3-06-626/34 · 3-06-626/34 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-626 Haldusasi Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee kaebused Tallinna Linna- valitsuse kohustamiseks linnavalitsuse 04.02.2004 korral- duse nr 189-k täitmise - X maa ostueesõigusega erastamise toimingute - peatamiseks ning linnavalitsuse 13.09.2006 korralduse nr 1827-k tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitajad – Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee, esindaja Helerin Kaldvee Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus, esindaja Aldi Alev Kolmas isik – Tiit Kallaste (Volli Kallaste õigusjärglane), esindaja adv Urmas Ustav Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.06.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 12.06.2008

RESOLUTSIOON

Jätta Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.06.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-626 muutmata.

Mõista Tiit Kallaste kasuks menetluskulu välja Kaarel Kaldveelt 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni ja Ülle Kaldveelt 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 189-k määrati X ehitiste teenin- damiseks vajalik maa ja otsustati see ostueesõigusega erastada Volli Kallastele.

3-06-626 2(9) Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsusega jäeti Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee kaebused kor- ralduse nr 189-k tühistamiseks rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005 otsusega nr 2- 3/252/05 jäeti halduskohtu otsus muutmata ning Riigikohtu 18.01.2006 määrusega ei antud K. ja Ü. Kaldvee kassatsioonkaebustele menetlusluba.

X tn 9 maa kanti 22.09.2006 kinnistusraamatusse Volli Kallaste omandina. 19.03.2007 on maa omanikuna kinnistusraamatusse kantud Tiit Kallaste.

2. K. ja Ü. Kaldvee esitasid 19.07.2005 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate korralduse nr 189-k aluseks olevate dokumentide võltsituse kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 29.07.2005 kirjaga kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetluse alustamata seoses aegumistähtaja möödumisega. K. ja Ü. Kaldvee edastasid 21.10.2005 Põhja Politseiprefektuurile uue kuriteoteate dokumentide võltsituse kohta. 04.11.2005 alustati Põhja Politseiprefektuuris selle avalduse alusel kriminaalasja KarS § 344 tunnustel selle kohta, et X tn 9 ostueesõigusega erastatava maa toimikus esineb dokumente, mille puhul ilmneb võltsitus.

16.02.2006 esitasid K. ja Ü. Kaldvee Tallinna Linnavalitsusele avalduse nimetatud korralduse täitmise peatamiseks kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni.

Tallinna Linnavalitsuse 27.02.2006 vastuskirjaga nr ÜP-1-16/842 keelduti menetluse peata- misest. Kirjas leiti, et maa ostueesõigusega erastamise menetlus oli juba peatatud kogu eelneva kohtumenetluse vältel, kus jäeti avaldajate kaebused rahuldamata, leides, et maa ostueesõigusega erastamine oli põhjendatud ja õige. Viidati ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri keeldumisele krimi- naalmenetluse alustamisest. Linnavalitsus märkis, et kriminaalasjas, millele avalduses viida- takse, ei ole tehtud määrust, mis peataks maa ostueesõigusega erastamise toimingud, ning üksnes esitatud avaldus ei anna alust korralduse nr 189-k täitmise peatamiseks.

3. Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2006 määrusega lõpetati algatatud kriminaalasi (nr 05230101668) kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, kuna kriminaalmenetluse käigus ei leitud tõendeid dokumendi võltsimise kohta, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

4. Tallinna Linnavalitsuse 13.09.2006 korraldusega nr 1827-k „X tn 17A maa osaline tagastamine“ tagastati Ü. ja K. Kaldveele kummalegi ½ suuruses mõttelises osas õigusvastaselt võõrandatud maa aadressiga X tn 17A, pindalaga 796 m2. Korralduses märgiti, et endise kin- nistu nr xxxx maa tagastamise taotlus ülejäänud maa-ala, suurusega 252 m2, osas lahendatakse järgnevates korraldustes.

5. K. ja Ü. Kaldvee esitasid Tallinna Halduskohtusse kaebused, taotledes Tallinna Linnavalit- suse kohustamist korralduse nr 189-k täitmise peatamiseks ja korralduse nr 1827-k tühista- miseks. Põhjendused:

1) Korraldusega nr 189-k määratud ostueesõigusega erastatav maa asub endisel kinnistul nr xxxx, mille suhtes on kaebajad õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudeõiguse omandanud isikud. Kaebajad on taotlenud kogu endise kinnistu nr xxxx maa tagastamist. Korraldusel puudub õiguslik alus korralduse aluseks oleva dokumendi võltsituse tõttu. Krimi- naalmenetluse käigus teostatud ekspertiisi aktis on X tn 5d (praegu X tn 9) reservmaa kasu- tamise skitsi kohta märgitud, et skitsilt on kustutamise või radeerimise teel eemaldatud pindala tähis „415 m2“ ja mitmeid jooni. Seega on nimetatud skits võltsitud. Politsei lõpetas kriminaal- menetluse vaid seetõttu, ei nimetatud skitsi ei peetud dokumendiks, millega on võimalik oman- dada õigusi või vabaneda kohustustest karistusseadustiku tähenduses. Seega on elamu X tn 9

3-06-626 3(9) ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel lubatud õigusvastaselt võõrandatud maast ostu- eesõigusega erastada õigusliku aluseta X tn 9 ehituskrundist suurem maa, millega on rikutud kaebajate õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa seadusega ettenähtud ulatuses.

2) Tallinna Linnavalitsuse keeldumine korralduse nr 189-k täitmise peatamisest kaebajate taot- luse alusel oli ebaseaduslik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) alusel on haldusakti kehtivuse peatamine lubatav. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 18 lg 2 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara omanikud ja valdajad (sh kohaliku omavalitsuse asutused) kohustatud tagama vara säilimise. Korralduse nr 189-k täitmise peatamata jätmisega oleks maa tagastamine kaebajatele osutunud ülemäära raskendatuks või hoopis võimatuks ning nende õiguste rikkumise tagajärg pöördumatuks. Seega oli linnavalitsusel seaduslik alus ja piisav põhjus korralduse täitmise peatamiseks.

3) Korraldusega nr 1827-k määratud tagastava maaüksuse piirid ei ole kooskõlas maa- korralduslike nõuetega. Tagastatav maa sisaldab piiripunktide 4, 5, 6 ja 7 vahel ribasust, mistõttu on rikutud maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p-s 6 nimetatud kinnisasja ribasuse vältimise nõuet. X tn 9 ja X tn 17A piiril kasvab puu ning puu juurestikku kahjustamata ei ole võima-lik vundamendiga piirdeaia ehitamine ja seega pole loodud tehnilisi tingimusi maaüksuse otstar- bekaks kasutamiseks (MaaKS § 5 lg 1). Samuti ei ole piir piirimärkide 1 ja 10 vahel maastikul üheselt arusaadav piirilõigu puusse suundumise tõttu, mistõttu on rikutud MaaKS § 5 lg 5 p-s 5 nimetatud selgete piiride loomise nõuet ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Ka- tastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ § 9 lg-t 2. Eelmises haldusasjas, milles on jõustunud kohtuotsus, ei uuritud X tn 9 ostueesõigusega erastatava maa piire, seega on käesolevas vaidluses esitatud nõue uuel alusel.

4) Korraldus nr 1827-k rikub kaebajate õigust saada kogu maa tagasi üheaegselt. Linnavalitsus ei ole küsinud ega saanud kaebajatelt nõusolekut X 17A maa tagastamiseks osadena eri aega-del. Sellega on rikutud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigus-aktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg-t 7, mille kohaselt võib endise kinnistu maad tagastada osadena erinevatel aegadel õigustatud subjekti nõusolekul.

5) Kaebajad on taotlenud endise kinnistu nr xxxx maa tagastamist nõudeõigusest suuremas ula- tuses, soovides omandada ka osa juurdepääsuteest suurusega ligikaudu 150 m2. Linnavalitsusel pole õiguslikku alust keelduda juurdepääsutee maa tagastamisest, sest tee võimaldab tagastatava maa otstarbekohast kasutamist ning ei ole rajatis maareformi seaduse tähenduses.

6. Tallinna Linnavalitsus ei pidanud kaebusi põhjendatuks ja palus need jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel:

1) Kõik kohtud on andnud eelmise menetluse käigus oma hinnangu X tn 9 maa ostuees- õigusega erastamise aluseks olevatele dokumentidele kogumis ja on pidanud neid õiguspäras- teks. Kaebaja esitas oma väited võltsingute kohta juba varasemas kohtumenetluses, kuid need jäeti kohtute poolt tähelepanuta. Põhja Politseiprefektuuri ekspertiisi käigus selgus, et võltsitust ei ilmnenud, seega langeb ära alus kaebuse edasiseks menetlemiseks.

2) Endisest kinnistust nr xxxx on kompenseeritud maa-ala suurusega 3808 m2, tagastatud krunt aadressiga X tn 17, suurusega 1024 m2, ja krunt aadressiga X tn 17A, suurusega 796 m2. Taotlus ülejäänud maa-ala, suurusega 252 m2, osas lahendatakse järgnevates linnavalitsuse kor-raldustes, kuna nimetatud maa-ala on ostueesõigusega erastatud korralduse nr 189-k alusel kol-mandale isikule.

3-06-626 4(9)

3) Endisel kinnistul nr xxxx asuvat juurdepääsuteed ei ole võimalik tagastada eraldi üksusena. See maa-ala on juurdepääsuks X tn 15, X tn 17 ja X tn 17A maaüksustele. Lähtuvalt asjaõiguse printsiibist, peab igale kinnisasjale olema juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

4) X tn 17A maaüksuse piiride määramisel on eelkõige lähtutud senisest maakasutusest ning samas on viidud kokku naabermaaüksuste piirid. Puu piirile jäämine ei tähenda maakorral- dusnõuete või muude seadusest tulenevate nõuete rikkumist. Piir, mida kaebaja vaidlustab, on piiriks ka X tn 9 maaüksusele. X tn 9 maa suuruse ja piiride kulgemise vaidlus on läbinud kohtuliku kontrolli. Pole mõistlik ega maakorraldusnõuetega kooskõlas, et X tn 17A ja X tn 9 vahele jääks maariba.

7. Kolmas isik palus jätta kaebused rahuldamata. Põhjendused:

1) Kaebused on esitatud sooviga suurendada kaebajatele tagastatava X tn 17A krundi pinda X tn 9 reservmaa arvelt eesmärgiga saada tagasi kogu endine kinnistu nr xxxx. X tn 9 maa erastamise toimingud on viimase viie aasta jooksul korduvalt peatatud kaebajate arvukate mär-gukirjade, erastamisprotsessi pidurdavate avalduste ja taotluste ning mitmesuguse muu sihitead-liku vastutegutsemise tõttu.

2) Erastamisel lähtuti krundipiiride kindlaksmääramisel senisest maakasutusest. Reservmaa kasutusse andmise dokument (vaidlusalune skits) oli X tn 9 erastamismenetluses vaid üheks maakasutust tõendavaks dokumendiks ja dokumente hinnati kogumis. Kolm kohtutasandit on põhjalikult tutvunud kõigi X tn 9 maa erastamise asjaolude ja dokumentidega, andnud neile hinnangu ega ole seadnud neist ühtegi kahtluse alla. Ka Tallinna Linnavalitsuse ametid, Maa- amet ning Säästva Arengu ja Planeerimise Amet on mainitud dokumente põhjalikult kontrollinud ning ei ole kunagi dokumentide autentsuses kahelnud. Kaebajatele on mitmel korral antud võimalus lähemalt tutvuda erastamise aluseks olevate 1950-ndatest aastatest pärit doku- mentidega, kuid nad ei ole soovinud seda teha. Eelmise kohtumenetluse käigus tutvus nende advokaat nende dokumentidega, kuid ei esitanud kaebust dokumentide võltsituse kohta. Põhja Politseiprefektuur on lõpetanud kriminaalasja, kuna selle käigus ei leitud tõendeid dokumentide võltsimise kohta.

3) Kolmas isik on X tn 9 ja X tn 17A vahelise piirdeaia rajamisel pakkunud kaebajatele mitmeid lahendusvariante, sh piiril oleva puu jätmist krundi X tn 17A poolele, kuid kaebajad ei ole soovinud kolmanda isikuga kohtuvälist kokkulepet saavutada.

8. Tallinna Halduskohtu 26.06.2007 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Põhjendused:

1) Korralduse nr 1827-k näol on tegemist kaebajatele soodsa osahaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 1 alusel, millega tagastati kaebajatele õigusvastaselt võõrandatud maa aadressiga X tn 17A, pindalaga 796 m2. Ülejäänud taotletava maa kohta (252 m2 + 150 m2) võtab Tallinna Linna- valitsus vastu vastavasisulise(d) korralduse(d) täiendavalt, millega mittenõustumisel on kaebaja- tel võimalik neid seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Asjaolu, et vaidlustatud korralduses ei ole näidatud ära kaebajate taotlust 150 m2 suurusega maa tagastamise kohta, ei anna alust vaidlusaluse korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks.

2) Kaebajad ei taotlenud korralduse nr 1827-k alusel tagastatud maa kinnistusraamatusse mittekandmist. Järelikult olid kaebajad nõus vaidlusaluse maa osalise tagastamisega.

3-06-626 5(9) 3) Seadusest ei tulene linnavalitsuse kohustust haldusakti täitmise peatamiseks halduse kandjale esitatud taotluse rahuldamiseks, samas haldusorgan võib seda teha, kaaludes, kas haldusakti kehtivuse peatamine on vajalik või mitte. Haldusasja menetluse peatamiseks peab olema seadus- lik alus. Kaebajad olid esitanud väiteid võltsingute kohta korralduse nr 189-k aluseks olevates dokumentides juba eelnevates kohtumenetlustes ning kohtud ei lugenud menetluse käigus kaebajate sellekohaseid kahtlusi piisavalt põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust, tegutses Tallinna Linnavalitsus õiguspäraselt, jättes kaebajate taotluse korralduse nr 189-k täitmise peatamiseks rahuldamata, kuna vastustajal oli piisav alus eeldada, et kriminaalmenetluse raames ei tuvastata korralduse nr 189-k vastuvõtmise aluseks olevate dokumentide võltsimist, mis ka kriminaal- menetluses kinnitust leidis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. K. ja Ü. Kaldvee apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldada. Põhjendused:

1) Kaebajad ei ole andnud nõusolekut maa osadena tagastamiseks ja vaidlustasid seetõttu korralduse nr 1827-k halduskohtus. Kuigi linnavalitsus oli teadlik kaebajate soovist saada maa tagasi tervikuna, esitas ta kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse osaliselt tagastatud maa kinnistamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõran- datud vara tagastamise kord“ §-le 65 kantakse tagastatud maa kinnistusraamatusse valla- või linnavalitsuse esitatud kinnistamisavalduse alusel. Kuna linnavalitsus ei teavitanud eelnevalt kaebajaid kinnistamisavalduse esitamisest, siis ei saa halduskohus tagantjärgi omistada kaeba- jatele kinnistamisega nõusolekut. Isegi kui kaebajad oleksid esitanud kinnistusosakonnale kaebuse, ei oleks see takistanud vastava registriosa avamist. Kinnistusosakond ei lahenda õiguslikke vaidlusi ega anna hinnangut kohaliku omavalitsuse korralduste õiguspärasusele.

2) Võltsimiskahtlusega maa erastamise dokumentide suhtes kriminaalmenetluse alustamine oli piisavaks põhjuseks maa erastamise toimingute peatamiseks. Linnavalitsus oleks pidanud ORAS § 18 lg 2 alusel õigusvastaselt võõrandatud maa omanikuna tagama vara säilimise. Linnavalitsus ei saanud kuidagi ette teada kriminaalmenetluse toimingute tulemusi. Vastasel korral seatakse kahtluse alla uurimisorganite pädevus. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisi käigus tuvastati X tn 9 reservmaa kasutamise skitsil pindala tähise „415 m2“ ja mitmete joonte eemaldamine kustutamise või radeerimise teel, mis tähendab materiaalset võltsimist. Kohus hindas kriminaalmenetlust puudutavaid tõendeid ebaõigesti ja ei kohaldanud ORAS § 18 lg-t 2.

3) Kohus ei kohaldanud materiaalõiguse norme korraldusega nr 1827-k tagastatud X tn 17A maaüksuse piiride määramise õiguspärasuse otsustamisel. Kohus oli paikvaatluse tõttu teadlik piirilõigu suundumisest puusse, kuid seda asjaolu ei ole kohus otsuse põhjendustes käsitlenud.

10. Tallinna Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Põhjendused:

1) Kuna korralduse nr 1827-k puhul on tegemist kaebajatele soodsa haldusaktiga, millega ei rikuta nende subjektiivseid õigusi, ei ole seda võimalik tühistada. Kaebajad ei ole välja toonud õigusnormi, mis kehtestaks linnavalitsusele kohustuse tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa taotlejale ühe korraldusega.

2) Kaebajad esitasid juba eelnevas kohtumenetluses kahtlusi korralduse nr 189-k aluseks olevate dokumentide võltsituse kohta, kuid kohtud ei lugenud neid väiteid piisavalt põhjen-

3-06-626 6(9) datuks. Seetõttu oli linnavalitsusel piisav alus eeldada, et kriminaalmenetluse raames ei tuvastata dokumentide võltsitust, ning ta käitus menetlust mitte peatades õiguspäraselt.

11. T. Kallaste palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Põhjendused:

1) Kaebajad vaidlustavad sama asja samadel alustel, tuues esile vaid uusi väiteid. X tn 9 ostu- eesõigusega erastamise aluseks olevate dokumentide võltsitus ei ole leidnud kinnitust ühelgi kohtuliku kontrolli tasandil, samuti mitte Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Põhja Politseiprefek- tuuris ega Riigiprokuratuuris. Põhja Politseiprefektuur lõpetas kriminaalasja menetluse krimi- naalmenetluse aluse puudumise tõttu ning Riigiprokuratuur tunnistas kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendatuks ja seaduslikuks.

2) Vaidlusalune skits ei ole mõõdistamise teel saadud maaplaan ja omab tähtsust vaid 1955. a V. Kallastele kasutada antud maa kuju kirjeldamisel. Kõik reservmaa suurust puudutavad arvu- lised suurused olid 1950-ndatel vaid hinnangulised. Esimene X tn 9 kasutuses oleva maa mõõdistamine toimus alles 2000. a ja siis selgus ka reservmaa suurus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12. Halduskohtule esitatud kaebuses taotlesid Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee Tallinna Linnavalitsuse kohustamist X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamiseks. Sellise nõude võttis kohus ka 18.01.2007 määrusega menetlusse (I kd tl 137-138). Vastuseks kohtunõudele teatasid kaebuse esitajad halduskohtule 23.02.2007, et nad ei ole loobunud „ühestki nõudest haldusasjas nr 3-06-626“ (I kd tl 153), jäädes seega X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamise nõude juurde. Kuigi kohtumenetluse jooksul kanti X tn 9 maa kinnistusraamatusse 22.09.2006 ning maa ostueesõigusega erastamise toimingud viidi lõpule, ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebuse esitajad oleksid nimetatud kohustamisnõudest asja sisulise läbivaatamise lõpetamiseni loobunud. Halduskohtu 06.06.2007 istungil teatas Kaarel Kaldvee, et kaebuse esitajad jäävad oma nõude juurde „toimingud peatada“ (istungi protokoll II kd tl 39-42, protokolli lk 1), selgitades, et kaebuse esitajad leiavad, et X tn 9 maa tagastamine on võimalik (II kd tl 41, protokolli lk 3). Kaebuse esitajate esindaja Helerin Kaldvee teatas alles kohtuvaidluste faasis peale asja sisulise läbivaatamise lõpetamist kohtuistungil, et kaebuse esitajad taotlevad Tallinna Linnavalitsuse toimingu, mis seisneb X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamata jätmises kuni kriminaalasja lahendamiseni, õigusvastaseks tunnistamist (II kd tl 41, protokolli lk 3). HKMS § 19 lg 8 koha-selt saab kaebuse esitaja kaebuses esitatud taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1- 6-05 (p 20) on rõhutatud, et tagaselja, kohtuotsuse tegemise käigus ei tohi kohus üle minna tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele. Sama seisukoht on kohaldatav ka kohustamiskaebuselt ülemineku suhtes.

Seega on kohus kohtuotsuses ebaõigesti leidnud, nagu oleks kaebuse esitajad „käesoleva menetluse käigus läinud üle kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele“.

13. Kuigi kohus on kaebuse esitajate taotlust Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise peatamiseks ebaõigesti käsitlenud tuvastamiskaebusena selle maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse peatamata jätmise õigusvastasuse kindlaks- tegemiseks, ei mõjuta see menetlusviga asja lahendamist, sest kaebuse esitajate taotlus maa X tn

3-06-626 7(9) 9 maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata. Taotluse rahuldamiseks puudub alus, sest X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise toimingud olid juba esimese astme kohtu menetluse jooksul 22.09.2006 lõpule viidud, seega ei ole nende peatamine, olgu siis kriminaalmenetluse ajaks kriminaalasjas nr 05230101668 (mis on samuti lõppenud) või muu sündmuseni, võimalik.

14. Kohustamisnõue on põhjendamatu ka seepärast, et linnavalitsuse poolt X tn 9 maa ostu- eesõigusega erastamise menetluse - Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k täitmise - peatamata jätmine oli õiguspärane.

15. Korralduse nr 189-k täitmise peatamine oli HMS § 64 lg 1 ja lg 2 kohaselt kaalutlusotsus. Asja materjalidest ei nähtu, nagu oleks linnavalitsus menetluse peatamata jätmise otsustamisel teinud kaalutlusvigu.

Menetluse peatamata jätmisel on põhjendatult tuginetud sellele, et jõustunud kohtuotsusega on kaebuse esitajate taotlus korralduse nr 189-k tühistamise nõudes jäetud rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul oli korraldus õiguspärane. Selles kohtumenetluses hinnati ka kaebuse esitajate väiteid selle kohta, nagu oleks korralduse nr 189-k andmisel tuginetud võltsitud dokumentidele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005 otsus (p 14), toimik nr 2-3/252/05 lk 99-102). Sellises olukorras ei olnud linnavalitsusel põhjust eeldada, et kriminaalmenetluse käigus võiks selguda, et korraldus nr 189-k tugines ebaõigetele andmetele. Pealegi oli linnavalitsusel teada, et Põhja Ringkonnaprokuratuur oli kaebuse esitajate kuriteoteatele X tn 9 maa ostueesõigusega erasta- mise aluseks olnud dokumentide võltsituse kohta vastanud 29.07.2005 kirjaga kriminaalmenet- luse alustamisest keeldumisega.

Ringkonnakohus märgib, et Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2006 määrusest (I kd tl 108-110) nähtuvalt lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 05230101668 selle tõttu, et dokumentide (Tallinna Linna Mererajooni TSN TK kommunaalosakonna 22.08.1955 otsus X tn 5d (praegune X tn 9) taguse reservmaa kasutusse andmiseks ning reservmaa skitsi) võltsimise kahtlus, mida kaebuse esitajad avaldasid, ei leidnud kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisi käigus tõendamist. Riigiprokuratuuri 24.05.2006 määruses (I kd tl 208-210), millega lahendati K. Kaldvee ja Ü. Kaldvee kaebust Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2006 määruse peale, märgitakse, et eksperdiarvamuse alusel pole võimalik välistada, et skitsi korrigeerimine selle andmete kustutamise või radeerimise teel, mis eksperdiarvamuses kajastus, võis aset leida juba skitsi koostamise käigus.

16. Linnavalitsus pidi arvestama ka korralduse nr 198-k adressaadi huve. Korralduse andmisest oli selle täitmise menetluse peatamise otsustamise ajaks möödunud juba üle kahe aasta, sealjuures oli erastamismenetlus juba peatatud kohtumenetluse ajaks, milles lahendati Ü. Kaldvee ja K. Kaldvee kaebusi korralduse nr 189-k tühistamiseks.

II

17. Kaebajad on vaidlustanud ka korralduse nr 1827-k väidetega, et korraldusega on rikutud maakorraldusnõudeid piiride määratlemisel ning tagastatud maa kaebajate vastuseisule vaata- mata osade kaupa. Kaebuse esitajad selgitavad, et lisaks korralduses viidatud 252 m2 maale on neil MRS § 14 lg 3 alusel õigus nõuda oma osast suurema osa tagastamist, sest ülejäänud endise kinnistu nr xxxx maa tagastamise õigustatud subjektid on taotlenud maa kompenseerimist ning neile on Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldusega nr 2392-k määratud kompensatsioon. Kaebuse esitajate arvestuse kohaselt on endisest kinnistu nr xxxx maast reformimata 302 m2

3-06-626 8(9) maad, mille arvelt nad sooviksid tagastada täiendavalt ca 150 m2 maad juurdepääsuteed X tn 15, 17 ja 17a kinnistutele, milleks nad on esitanud taotluse Tallinna Maa-ametile 20.07.2006.

