2-07-19244/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-19244 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi P.E´i hagi R.E´i vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

05. juuni 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja P.E ja kostja R.E RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada P.E´i IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, xxxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxx ja R.E´i IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx korter x, Xxxxxx xxxx, Xxxxxxx, abielu, milline on registreeritud

12. aprillil 1986. a. Haapsalu Rajooni Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr. 47.

3. Jätta alaealised lapsed K.E. IK xxxxxxxxxx ja K. E. IK xxxxxxxxxx oma ema P.E´i IK xxxxxxxxxxx juurde.

4. Jätta P.E´i IK xxxxxxxxxxx perekonnanimeks pärast lahutust – XXXXX.

5. Välja mõista kostjalt R.E´ilt IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxxx korter x, Xxxxxx vald, Xxxxxxx, hageja P.E´i IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xxxx, Xxxxxx xxxx, Xxxxxxx,

arvelduskontole nr. xxxxxxxxxx Hansapangas elatis:

5.1. 08. novembril 1990. a. sündinud tütar K.E.´i IK xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks üks tuhat kaheksasada (1800.-) krooni kuus alates 17. maist 2007. a. kuni K.E.´i täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxxxx xxxx. a. ja

5.2. xx. xxxxxxx xxxx. a. sündinud poeg K. E.´i IK xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks üks tuhat kaheksasada (1800.-) krooni kuus alates 17. maist 2007.a. kuni K. E.´i täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxx xxxx. a.

6. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

7. Välja mõista kostjalt R.E´ilt IK xxxxxxxxxxx hageja P.E´i IK xxxxxxxxxxx kasuks tasutud riigilõiv üks tuhat (1000.-) krooni

8. Välja mõista kostjalt R.E´ilt IK xxxxxxxxxxx, riigilõiv kaks tuhat viissada (2500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Pooled abiellusid 12. aprillil 1986. a. Nende abielu registreeritu Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr. 47.

Poolte abielu jooksul hakkas kostja alkoholiga liialdama ja see muutus kuritarvitamiseks. Seetõttu muutusid poolte suhted halvaks, sest lapsed ei kannatanud iga päev purjus olevat isa enam välja, kuigi ta nende suhtes just vägivalda ei tarvitanud. Viimased aastad on kostja viibinud nädalate kaupa perest eemal ning käib kodus ainult mõningatel nädalavahetustel peret traumeerimas. Poolte abielulised suhted on juba ammu lõppenud ning hageja neid taastada ei soovi. Selleks, et vältida laste valu ja säästa enda närve, soovib hageja lahutust ja kuna kostja sellega vabatahtlikult ei nõustu, on ta pöördunud kohtu poole.

Poolte abielust on sündinud 8. novembril 1990. a. tütar K. E. ja xx. xx xxxx. a. poeg K. E., kes on käesoleval ajal veel alaealised ja kes elavad ema juures. Kuna kostja nende suhtes vanemlikku hoolitsust üles ei näita ning ainult traumeerib neid, soovib ema nad pärast lahutust jätta enda juurde. Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi võrdselt ülal pidama, kuid kostja ei ole ka seda teinud. Seetõttu soovib P.E R.E. ka lastele elatise välja mõistmist.

HAGEJA NÕUE

Kuna poolte abielulised suhted on juba ammu lõppenud ning kostja käib pere juures ainult harva ja siis ka ainult purjuspäi ning traumeerib abikaasat ja lapsi, soovib hageja abielu lahutamist. Varalisi vaidlusi tal ei ole.

Hageja teenib praegu talvel umbes 4000 – 5000.- krooni ja suvel 7000.- krooni kuus, kuid ei suuda sellega üksi laste ülalpidamisega hästi toime tulla. Pealegi on mõlemad vanemad kohustatud võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kuna kostja seda vabatahtlikult ei tee, teenides ka umbes 5000.- krooni kuus, soovib hageja lastele kostjalt elatise välja mõistmist kohtu kaudu. Ta saab aru, et ka kostjal ei ole väga kerge ning seetõttu soovib ta piirduda kokku ainult 3600.- krooniga kuus.

KOSTJA ARVAMUS

Kostja nõustub hagiga osaliselt. Ta tunnistab, et on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ja nõustub lõpuks ka hageja soovitud elatise summaga. Küll aga ei ole kostja nõus lahutusega. Ta leiab, et kui ta on juba abiellunud, siis peab see ka nii jääma. Ta elab lihtsalt perest eemal ja võtab ka vahel viina, kuid juba viimased paar nädalat ei ole ta alkoholi tarvitanud. Mingeid vaidlusi tal abikaasaga peale alkoholi tarvitamise ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Pooled abiellusid 12. aprillil 1986. a. ja neil on sündinud kolm last, kellest kaks viimast on veel alaealised. Poolte suhted muutusid kostja alkoholiga liialdamise tagajärjel halvaks ning kostja käitumine perele traumeerivaks. Juba aastaid elab kostja perest lahus ning käib kodus ainult mõnel nädalavahetusel, olles siis alati alkoholijoobes ning häirides nii abikaasa kui ka laste rahu. Poolte abielulised suhted on juba pikka aega lõppenud ning neid taastada hageja ei soovi. Hageja soovib kostja poolt põhjustatud ebanormaalse olukorra tõttu abielu lahutada ning kostja vastuväited lahutusest keeldumiseks ei ole vettpidavad. Varalisi ega muid vaidlusi abielulahutuse pinnalt pooltel ei ole. Seetõttu leiab kohus, et hageja abielulahutuse nõue on põhjendatud ja abielu kuulub lahutamisele Perekonnaseaduse § 29 alusel. Pärast lahutust tuleb P.Ei perekonnanimeks jätta – E..

Poolte abielust o nx. xx xxxx. a. sündinud tütar K.E. ja xx. xx xxxx. a. poeg K. E., kes elavad koos emaga ja kes tuleb ka pärast lahutust jätta ema juurde. Oma alaealiste laste ülalpidamiseks ei ole isa piisavalt elatist andnud. Ema ja isa teenivad praegu kuus umbes ühesugust palka, mis ei küüni küll Eesti keskmiseni, kuid on piisav enam-vähem normaalseks äraelamiseks. Sellise sissetuleku korral on mõlemal võrdne võimalus oma laste ülalpidamisse panustada. Ema soovib piirduda isalt elatise nõudega mõlemale lapsele kokku ainult 3600.- krooni kuus, mis on isegi alla miinimumi ega vaja laste vajaduste osas mingit tõendamist. Isa sellele ka vastuväiteid ei esita. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg 4 alusel ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kokkuleppel võib aga elatise suurus olla ka väiksem, sest tuleb arvestada samuti vanemate võimalustega.

Kohtukulud tuleb panna kostja kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täielikult.

Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik