2-08-7033/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-7033 Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi T H hagi S H´i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

16. juuni 2008 Hageja: T H (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: S H (IK xxx)

Kostja esindaja: Agu Eichenbaum (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S H´ilt elatis T H kasuks alaealise lapse J H (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o 25. veebruarist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 01. juulil 2008.a kell 16.00.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on T H hagi S H´i vastu elatise väljamõistmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud xxx.a tütar J H. Käesoleval ajal elavad pooled eraldi. Laps elab pidevalt hageja juures ja on täielikult hageja ülalpidamisel. Hageja palub

2(4) kostjalt välja mõista elatise lapsele seaduses kehtestatud miinimummääras, s.o igakuise elatusrahana 2 175 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja on last alates jaanuarist 2007.a. igakuiselt toetanud. Kostjal on eelmisest abielust poeg M H (sündinud xxx.a), keda ta samuti materiaalselt toetab.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 16. juunil 2008 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja tunnistas, et kostja on teda materiaalselt toetanud 1000-1500 krooniga kuus ajast, kui ta enam emapalka ei saanud. Alates hagi esitamisest veebruaris 2008 ei ole raha laekunud. Hageja ei ole nõus elatisega 1500 krooni kuus ja soovib elatise välja mõistmist alates hagi esitamisest miinimummääras. Käesoleval ajal hageja ei tööta.

Kostja esindaja selgitas, et kostja oleks suuteline elatisena tasuma 1500 krooni. Kostja leiab, et kohus võib PkS § 61 lg 6 alusel kõrvale kalduda seadusega kehtestatud minimaalmäärast. Kostja tunnistab, et peale elatise hagi esitamist ei ole ta lapsele raha maksnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündis xxx.a tütar J H, kes elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

PkS 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2008.aastal on 4 350 krooni, ei või väljamõistetav elatis lapse kohta 2008.a olla väiksem kui 2 175 krooni.

Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Kostja on nõus maksma elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära, so. igakuise elatusrahana 1500 krooni.

Hageja kirjalikke tõendeid oma sissetulekute kohta esitanud ei ole. Hageja seletuste kohaselt ta ei tööta ning ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus 900 krooni.

3(4) Kostja esitas maksuameti õiendi (tl 27), mille kohaselt tema töötasu perioodil 01.07.2007- 31.03.2008 oli 67 009 krooni. Seega moodustas tema ühe kuu keskmine sissetulek 7 445,44 krooni.

Kostjal on peale poolte ühise lapse veel xxx.a sündinud poeg M H (tl 11), kelle ülapidamiseks tasub kostja alates 29.04.2008.a elatisena igakuiselt 1500 krooni (tl 25-26).

Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on 2481,81 krooni (7 445,44 : 3 /kostja + kaks alaealist last/).

PkS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni PkS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. PkS § 61 lg 2 mõttest tuleneb, et kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseks võib olla asjaolu, et elatise välja mõistmisel perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras osutuks kostjale endale jääv sissetulek väiksemaks, kui ülalpeetavatele makstav elatisraha.

Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid PkS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline ja töötab, lapsel ei ole sissetulekut. Lähtuvalt kostja ülalpidamisvõimest ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 1500 krooni. PKS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et elatise väljamõistmise tagajärjel satuks kostja teine laps võrreldes poolte ühise lapsega halvemasse materiaalsesse olukorda (PkS § 61 lg 2, lg 5).

Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingu olemaolu kohta (tl 38-44) jätab kohus tähelepanuta, kuna lepingus võetud kohustustega on kostja saanud ka hüvesid, mida käesoleval hetkel saab kasutada. Samuti lasuvad 23.03.2007.a AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused lisaks kostjale ka hagejal, kui teisel laenusaajal.

PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05).

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Kostja väitel on ta last alates 12.01. 2007.a igakuiselt toetanud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte (tl 28 – 34) kohaselt on kostja tasunud hagejale 12.01.2007 - 900 krooni, 12.02.2007 -

4(4) 1500 krooni, 13.02.2007 - 1500 krooni, 27.02.2007 - 1500 krooni, 12.03.2007 – 1500 krooni, 12.04.2007.a - 1500 krooni, 14.05.2007.a - 1500 krooni, 13.06.2007.a - 1000 krooni, 18.07.2007 – 680 krooni, 27.07.2007.a – 2700 krooni; 07.08.2007 – 1677 krooni, 07.09.2007 – 1000 krooni, 22.09.2007 – 500 krooni, 10.10.2007 - 1000 krooni, 15.11.2007- 351,75 krooni, 08.12.2007 – 1000 krooni, 12.01.2008 – 1000 krooni, 06.02.2008 – 1000 krooni, kokku 21808,75 krooni, s.o kuus keskmiselt 1557,76 krooni. Lähtuvalt 2007.a kehtinud kuupalga alammäärast 3600 oli elatise miinimummäära suuruseks 1 800 krooni kuus. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid ning võttes arvesse lapse vajadusi, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning vastavalt PkS § 70 lg 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Helgi Vinni Kohtunik: