täisväärtuslikule söögile, mis tagab lapse normaalse arengu, moodustavad kuni 178,00 krooni päevas, mida tõendavad koopiad arvetest — kviitungitest 18.07.2007 a. (lisa 3): kulud neljast inimestest koosneva pere ühise söögilaua jaoks (hommikusöök, lõuna, oode, õhtusöök), on jagatud perekonnaliikmete arvuga -30, 00 krooni iga inimese kohta, samuti iga päev lapse normaalseks arenguks vajalike eraldi toiduainete ostmiseks: Aktimel 1 pakend -24,

00 krooni, mahl 1 pakk - 18, 00 krooni, puuviljad 3-4 tk - 15, 00 krooni, kohupiim (puding) 1 pakk-9, 00 krooni, jäätis (krõpsud, maiustused)- 15, 00 krooni. Kokku aastas: 178, 00 krooni x 365 päeva = 64 970, 00 krooni, kuus - 5414, 20 krooni. Kulud lapse riietele: Minimaalsed kulud lapse riiete ostmiseks ühel aastal on: Suvi Aluspüksid 25 krooni x 7 tk. - 175 krooni; maikad 35 krooni x 7 tk. = 245 krooni; sokid 10 krooni x 7 - 70 krooni; lühikesed püksid 100 krooni x 10 tk. = 300 krooni; T-särgid

100 krooni x 3 tk. = 300 krooni; ketsid 150 krooni x 1 tk. - 150 krooni; sandaalid 170 krooni x 1 tk.- 170 krooni; dressid 300 krooni x 1 tk. = 300 krooni. Kokku 1 700 krooni. Sügis Sviiter 150 krooni x 2 tk. = 300 krooni; jope 250 krooni x 2 tk. = 500 krooni; teksapüksid 200 krooni x 3 tk. = 600 krooni; müts 50 krooni x 2 tk. = 100 krooni; saapad 150 krooni x 1 =150 krooni; kingad 300 krooni x 1 tk. = 300 krooni; T-särk 100 krooni x 2 tk. = 200 krooni; sukkpüksid 85 krooni x 5 ~ 425 krooni. Kokku 2 575 krooni. Talv Mütsid 150 krooni x 2 = 300 krooni; sall 50 krooni x 2 = 100 krooni; jope 500 krooni x 1 tk. ==500 krooni; püksid 270 krooni x 1 tk. = 270 krooni; saapad 300 krooni x 1 tk. = 300 krooni; villased sokid 50 krooni x3 = 150 krooni; aluspüksid 25 krooni x 7 175 krooni; maikad 35 krooni x 7 tk. = 245 krooni. Kokku 2 040 krooni. Kevad Kevadkombinesoon 700 krooni x 1 tk. = 700 krooni; botased 200 krooni x 1 tk. = 200 krooni; sukkpüksid 85 krooni x 5 tk. = 425 krooni; sviiter 150 krooni x 1 tk. = 150 krooni; saapad

300 krooni x 1 tk. = 300 krooni. Kokku on lapse riiete kulud aastas 8 090 krooni ehk 674, 17 krooni kuus. Koolieelse lasteasutuse tasu: ajavahemikul 12.08.2006 kuni 14.06.2007 moodustas 3 375, 00 krooni, mida tõendavad panga väljavõtted, koopiad arvetest 01.05.2007 a. (lisa 4, 5): 12.08.2006 -281 kr., 19.10.2006

- 356 kr., 14.11.2006 - 353 kr., 20.12.2006 - 304 kr., 12.01.2007 460 kr., 14,03.2007 200 kr., 11.04.2006 - 376 kr., 16.05.2007 - 534 kr., 14.06.2007 - 160 kr. Kokku on keskmiselt koolieelse lasteasutuse külastustasu 3 375, 00 krooni x 10 = 337, 50 krooni. Kommunaalteenuste kulud: Eluruumi, kus elavad hageja ja laps, ülalpidamiskulud on võetud neljast inimesest koosneva perekonna arvestusega ajavahemikul 01.07.2006 kuni 12.07.2007 a: vesi

3 187, 00 krooni; eluruumi ülalpidamistasu

6 993, 00 krooni; elektrienergia

3 031, 00 krooni. Kokku 13 211, 00 krooni kümne kuu eest, mis kuus moodustab 1 321, 00 krooni ja ühe perekonnaliikme kohta moodustab 1 321, 00 krooni: 4 = 330, 25 krooni kuus, mida tõendavad pangaarve väljatrükid (lisa 4). Muud kulud lapse ülalpidamiseks: Laste mööbel Lapsevoodi 2 988 krooni (lisa 6); tugitool 652 krooni (lisa 7). Kokku 3 613 krooni aastas ja

301 krooni kuus. Mänguasjad ja muud esemed aastas. Paber 10 krooni x 3 pakki = 30 krooni; värvid 30 krooni x 2 komplekti = 60 krooni; liim 10 krooni x 4 tuubi = 40 krooni; viltpliiatsid

50 krooni x 2 pakki = 100 krooni; pliiatsid 20 krooni x 2 komplekti = 40 krooni; raamatud 30 krooni x 15 tk. = 450 krooni; plastiliin 50 krooni x 1 pakk = 50 krooni; kartong 25 krooni x 1 pakk = 25 krooni; mänguasjad 150 krooni x 12 tk= 1 800 krooni. Kokku 2 595 krooni aastas ehk 216, 25 krooni kuus. Ravimid Laps on haige keskmiselt 4 korda kuus, ravikulud moodustavad 300 krooni * 4 = 1 200 krooni aastas ehk 100 krooni kuus. Kokku on muud kulud lapse ülalpidamiseks 617 krooni kuus. Arvestades kõiki nimetatud kulusid lapse ülalpidamiseks, on lapse ülalpidamiskulud kogusumma: 5 414 krooni - kulud söögile + 674 krooni - kulud riietele + 337 krooni - koolieelse lasteasutuse tasu + 330 krooni - kommunaalteenuste kulud + 617 muud kulud lapse ülalpidamiseks = 1 312 krooni kuus. Arvestades ülaltoodut, on põhjendatud ja seaduslik hageja nõue kostja vastu elatise väljamõistmisest lapse ülalpidamiseks, summas 3 000 krooni igakuiselt. Nagu on toodud perekonnaseaduse §61 lg l: «Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.» Kostja keeldub vabatahtlikult täitmast lapse ülalpidamiskohustust.

Ülaltoodu alusel, juhindudes Perekonnaseaduse §60 lg.l, §61 lg.lg.1,2, §70, palub hageja: Välja mõista kostjalt S. B. elatis lapse V.B. ülalpidamiseks igakuise ülalpidamise näol, summas 3 000 krooni alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päevast - 24.04.2007. Välja mõista elatis lapse V.B. ülalpidamiseks eelneva perioodi eest, kestvusega kuni ühe aastani, kuni hagi esitamise päevani alates 24.04.2006 a. kuni 24.04.2007 a.

Välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskulud.

Kostja vastus Hageja poolt minu vastu kohtusse esitatud hagi elatise nõudes poja ülalpidamiseks summas

3 000 krooni tunnistan osaliselt. Olen nõus maksma elatist summas 2125 krooni igakuuliselt järgmistel põhjustel: Kooselu lõppemise hetkest ma olen vastastikul suulisel kokkuleppel maksnud hagejale poja ülalpidamiseks iga kuu 1000 krooni. Hageja väide, et ma justkui ei osale poja ülalpidamises, ei vasta tõele. See fakt on kinnitatud hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttega. Peale selle, hagiavalduses toodud lapse ülalpidamiskulude arvestus on samuti kahtlane. Olen seisukohal, et hageja poolt nõutav elatis summas 7372 krooni on selgelt ülepaisutatud. Oma arvamuse ülalpidamiskulude suhtes kahtlust tekitavate asjaolude kohta esitan kohtuistungi käigus. Minu igakuine sissetulek moodustab 10348 krooni kuus. Minu ülalpidamisel on alaealine poeg, sündinud 23.12.2004.aastal, ja minu üliõpilasest abikaasa, mida ma kinnitan kutsekooli ja juhtimise ja majandamise instituudi tõenditega. Abikaasa ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus summas 300 krooni kuus. Käesoleval ajal abikaasa ootab teist last, mis on tõendatud naistenõuandla tõendiga. Peale selle ma tasun iga kuu pangaga sõlmitud liisingulepingu järgi laenu summas 4300 krooni, mis oli võetud korteri ostuks. Elatis moodustab 1000 krooni kuus. Ülejäänud raha summas 5048 krooni kuus, kulub 3-st inimesest koosneva pere ülalpidamisele, sl iga pereliikme kohta 1683 krooni kuus. See tähendab, et minu teisest abielust laps on materiaalselt palju vähem kindlustatud, kui minu ja hageja poeg. Hämmastav, et hageja nõuab välja mõista elatise mitte hagiavalduse esitamise päevast, vaid tagasiulatuvalt veel ühe aasta eest. Samas ei ole ta seda oma nõuet millegagi põhjendanud ega seaduse normile viitanud. Olen seisukohal, et kohus peaks selle nõude, kui põhjendamatu, rahuldamata jätma. Hagiavalduses on märgitud hagi hinnaks 27000 krooni, kuid samas ei ole seal selgitatud või põhjendatud, kust see summa on võetud või mida see üldse tähendab. Kuna nimetatud summa 27000 krooni on mulle arusaamatu, siis sellega ei ole võimalik nõustuda või mitte nõustuda. Eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseadusest, palub kostja:

1. Määrata hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva elatise summaks 2125 krooni kuus.

2. Jätta hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt 1 aasta eest alates hagi kohtusse esitamise päevast rahuldamata.

3. Vaadata asi läbi kohtuistungil poolte osalemisega. Jätta hageja nõue kohtukulude hüvitamiseks rahuldamata, kuna need pole mitte mingite dokumentidega tõendatud.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil toetas hageja oma nõue, palub mõista kostjalt välja elatise poja ülalpidamiseks summas 3000 krooni alates hagi esitamisest 24.04.2007, samuti mõista välja elatist 24.04.2006-24.04.2007.aastate eest tagasiulatuvalt. Hageja selgitas, et kandis kostja alates 2004.a algusest hageja arveldusarvele raha lapse ülalpidamiseks summas 1000 krooni. Lapse vajadused on 7372 krooni kuus. Laps on praegu 6-aastane, terve, käib lasteaias. Summa 3000 krooni on põhistatud lapse vajadustega, mida vanemaks saab laps, seda rohkem kasvavad tema vajadused. Hagejal on abikaasa, kes ei tööta, maksab elatist summas 1800 krooni igakuiselt. Hageja töötab ning sai miinimumpalk. Tal on korter ja auto BMW.

Kostja tunnistas hagi osaliselt ja selgitas, et ta osutab abi igakuiselt raha hageja arvele kandmise näol. Lapse vajaduse summa on kõrgendatud. Ta on nõus maksma elatist miinimummääras, mis on kehtestatud VV poolt. Tal on uus pere ja teine laps S. B., sünd. xx.xx.xxxx.a. Abikaasa on rase ning umbes 07.07.2008 sünnib veel laps. Ta töötab, sissetulek on 11400 krooni kuus. Varast on auto Audi 80, suvila ja korter, mis on soetatud eluasemelaenu vastu ning laenu kustutamise summa on 4600 krooni kuus.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Polte seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja täitis vabatahtlikult lapse ülalpidamise kohustusi summas 1000 krooni hagejaga kokkuleppel.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 3000 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elitist saav laps. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostja on töövõimeline, töötab. Kostjal on teised lapsed. Ta on võimeline oma poja Vjatšeslav ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus 24.04.2007.a.

PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab; et hageja nõue on põhjendatud ning elatise tuleb väljamõistmisele alates 24.04.2006.a PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik