3-08-726/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-726 Otsuse kuupäev 01.07.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lea Kirsel´i avaldus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2008, 10.06.2008, 11.06.2008 Istungil osalenud isikud Avaldaja Lea Kirsel; Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja Kaja Oksa. Resolutsioon Rahuldada Lea Kirsel´i avaldus ning lugeda tõendatuks, et Lea Kirsel on viibinud õigusvastaselt represseeritud isiku lapsena kinnipidamiskohas Tallinna Patarei Vanglas arvates tema sünnist 05.01.1951.a kuni tema ema Linda Kirsel’i ärasaatmiseni Harku laagrist 28.02.1953.a Baškiiri ANSV-sse ja seetõttu on Lea Kirselil õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

16.04.2008 saabus Tartu Halduskohtusse Lea Kirseli avaldus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks (tl 1). Avalduses Lea Kirsel märgib, et on represseeritu laps, kes sündis vanema (ema) Linda Kirseli viibimise ajal kinnipidamiskohas Tallinnas – Patarei vanglas. Ema arreteeriti enne avaldaja sündi ja seega nähtub, et ema Linda Kirseli viibimistega kinnipidamiskohtades ja asumisel on ka tema laps Lea Kirsel represseeritu. Kuna nimetatud isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, siis andis Lea Kirsel Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale 08.01.2008 sellekohase avalduse, mis jäi rahuldamata tõendite puudumise tõttu.

Avaldaja palub tuvastada tema õigus sooduspensionile.

Tartu Halduskohus võttis oma 17.04.2008 määrusega haldusasja menetlusse (tl 11-12).

14.05.2008 kohtuistungil esitab avaldaja Lea Kirsel kirjalikud seletused Elga Kuusikult (sündides Helga Kirsel), Asta Männikult ja Arda-Maria Kirselilt, kes on üle 80 aastased vanemad inimesed ja seepärast keeldusid ise kohtusse tulemast. Avaldaja esitas kohtule oma sünnitunnistuse ja ema surmatunnistuse. Samuti esitas avaldaja kohtule E.Kuusiku, A.Männiku ja A-M. Kirseli kirjalikud seletused.

Elga Kuusik (sündinud Helga Kirsel, sünniaeg 31.08.1926) kirjutab oma seletuskirjas, et oli oma õega Linda Kirseliga koos arreteeritud Viljandi vangla. Kohtus selgus, et Linda Kirsel oli vanglas sünnitanud lapse. Edaspidisest õe kinnipidamiskohtadest ja ajast koos oma lapsega

E. Kuusik ei tea, kuna oli ise karistust kandmas Kaug-Idas. Karistuse kandmisest vabanes 1955.a veebruaris (t.l 56).

Täiendavas seletuskirjas (24.05.2008) kirjutab Elga Kuusik, et tahab täiendavalt tõendada veel seda, et 1951.a viibis Linda Kirsel koos oma lapsega Harku vangilaagris. Kui kaua ta seal viibis lapsega, seda E. Kuusik ei tea. E. Kuusik märgib, et ka tema oli samuti seal laagris (t.l 73).

Asta Männik (sünd. Viljandis 30.08.1924) kirjutab oma seletuskirjas, et oli arreteeritud 1950.a juuli kuus ja oli seotud Linda Kirseliga sama süüteo pärast. Istusid Viljandi vanglas, hiljem Tallinna Patarei vanglas, kus neil mõlemal sündisid lapsed. Asta Männikul sündis poeg 27.12.1950 ja Lindal tütar 5.01.1951.a. Linda oli 1951.a aprillis kohtus koos lapsega. Asta Männiku kohus eri komisjonis, 5 aastase asumiselesaatmisega. Linda oli peale kohut Harku naiste vanglas, kust 1953.a saadeti Baškiiriasse laagrisse. Asta Männiku seletuse kohaselt suhtlesid nad Lindaga kuni tema elu lõpuni, sest elasid Viljandis ja A. Männik on tema elu käigust väga teadlik (t.l 55).

Arda-Maria Kirsel kirjutab oma seletuskirjas, et tema isa August Johani p Kirsel pärines Viljandimaalt Loodi vallast. Tema vend, s.o A.-M. Kirseli onu, oli Hendrik Johani p Kirsel, kes oli Laane talu omanik. A.-M. Kirsel märgib, et teab, et tema onunaine Kadri Kirsel (onu oli siis juba surnud) ja tema tütred Linda Kirsel ja Helga Kirsel arreteeriti metsavendade abistamise pärast. A.-M. Kirsel märgib, et teab ka, et Linda Kirseli tütar Lea sündis Patarei vanglas, kuid täpsemaid ajaja kohaandmeid seletuse andjal ei ole teada (t.l 57).

AVALDAJA PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Lea Kirsel selgitab, et ta on sündinud Tallinnas, kinnipidamiskohas 05.01.1951. Tema kõik lähedased sugulased on nõnda öelda metsavendade varjamise pärast arreteeritud teatud aegadel ja olnud kinnipidamiskohtades. Lapsepõlvest mäletab avaldaja enda aadressil ainult sosinaid, et metsavenna tütar. Lea Kirsel seletab, et elas vanaema juures ja tädi tuli ka sinna tema elamisse, siis hakkas ta kooli minema ning järsku tuli tema ema. Lea Kirsel ei tundnud oma ema ära, sest ei olnud teda näinud. Avaldaja nendib, et võis varasemast ajast temaga koos olla, aga ei tea kui kaua.

Seejärel elas avaldaja emaga koos. Ema ei tahtnud rääkida avaldaja isast. Samuti ei rääkinud avaldajale otseselt keegi teine ka täpsemaid andmeid tema isa kohta. Avaldaja sai aru, et ema ei tahtnud oma minevikku meenutada. Avaldajale öeldi, et ta on vanglas sündinud. Mõni sugulastest või keegi vihjas, et avaldaja on väga palju kannatanud oma elu jooksul ja kui tuli represseeritu seadus, soovitati tal hakata dokumente ajama, et oma õigusi nõuda. Avaldaja märgib, et ise arvas, et tal on õigusi sooduspensionile saada. Avaldaja selgitab, et vahel harva ema rääkis, et tal oli avaldajaga kinnipidamiskohas väga raske, et seal väga palju lapsi suri ja avaldaja oli ka haige: põdes kahepoolset kopsupõletikku ja ka kõrvapõletikku.

Avaldaja arvab, et kuna sai represseeritu tunnistuse, omab ta õigust sooduspensionile, sest ema on 7 aastat kinni istunud ja avaldaja ilmselt viibis ka kinnipidamiskohas. Seoses represseerituks tunnistamise sooviga pöördus avaldaja Viljandi Pensioniametisse, kust anti vajalik aadress ja soovitati küsida arhiivist ema kohta dokumente. Esimese sellekohase kirja saatis avaldaja 2004. aastal. Ema andmeid temale ei väljastatud. Järjekordsele järelepärimisele sai avaldaja arhiivist soovituse pöörduda kohtu poole. Koos tädiga esitati andmed Riigikohtusse ja seejärel uuel pöördumisel arhiivi, saadi venekeelse sõjatribunali otsus, mille alusel pensioniamet väljastas represseeritu tõendi.

Aja saabudes, millal avaldajal oleks olnud võimalik sooduspensionile minna, hakkas avaldaja vastavaid dokumente muretsema. Märtsis 2006 saabus arhiiviteatis, kus on kõik arhiivis olemasolevad avaldaja ema andmed sees. Avaldajat ennast ei olnud seal kajastatud. Sealt sai avaldaja teada, millal ema arreteeriti. Aga kui kaua ema kuskil oli, sai avaldaja teada alles märtsis 2006. Pensioni taotlemisel selgus, et avaldaja ei saa soodustingimustel pensioni, kuna tema nime eelpoolnimetatud arhiivimaterjalides kajastatud ei olnud ega ka tema viibimist kinnipidamiskohas.

Avaldaja vanaema Kadri Kirsel, kes elas koos avaldaja ja avaldaja emaga Viljandi linnas Uueveski tänaval, suri 1978. aastal. Avaldaja läks Viljandisse kooli 7 aastaselt, 1958. aasta septembris. Sellel ajal oli ema juba tagasi. Avaldaja kõige lähedasemad sugulased olid: Linda Kirsel (sünd 1920 Viljandis Paistu Vallavalitsus) on avaldaja ema; Elga Kirsel (sünd 1927 Holstre Vallavalitsus) on avaldaja ema õde ehk avaldaja tädi ja Kadri Kirsel (sünd 1887 Holstre Vallavalitsus) on avaldaja ema ema ehk avaldaja vanaema. Vanaisast ei tea avaldaja väidetavalt mitte midagi. Nad käisid läbi veel onuga, kes on ka surnud (t.l 63).

Avaldaja palub tuvastada tema asjas tähtsust omavad asjaolud (faktid) tunnistajate ütlustega kuna puudub võimalus seda tõestada kirjaliku dokumentatsiooni alusel, et ta viibis koos emaga Tallinna Patarei vanglas ja Harku naiste vanglas kuni 1953 aastani, kust ema saadeti Baškiiriasse laagrisse.

10.06.2008 kohtuistungil seletab avaldaja Lea Kirsel kohtule, et oli vist vanaema Kadri Kirseli (s.t oma ema ema) juures, kui ema Baškiiriast tuli. Avaldaja arvab, et vanaema arreteeriti emaga samal ajal, aga ta vabastati varem. Nad ei kandnud koos karistust, olid erinevates kohtades. Avaldaja möönab, et võis olla, et kui avaldaja läks koos emaga karistust kandma ja siis kui vanaema lasti varem vabadusse, võis avaldaja minna koos temaga. Avaldaja on seisukohal, et Harku naistelaagris viibimine peaks minema sisse pensioni saamiseks, avaldaja peab seda loogiliseks, et ta oleks pidanud ise seal olema. Avaldaja on seisukohal, et laps ei saanud kuskile mujale jääda, kui ta juba nagunii vanglas sündis.

Avaldaja on seisukohal, et Arda-Maria Kirselit ei ole mõtet üle kuulata Tallinna Halduskohtus, kuna avaldaja arvates tema ei tea neid asju, sest tema puutus avaldaja ja tema lähedastega vähe kokku.

11.06.2008 kohtuistungil lõpliku taotlusena palub avaldaja tuvastada asjaolu, et alates tema sünnist kuni 28.02.1953 oli ta koos emaga kinnipidamiskohas ja soovib varem minna pensionile nende aastate eest. Oma taotluses piirdub 2 aasta 1 kuu ja 23 päevaga. Ülejäänud ajast loobub. Kui tekivad uued asjaolud, tõendid, siis saab avaldaja kohtusse uuesti pöörduda. Avaldaja on teadlik osalise loobumise tagajärgedest.

KAASATUD ISIKU SEISUKOHT

Kirjalikus seletuses avalduse kohta haldusasjas nr 3-08-726 (30.04.2008 kiri nr 1.1.- 1.TA22/5719-2) märgib Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet järgmist:

Lea Kirsel on pöördunud kohtu poole avaldusega pensioniõigusliku staaži tõendamiseks. Lea Kirsel väidab, et ta on represseeritu laps, kes sündis ema Linda Kirseli kinnipidamiskohas – Patarei vanglas – viibimise ajal. Seoses ema viibimisega kinnipidamiskohtades ja asumisel on ka tema laps represseeritu. Kuna nimetatud isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, siis andis avaldaja avalduse pensioniametile, kuid avaldus jäi rahuldamata. Avaldaja on kohtusse esitatud avaldusele lisanud Tallinna Linna Perekonnaseisuaktide Büroo poolt 17.01.1951.a välja antud sünnitunnistuse nr TY 218433, Riigiarhiivi 12.07.2005.a teatise nr 18-7-3.6/6265 RL-3, 09.03.2006.a teatise nr 18-7-3.6/2491 RL ja Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja 07.02.2008.a kirja nr 1.2-4/37.

Lea Kirsel palub kohtul tuvastada tema õigus sooduspensionile.

Vastavalt Riigikohtu erikogu määrusele tsiviilasjas 3-2-1-104-03 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03 kuulub pensioniõigusliku staaži tuvastamine halduskohtu pädevusse.

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (edaspidi REPRS) § 2 lõike 2 kohaselt loetakse represseerituks ka represseeritud isiku laps, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks.

Represseeritud isiku pensioniõigused on sätestatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (edaspidi ReprS) 4. peatükis.

ReprS § 12 punkti 1 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

ReprS § 13 lõike 1 punkti 5 alusel arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni ajani, mil § 2 lõikes 2 nimetatud isikule anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks, kolmekordselt.

ReprS § 13 lõike 2 järgi arvestatakse ja tõendatakse pensioniõiguslikku staaži riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS) ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korras.

RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta.

Tõendamise korra § 19 alusel tõendatakse rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega rehabiliteerimistunnistusega või muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdi mõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg.

Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist.

Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud.

Eelnimetatud sätetest lähtuvalt tekib represseeritud isiku lapsel õigus soodustingimustel vanaduspensionile juhul, kui on tõendatud ajavahemik, mille vältel ta viibis koos õigusvastaselt represseeritud või rehabiliteeritud isikuga kinnipidamiskohas või asumisel. Käesolevas asjas on vajalik dokumentaalselt tõendada, millise ajani (kuupäevaliselt) viibis avaldaja Lea Kirsel koos emaga kinnipidamiskohas ja asumisel, sh ajani, mil Linda Kirselile anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks.

Enne kohtusse pöördumist ei olnud Lea Kirsel esitanud pensioniametile nimetatud asjaolusid tõendavaid dokumente. Ta ei ole nimetanud ka tunnistajaid, kes saaksid vajalike faktide kohta anda kohtus tunnistusi.

Kohtule esitatud Riigiarhiivi 12.07.2005.a teatise nr 18-7-3.6/626 RL-3 kohaselt puuduvad Riigiarhiivis andmed selle kohta, kui kaua viibis Lea Kirsel koos Linda Kirseliga kinnipidamiskohas.

Riigiarhiivi 09.03.2006.a teatise nr 18-7-3.6/2491 RL (kohtule esitatud) kohaselt karistati avaldaja ema Linda Kirselit ENSV Siseministeeriumi Vägede Sõjatribunali 18-19.04.1951.a seadluse järgi 25-aastase vabadusekaotusega, 5-aastase õiguste kaotamisega ja vara konfiskeerimisega. 10.01.1955.a vähendati vabaduse kaotust 10 aastani. Linda Kirsel saadeti 28.02.1953.a Harku laagrist etapeerimisvanglasse, sealt Baškiiri ANSV-sse, kuhu saabus 17.03.1953.a. Linda Kirsel vabanes kinnipidamiskohast Permi oblastis 18.04.1957.a. Eelnimetatud kuupäevale järgneva asumisel oleku kohta andmed puuduvad.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja teatab avaldajale 07.02.2008.a saadetud kirjaga nr 1.2-4/37, et kui asumisel või kinnipidamiskohas viibimise aega ei ole võimalik tõendada, siis soodustingimustel vanaduspensioni määrata ei ole võimalik. ReprS-iga ja RPKS-iga ei ole ette nähtud erandeid pensionistaaži tõendamiseks ja soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimisest“ (avaldatud RT 1990, 7, 85; kehtetu alates

19.02.1992.a) punkti 1 alapunkti 1 kohaselt õigluse taastamiseks ja lähtudes humanismi põhimõtetest otsustab Eesti NSV ÜNP rehabiliteerida isikud, kes on Eesti NSV territooriumil kehtinud „Vene NFSV kriminaalkoodeksi“ alusel süüdi mõistetud, kui need teod ei olnud kuritegudeks Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt. Sama punkti 1 alapunkti 2 järgi otsustati rehabiliteerida isikud, keda on karistatud tegude toimepanemise eest, mis on ette nähtud paragrahvides 58 1a – 58 14, kui nad ei ole süüdi muuhulgas röövimises, samuti isikud, kes on represseeritud rehabiliteerimisele mittekuuluvate isikute varjamise eest. Seadluse punkti 4 alusel tehti seadluse täitmine ja rehabiliteerimistõendite väljaandmine ülesandeks Eesti NSV Ülemkohtule (alates 10.12.1993.a täitis vastavaid ülesandeid Riigikohus).