18. Nagu ringkonnakohus on juba 28.12.2006 määruses nr 3-06-2279 öelnud, ei saa kaebuse esitajad X tn 17A ja X tn 9 vahelist piiri vaidlustada ilma X tn 9 krundi moodustamise aluseks oleva Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k vaidlustamiseta. Nende kaebus viimatinimetatud korralduse tühistamise nõudes on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebuse esitajate väited selle kohta, et X tn 17A ja X tn 9 vaheline piir on määratud maakorraldusnõudeid rikkudes.

19. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg 7 kohaselt võib endise kinnistu maad õigustatud subjekti nõusolekul tagastada osadena erinevatel aegadel, kui vaidlusküsimuste lahendamise, kokku- lepete sõlmimise, planeeringute, maakorralduse või mõõdistamiste tõttu pole võimalik osade üheaegne tagastamine. Kaebuse esitajad väidavad, et nad ei ole andnud Tallinna Linnavalitsusele nõusolekut korralduse nr 1827-k andmise ajaks reformimata kinnistu nr xxxx maa osade kaupa tagastamiseks.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korralduse nr 1827-k andmisel viidatud sätet rikutud. Viidatud sättest ei tulene nõuet, et maa osalise tagastamise korral tuleb maa tagastamine ja maa tagastamata jätmine otsustada samaaegselt. Kaebuse esitajad on jätnud tähelepanuta, et linna- valitsusel ei ole kavas nendele korralduses nr 1827-k viidatud 252 m2 maad või kinnistu nr xxxx ülejäänud reformimata maad tagastada. Kaebuse esitajate 02.06.2008 esitatud täiendavate selgi- tuste lisaks olevalt X tn 17a ja X tn 17 maa tagastamise skeemilt nähtub, et korralduses nr 1827- k viidatud 252 m2 maast on 246 m2 maad 04.02.2004 korraldusega nr 189-k ostueesõigu-sega erastatud X tn 9 kinnistu koosseisus, seega ei saa see maa juba tulenevalt korraldusest nr 189-k kuuluda tagastamisele. Tallinna Linnavalitsuse vastuses kaebusele (I kd tl 161-164) mär-gitakse, et endisel kinnistul nr xxxx asuvat juurdepääsuriba ei ole võimalik eraldi üksusena tagastada. Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2008 korralduse nr 928-k p-st 1.2 nähtub, et X tn 13, 15, 17a, 17 ja 19 ning Kuristiku tn 8 maaüksustega piirnev reformimata endise kinnistu nr xxxx maa, mis hõlmab kaebuse esitajate viidatud 150 m2 suuruse maa-ala, on kavas Tallinna linna omandis olevate tänavarajatiste paigaldamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajaliku maana taotle-da Tallinna linna munitsipaalomandusse.

III

21. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellat- sioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

22. Kolmas isik Tiit Kallaste esitas taotluse apellatsiooniastme menetluskulude väljamõist- miseks kaebuse esitajatelt summas 10 000 krooni koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja järgi on selle eest osutatud õigusteenuse maht 3 tundi 52 minutit. Kulude kandmise tõendami- seks on esitatud advokadibüroo Lextal 12.06.2008 arve nr 2008/06/008 summas 10 000 krooni ning pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on T. Kallaste tasunud 12.06.2008 5 000 krooni.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kolmandal isikul käesoleval juhul õigus taotleda enda menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajatelt.

Ringkonnakohtu arvates on menetluskulude suurus HKMS § 93 lg 5 mõttes põhjendatud.

3-06-626 9(9)

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud (vt viimati Riigikohtu lahend nr 3-3-1-5-08 p 18. Esitatud kuludokumentide alusel on tõendatud menetluskulude tasumine summas 5 000 krooni. Ka kolmanda isiku esindaja kinnitas kohtuistungil, et kohtuistungi ajaks on tasutud 5 000 krooni. Seega on võimalik menetluskulu väljamõistmise taotlus rahuldada osaliselt, summas 5 000 krooni.

TSMS § 165 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud kaebuse esitajatelt välja võrdsetes osades.

Lauri Madise Ivo Pilving Lilianne Aasma