2-08-9551/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-9551 Otsuse kuupäev 02.juuli 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AJ(isikukood XXX, XXX) hagi RT(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 09.juuni 2008 Istungil osalenud isikud hageja AJ, hageja esindaja adv. Piret Simm ja kostja RT

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Välja mõista RTtütre MT(isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3 300 EEK (kolm tuhat kolmsada krooni) alates 13.03.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni AJ kasuks.

Välja mõista RT AJ kasuks, tütre MT ülalpidamiseks ajavahemiku 13.03.2007 – 13.04.2008 eest 36 200 EEK (kolmkümmend kuus tuhat kakssada krooni). Võlg tasuda kostjal hiljemalt nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Poolte kooselust sündis XXX tütar MT. Kostja last vabatahtlikult ei toeta. Hageja on korduvalt pidanud kostjale helistama ja paluma toetust lapsele. Kostja ei ole nõus kandma elatist hageja arvele vaid on öelnud, et aitab osta asju. 2007 aasta jooksul ostis kostja lapsele riideid kahel korral kokku 2 300 krooni eest, jaanuaris 2008 maksis kostja hagejale kokku 1 100 krooni. Rohkem ei ole kostja last toetanud. Hageja töötasu on hetkel 2 000 krooni kuus ning toimetulekuks peab ta pidevalt laenama tuttavate käest raha.

2 Kostja majanduslik seis on tunduvalt parem. Tema töötasu on 15 000 krooni kuus, ta ehitas endale elumaja XXX valda ning lisaks on kostjal ¼ kinnistust XXX linnaosas. Kostjale kuulub sõiduauto XXX. Arvestades lapse vajadusi palub hageja hagiavalduses kostjalt välja mõista elatis 4 200 krooni. Elatusraha nõude esitamisel on hageja arvestanud ka seda, et elatusrahalt tuleb maksta tulumaksu. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 13.märtsist 2007 ning elatisevõlg tasuda hiljemalt 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asja arutamisel hageja vähendab elatise suurust, paludes kostjalt välja mõista 3 300 krooni (koos tulumaksuga). Hageja nõustub elatise võlast maha arvestama kostja poolt lapse ülalpidamiseks tehtud maksed summas 3 400 krooni.

Kostja arvamus. Kostja nõustub elatise välja mõistmisega, kuid ei nõustu elatise suurusega. Kostja väite kohaselt on ta aidanud hagejat lapse ülalpidamisel vastavalt oma võimalustele. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps, eelmisest abielust, kellele ta maksab elatist 1 500 krooni kuus. Kostja nõustub maksma tütar Maria ülalpidamiseks 2 100 kuni 2 200 krooni kuus. Suurema summa maksmiseks kostjal rahalised vahendid puuduvad.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul on kostja teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks nii ebapiisavalt kui ebaregulaarselt.

Arvestades üheksa aastase lapse vajadusi ning poolte varalist seisu, leiab kohus, et elatise nõue summas 3 300 krooni on põhjendatud. Kohus märgib ära, et nimetatud summalt tuleb hagejal maksta tulumaksu, mistõttu jääb temale kätte 2 700 krooni. Kostja on küll esitanud kohtule tütar Kristeli sünnitunnistuse ning väitnud, et maksab lapse emale elatist 1 500 krooni kuus, kuid ei ole esitanud tõendeid oma väite tõendamiseks. Hageja teades kostja tütar Kristeli ülalpidamiseks elatist ei maksa. Kohus on seisukohal, et kostja põhipalk 11 300 krooni, võimaldab tal maksta hagejale elatist summas 3 300 krooni kuus.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest ning sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes näidatud asjaolud. Kostja on alates 13.03.2007 kuni hagi esitamiseni toetanud last ainult 3 400 krooni suuruses summas. Asja arutamisel ei ole tuvastatud kostja suhtes PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolude esinemine, mistõttu on põhjendatud kostjalt elatusraha väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 13.märtsist 2007.

Tagasiulatuvalt kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis summas 36 200 krooni (3 300 x 12 – 3 400).

3 Võla tasumist soovib hageja hiljemalt 4 kuu jooksul. Nimetatud taotlusele kostja vastuväiteid ei esitanud.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Koidula Laurisaar kohtunik