Avaldaja ema Linda Kirselit karistati Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58 1a alusel, kuid ühtlasi ka NSVL ÜNP 04.06.1947.a seadluse „Kriminaalvastutusest riigija ühiskondliku vara riisumise eest“ alusel. Eelnimetatu alusel pidanuks Linda Kirsel taotlema rehabiliteerimist Ülemkohtu või Riigikohtu kaudu.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19.02.1992.a seaduse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ § 2 punkti 1 kohaselt tuleb seoses Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega ning tunnustades isikute tegevust, kes võitlesid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu, lugeda rehabiliteerituks muuhulgas isikud, kes on süüdi mõistetud Eesti territooriumil kehtinud Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 1a alusel.

Eesti Vabariigi Valitsuse 08.07.1992.a määruse nr 200 „Rehabiliteerimistunnistuste väljaandmise kohta kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikutele“ punktiga 1 kehtestati, et rehabiliteerimistunnistusi Eesti Vabariigi 19.02.1992.a seaduse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ paragrahvides 1 ja 2 nimetatud isikutele, nende surma korral aga Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvis 8 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahvi 5 esimese lõike punktis 2 loetletud isikutele väljastab Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet nende kirjaliku taotluse alusel.

Pensioniametis asuv, 2003.a surnud Linda Kirseli toimik ei sisalda dokumente, mis tõendaksid tema rehabiliteerimist.

26.04.2005.a taotles Lea Kirsel pensioniametilt represseeritu tunnistust ReprS § 2 lõike 2 alusel. Tema taotlusele (lisa 7) olid lisatud ärakirjad Riigikohtu kolleegiumi vastusest, kahest Riigiarhiivi teatisest ja kohtuotsuse väljavõttest.

Riigiarhiivi 03.08.2004.a teatise nr 17-7-3.6/6265 RL (lisa 8) kohaselt teatati, et Linda Kirsel oli muuhulgas mõistetud süüdi NSVL ÜNP 04.06.1947.a seadluse alusel, mis kehtiva seaduse järgi rehabiliteerimisele ei kuulu. Riigiarhivaar teatas, et kui Lea Kirsel leiab, et Linda Kirseli tegevus on käsitletav vabadusvõitlusena, tuleb viimase rehabiliteerimist taotleda Riigikohtu kaudu.

Riigiarhiivi 08.03.2005.a teatisega nr 18-7-3.6/6265 RL-2 (lisa 9) teatati Lea Kirselile, et represseeritud isiku tunnistuse saamiseks peab viimane esitama pensioniametile oma sünnistunnistuse koos ema rehabiliteerimistunnistusega. Kuna Linda Kirsel oli muuhulgas karistatud NSVL ÜNP 04.06.1947.a seadluse alusel, peab tema rehabiliteerimist taotlema

Riigikohtu kaudu. Ühtlasi teatati, et toimikus puuduvad andmed selle kohta, kui kaua viibis Lea Kirsel koos ema Linda Kirseliga kinnipidamiskohas.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.04.2005.a vastusest Lea Kirseli õele Elga Kuusikule nr 1- 11-2-4-5 (lisa 10) nähtub, et apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 777 lõike 2 kohaselt võis isik, kelle suhtes tehtud kohtulahend jõustus enne 1993. aasta

15. septembrit, taotleda kohtuvea parandamist kolme aasta jooksul, arvates 1994. aasta

1. jaanuarist. Seega oli Elga Kuusikul võimalus esitada Riigikohtule avaldus enda rehabiliteerimiseks kuni 1. jaanuarini 1997. Selle tähtaja möödumise tõttu ei ole Riigikohtul enam seaduslikku alust rehabiliteerimisavaldusi menetleda. Riigikohus loetles oma kirjas isiku represseerituks tunnistamise alused ja teatas, et kui Elga Kuusiku puhul esineb mõni represseerituks lugemise alustest, on tal võimalik Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004.a määruse nr 52 „Represseeritu tunnistuse andmise korra ning taotluse ja tunnistuse vormi kehtestamine ning represseeritu tunnistusi väljastava asutuse määramine“ § 1 kohaselt taotleda endale represseeritu tunnistuse väljaandmist elukohajärgselt Sotsiaalkindlustusameti osakonnalt, esitades selleks sama määruse §-s 2 nimetatud dokumendid.

Pensioniamet on Elga Kuusikule väljastanud represseeritu tunnistuse ja arvestanud kinnipidamiskohas ja asumisel viibitud aastad kolmekordselt tema pensioniõigusliku staaži hulka.

Linda Kirsel ei taotlenud pensioniametilt kinnipidamiskohtades ja asumisel oldud aastate arvestamist kolmekordselt oma pensioniõigusliku staaži hulka, samuti ei jõudnud ta taotleda represseeritu tunnistuse väljastamist, kuna ta suri 2003.a , ReprS jõustus aga 2004.a . Pensioniametile teadaolevalt kandsid õed Elga Kuusik ja Linda Kirsel karistust erinevates karistusasutustes.

Elga Kuusiku 27.04.2005.a pensioniametile antud kirjalikust seletusest (lisa 11) nähtub, et tema ja tema õde Linda Kirsel vangistati koos 1950.a maikuul. Linda Kirsel sünnitas vanglas tütre, kes kuni kohtuistungini (aprill 1951.a) oli ema juures.

23.05.2005.a otsusega nr OR1013-1 (lisa 6) otsustas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna juhataja väljastada Lea Kirselile represseeritu tunnistuse. Otsuses on kirjeldatud, et Linda Kirselit on muuhulgas karistatud NSVL ÜNP 04.06.1947.a seadluse „Kriminaalvastutusest riigija ühiskondliku vara riisumise eest“ alusel. Otsuse positiivset lahendit on põhjendatud Justiitsministeeriumi poolt 02.07.2004.a Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas nr 3-2-04/6922 esitatud seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui isikut karistati mitme paragrahvi alusel (osa nn poliitiliste ja osa mittepoliitiliste kuritegude eest), siis tuleks isikut pidada represseerituks, kuna ta vastab ReprS § 2 lõike 1 nõuetele.

26.09.2006.a esitas Lea Kirsel Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse (lisa 4), millega palus kirjalikult teatada, kas Riigiarhiivi 09.03.2006.a teatise nr 18-7-3.6/2491 RL (nimetatud teatise esitas avaldaja koos avaldusega ka halduskohtule) alusel on tal õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Pensioniamet vastas Lea Kirselile 02.10.2006.a kirjaga nr 6.TA30-2/41000 (lisa 5), et tema ema Linda Kirsel oli represseeritu ReprS § 2 lõike 1 alusel. Kuna Lea Kirseli poolt esitatud dokumentides ei ole tõendatud periood, mil ta koos emaga oli kinnipidamiskohtades või asumisel, ei ole võimalik teatada, millal tekiks õigus soodustingimustel vanaduspensionile ReprS § 12 punkti 1 alusel.

04.12.2007.a esitas Lea Kirsel Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse (lisa 3), mille kohaselt on Sotsiaalkindlustusamet temale teadaolevalt vastanud Riigikogu õiguskomisjonilt läbi Sotsiaalministeeriumi saabunud järelepärimisele 18.10.2007.a , tema aga õiguskomisjonilt vastust sanud ei ole. Vastuseks saab ilmselt lugeda avaldaja poolt halduskohtule esitatud Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja 07.02.2008.a kirja nr 1.2-4/37.

