2-07-28054/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-28054 Tsiviilasi MT hagi TSvastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MT(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja TS(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada MT hagi TS vastu elatise saamiseks osaliselt.

Välja mõista TS’lt MT kasuks igakuine elatusraha 3000 (kolm tuhat) krooni tütar LS (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates XXX.a kuni tütre LS täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud MTesitas 26.07.2007.a. kohtule hagi TS vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3500 krooni tütre LS ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates XXX.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja last materiaalselt, kuigi lubas seda teha. Lapse ülalpidamiseks kulub keskmiselt kuus 6700 krooni. Hageja sissetulekuks on emapalk ja toitjakaotuspension, mille hageja kaotab, kuna on sunnitud võtma akadeemilise lapsepuhkuse . Kostja sissetuleku kohta puuduvad hagejal andmed.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Kuna pooled avaldasid soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, määras kohus lahendada MT hagi TS vastu elatise saamiseks kirjalikus menetluses ning andis hagejale aega esitada arvamusi. avaldusi ja dokumente hiljemalt 16.06.2008.a ning samaks tähtajaks teatada, kas ta soovib olla ära kuulatud ning kostjale aega esitada arvamusi avaldusi ja dokumente hiljemalt 25.06.2008.a ning samaks tähtajaks teatada, kas ta soovib olla ära kuulatud Kohtulahendi määras kohus teha teatavaks 03.07.2008.a.

LS (sünd. XXX.a.) sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on MT ja TS.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatis kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3500 krooni tütre ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates XXX.a., s.o. lapse sünnist, kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja on kohtule esitanud tõendid mille kohaselt on lapsel sünnitrauma ning mille tõttu kulub lapse ülalpidamiseks tavapärasest rohkem raha.

09.06.2008.a. istungil märkis kostja, et pooltel oli kokkuleppe, et kostja hakkab lapse ülalpidamiseks maksma elatist summas 2000 krooni alates lapse 16-kuuliseks saamiseni. Samuti vaidles kostja vastu lapse kulutustele. Kostja on seisukohal, et laps ei räägi veel telefoniga, seega on põhjendamatud lapse kulud telefonile kuus 500 krooni, samuti saavad lapsed sõita tasuta ühistranspordiga, mistõttu lapse kulutused transpordile 500 krooni kuus on ülepaisutatud. Kostja väitel eluaseme kulutused 1000 krooni kuus oleksid põhjendatud sel juhul, kui hageja elaks endiselt oma ema juures, kuid hageja üürib endale ja lapsele elamispinda, siis kostja ei nõustu hageja eluaseme kulutustega. Samuti on kulutused riietele 800 krooni kuus liig suured. Kostja on nõus, et tervishoiule kulub 1000 krooni ja hügieenitarvetele 800 krooni kuus.

Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates XXX.a., s.o. lapse sünnist alates, kuna alates sellest ajast ei ole kostja hageja ülalpidamiseks igakuist elatist maksnud. Kostja lahkus hageja juurest juba enne poolte ühise lapse sündi. Kostja ei vaielnud vastu elatise välja mõistmisele alates XXX.a.

Kohus asub seisukohale, e antud juhul kuulub kohaldamisele ka PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg. 1

järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last, tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega tuleb primaarseks lugeda lapse vajadusi ja huve.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuna poolte ühisel lapsel on sünnijärgne trauma ning lapse kulutused on suuremad, kui tavaliselt, siis on mõistlik ja põhjendatud kostjalt välja mõista igakuine elatis tütar LS ülalpidamiseks 3000 krooni alates XXX.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o XXX.a.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

PKS § 61 lg. 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg 3.

Taimi Kollom Kohtunik