08.01.2008.a esitas Lea Kirsel Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse (lisa 1) soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Pensioniameti 08.01.2008.a tõendi (lisa 2) kohaselt pikendati avalduse lahendamise tähtaega kuni 08.07.2008.a , s.o ajani, mil kohus võiks teha otsuse tõendamist vajavas küsimuses – missugusel ajavahemikul viibis Lea Kirsel koos ema Linda Kirseliga kinnipidamiskohtades ja asumisel. Pensioniameti esindaja selgitab, et üldstaaži nõue Lea Kirselil on kindlasti täidetud, et soodustingimustel pensioni saada. Represseeritud inimestel on õigus varem pensionile minna maksimum 5 aastat. See õigus tekkis Lea Kirselil 05.01.2008. 5 aastat varem saab siis pensionile, kui ta oli emaga vähemalt 5 aastat koos kinnipidamiskohas, aga kolmekordselt arvutamine läheb pensioniõigusliku staaži hulka. On tõestatud, et avaldaja oli koos emaga Eestis vanglas 2 aastat 3 kuud ja 23 päeva, siis avaldaja saaks varem pensionile minna 2 aastat.

10.06.2008 kohtuistungil Tartu Pensioniameti esindaja märgib, et avaldajal peab olema ära tõendatud täis aastad, kuna seadus ütleb nii (t.l 79).

11.06.2008 kohtuistungil märgib Pensioniameti esindaja, et avaldaja ei saa minna 5 aastat varem pensionile. Lea Kirsel saab 2 aastat varem soodustingimustel vanaduspensionile ja periood 2 aastat 1 kuu ja 23 päeva arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt. Kohtuotsuse tegemise kuupäev ei mõjuta selles asjas midagi (t.l 84-85), sest avaldaja avaldus asus Pensioniametis. Pensioniameti esindaja leiab, et tunnistaja Elga Kuusik tõestas ainult seda fakti, et Lea Kirsel koos ema Linda Kirseliga oli Tallinna Patarei vanglas, kus ta sünnitas ja peale kohut jäi naiste laagrisse koos tütrega ja seejärel oli ta saadetud Baškiiriasse, kuid ei ole teada, kas koos lapsega või mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ning tunnistaja ütlused leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel.

Lea Kirseli taotlusest on üheselt arusaadav taotleja tahe tõendada oma subjektiivseid õigusi saades riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni. Seega tuleb halduskohtul tuvastada avalik-õigusliku õigussuhte olemasolu, kuna vastavalt HKMS § 6 lg 3 p 3 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine.

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 12 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile Riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes represseeritul, kelle on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Nimetatud seaduse § 2 lg 2 kohaselt loetakse represseerituks ka last, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks.

Antud juhul nähtub sünnitunnistusest, et avaldaja on sündinud 05.01.1951 Tallinnas ja arhiiviteatisest on näha, et tema ema Linda Kirsel viibis sel ajal Tallinna Patarei vanglas, mistõttu on tõendatud Lea Kirseli kinnipidamiskohas viibimise algusaeg.

Kinnipidamiskohas viibimise aeg Eestis on tuvastatud Tartu Halduskohtus tunnistaja Elga Kuusik’u ütlustega.

11.06.2008 toimunud kohtuistungil tunnistaja Elga Kuusiku poolt antud ütluste kohaselt on Lea Kirsel tema õetütar. Tunnistaja selgitas, et ta ei teadnud esialgu, et tema õde rase oli. Ta arreteeriti, kuna ta aitas metsavendi. Täpselt ei olnud tunnistajal küll meeles, millal Linda Kirsel arreteeriti. Kõigepealt viidi ta kindlasti julgeolekusse, kui arreteeriti. Peale kohut oli ta Tallinna Patarei vanglas, enne seda oli Viljandi vanglas. Kui oli kohus, siis sai Elga Kuusik teada, et tema õde Linda Kirsel oli sünnitanud. Elga Kuusik oli ka kohtus ja nägi, et õde oli koos lapse Lea Kirseliga.

Tunnistaja Elga Kuusik oli samuti vahistatud ning tema ja tema õdede kohta oli ühine kohus ning neile kõigile loeti seal otsus ette. Peale kohut viidi nad Tallinna Patarei vanglasse, samuti viidi ka Linda Kirsel koos lapsega Patarei vanglasse. Tunnistaja Elga Kuusik ei olnud seal väga pikalt, aga suveks viidi nad Harku laagrisse tööle. Õde viidi ka koos lapsega Harku naistelaagrisse. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kui kaua ta seal viibis. Peale Harku laagrit suunati tunnistaja Siberisse, Habarovskisse. Kui tunnistaja. Siberisse saadeti, siis jäi Linda koos lapsega Harku laagrisse.

Seal olid emad koos lastega. See oli üleüldse nii ja sellel põhjusel neid kohe Siberisse ei suunatud. Kirjavahetust tunnistaja Elga Kuusikul Lindaga ei olnud, kui tunnistaja oli Siberis ja Linda Kirsel Harku laagris. Kui tunnistaja Siberis oli, ei teadnud ta Linda Kirselist midagi. Kuni vabanemiseni ei olnud tunnistaja Linda tegevusest teadlik. Siberis mitmes kohas oli tunnistaja kokku 5 aastat. Lindaga kohtus ta peale karistuse kandmist siis, kui Linda tagasi tuli. Linda rääkis, et oli Baškiirias. Tunnistaja ei tea, kas Linda oli seal koos lapsega või üksi, samuti ei tea ta, kus laps oli, võib-olla oli lastekodus.

Harku laagris oli ta igal juhul 2 aastat. Tunnistajal ei olnud Lindaga sellest juttu, kas ta läks Baškiiriasse lapsega või mitte. Eestisse ei jäänud kedagi sugulastest, kellega oleks saanud laps jääda. Kõik olid karistatud. Peale karistuse kandmist jäi tunnistaja elama Viljandi linna. Linda tuli ka peale karistuse kandmist Viljandi linna Uueveski tänavale. Esialgu ei saanud Linda kuidagi sissekirjutust. Tunnistajal ei olnud ka korterit ja oli raskusi, et sisse kirjutada ja tööd saada. Kui inimesed Siberisse suunati, siis mõnel oli ikka laps kaasas.

Võib-olla oli Lea ka koos emaga seal. Tunnistaja ei tea kedagi, kes võiks seda kindlalt väita. Kui tunnistaja tagasi tuli, siis Lindat ei olnud, aga Lea oli siis tunnistaja ema Kadri Kirseliga koos. Kadri Kirsel kandis karistust Valga linna vanade laagris. Tal oli lühem karistus kui Lindal. 1950 aastatel arreteerimisel oli Kadri 63 aastane. Valga vanade laagris töökohustust kindlasti ei olnud ja vanaduse tõttu ei olnud teda Siberisse saadetud. Tunnistaja märgib, et Viljandi vanglas oli avaldaja ema siis, kui ta rase oli ja Tallinna Patarei vanglasse viidi ta sünnitama, sest Viljandis ei olnud vastavaid tingimusi (t.l 84).

Seega on tuvastatud fakt, et Lea Kirsel on viibinud kinnipidamiskohas Tallinna Patarei vanglas alates sünnist 05.01.1951 ja viibis koos ema Linda Kirseliga Harku laagris kuni 28.02.1953, kust Linda Kirsel oli saadetud Baškiiri ANSV-sse. See periood on kokku 2 aastat

1 kuu ja 23 päeva, mistõttu tekib Lea Kirselil õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile 2 aastat enne pensioniikka jõudmist ja annab õiguse selle perioodi arvestamist avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt.

Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist asjaolu, et Lea Kirsel viibis koos karistust kandva emaga väljaspool Eestit. 23.05.2005.a otsuse nr OR 1013-1 kohaselt on Lea Kirselile väljastatud represseeritu tunnistus okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse §

2 lg 2 ja § 2 lg 1 alusel kui isiku laps, kes sündis vanema kinnipidamiskohas oleku ajal.

HKMS § 26 lg 1 p 5 alusel on tuvastatud, et Lea Kirsel on viibinud õigusvastaselt represseeritud isiku lapsena kinnipidamiskohas Tallinna Patarei vanglas arvates tema sünnist 05.01.1951.a kuni tema ema Linda Kirseli ärasaatmiseni Harku laagrist 28.02.1953.a Baškiiri ANSV-sse. Nimetatud asjaolu annab Lea Kirselile õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni.

Tamara Hristoforova kohtunik