2-07-884/16 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-884 Tsiviilasi Marina Pantšenko hagi Karmen Kaadi vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07. märtsi 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marina Pantšenko apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

10. juunil 2008, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Marina Pantšenko (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x) Kostja Karmen Kaat (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07. märtsi 2008 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kõik menetluskulud jäävad hageja Marina Pantšenko kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1. Marina Pantšenko esitas 05.01.2007 hagi Karmen Kaadi vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 66 220 krooni. Hageja suurendas 12.09.2007 nõuet

69 511,10 kroonini.

2. Hagi põhjenduste kohaselt ehitas kostja endale ilma loata duširuumi. Hageja kutsus 07.06.2006 välja avariiteenistuse, kuna laest voolas erinevatest kohtadest vett. Väljakutsed toimusid ka 08.06.2006 ja 21.06.2006. Avariibrigaad tuvastas, et veelekked toimuvad kostja korterist. Kuni käesoleva ajani on hageja korteris lagi pidevalt niiske ja kanalisatsioonitoru juures tilgub vett. Lagi on täielikult mädanenud, põrandal seisavad vee kogumiseks nõud, kogu juhtmestik on märg ning pidevalt toimuvad lühised, mille tõttu läks rikki külmkapp. Veeavariidega hagejale tekitatud varaline kahju väljendub köögija saunaruumi ning vallasvara remondiks vajalikes kulutustes, mille suuruseks on ekspertiisiakti nr 756 kohaselt 66 222 krooni. Vesi rikkus ka köögis asuva külmutuskapi ning saunaruumi paigaldatud veeboileri. Veeboileri remondiks kulub 997,10 krooni ja külmutuskapi remondiks 542,37 krooni.

Ekspertiisi maksumuseks on 1750 krooni. Seega on hageja nõue kokku 69 511,10 krooni.

3. Korteri omanikuna teostas kostja tegelikku võimu ka tema korteri piiresse jääva kaasomandi eseme (kanalisatsioonitorude) üle ja seega vastutab tegevusetuse eest selle kasutamisel ja korrashoidmisel. Kostja oleks pidanud enne esimest avariid 07.06.2006 oma korteris tagama sellised tingimused, mis ei oleks avaldanud kahjulikku mõju teiste korterite reaalosadele. Kostja oli teadlik torude halvast seisukorrast, kuid ei võtnud olukorra parandamiseks midagi ette. Kostja rikkus oma tegevusetusega korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust teavitada tekkinud olukorrast teisi korteriomanikke või ühistut.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue ei ole selge ja tõendatud. Mingisuguseid veelekkeid kostjale kuuluva korteri veeja kanalisatsioonisüsteemis ei esine. Kostja nõudmisel korraldas haldusfirma OÜ BREM Kinnisvarahooldus olukorra komisjonilise kontrolli, mille käigus tuvastatud asjaolud on fikseeritud 11.07.2006 aktis nr 1. Hageja korteris puudusid hagiavalduses kirjeldatud väidetavate veekahjustuste jäljed. Alates 11.07.2006 kuni käesoleva ajani ei ole hageja pöördunud veelekke küsimustes kaebustega kostja ega haldusfirma poole. Kostja korteris veeja kanalisatsioonisüsteemide parendamisega tegelenud Balti Ehituspartner OÜ juhataja kinnitas 2006. a suvel, et süsteemid on töökorras ja lekked välistatud. x asuva elamu kanalisatsioonija veetorustikud ning keskküttepüstikud on renoveerimata. Ühine kanalisatsioonitoru läbib hageja eluruumi ning värvikahjustused laes on just nimetatud toru läheduses. Kui hageja korteris ongi esinenud läbijookse, siis on nende tekkeallikas tuvastamata ja võimalikuks põhjuseks võib olla ühiskasutuses olevate seadmete rike. Arvestada tuleb sedagi, et võimaliku veelekke põhjus võib tuleneda külgnevate korterite võimalikest veeleketest. Kostjale teadaolevalt ei toimunud 07.06.2006 tema korteris veeavariid. Sel päeval käis korteris küll avariibrigaad, kuid veeleket ei tuvastatud. Kostja pidas hageja esitatud ekspertiisiakti ebausaldusväärseks.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kahju tekkimise asjaolude tõendamiseks esitas hageja asjatundja arvamusse liidetud OÜ BREM Kinnisvarahooldus registreeritud väljakutsete väljavõtte ja dispetšeri 30.06.2006 koostatud õiendi. Tunnistajate G. M, E.L, V. O, A. K ja K. K ütlustega luges kohus tõendatuks, et kohalkäinud remondimehed vahetasid köögi kanalisatsioonitoru ära ilma, et oleks tuvastanud selles leket. Nimetatud tõendid lükkavad ümber OÜ BREM Kinnisvarahooldus väljakutsete väljavõttes ja õiendis märgitud asjaolu, et kostja korteris avastati 07.06.2006 kanalisatsioonitoru leke. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest, oletasid töömehed veeleket kostja dušikabiini all asuvatest torudest, kuid omanik nõusolekut selle avamiseks ei andnud, sest dušikabiini ümbrus oli plaaditud. Seega on väljavõte ja õiend ebausaldusväärsed tõendid ja tunnistajate ütlustega on ümber lükatud asjaolu, et õiendis märgitud vee läbijooksud oleks 07.06.-08.06.2006 toimunud kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Hageja on tuginenud läbijooksude jätkumisele nii enne kui pärast kanalisatsioonitoru vahetamist ja dušisegisti parandamist. 11.07.2006 aktiga luges kohus tõendatuks, et 10.07.2006 ja 11.07.2007 teostatud kontrolli käigus vee läbijooksu korterist nr 6 ei tuvastatud ja laed korteris nr 2 olid kuivad, mis kinnitab seadmete korrasolekut. Kostja ei vaidlustanud, et tema duširuumi segisti tilkus. Otsustamaks, kas dušisegisti lekkimine võis hagejale tema poolt väidetud kahju tekitada, kasutas kohus põhjusliku seose kindlakstegemiseks elimineerimismeetodit.

Kohus leidis, et kuivõrd hageja on tuginenud veelekete jätkuvusele ka pärast nimetatud segisti parandamist ja pärast 11.07.2006 aktis kirjeldatud katseid, ei ole võimalik järeldada, et vesi jookseks hageja korterisse kostja tegevuse tõttu. Hageja ei tõendanud, et temale tekkinud kahju on kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg, mistõttu jättis kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudub võlasuhtest tulenev nõudeõigus kostja vastu, ei hinnanud kohus kahju suurusega seonduvat ega kostja süü küsimust.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

6. Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti hinnanud dokumentaalseid tõendeid, tunnistajate ütlusi ja hageja seletusi. Kostja korteris asuvate veevarustusja kanalisatsioonisüsteemide korrashoiu kohustus asub kostjal ning ta on kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju. Hageja tõendas, et veevarustusja kanalisatsioonisüsteemis olevate rikete tõttu toimusid veelekked, mille tulemusena tekkinud niiskuse läbi said kahjustada hageja korter, mööbel ja tehnika. Hageja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et veelekete põhjused tuvastanud avariigruppide väljakutsed toimusid perioodil 07.06.2006-21.06.2006 ning kostja korteri veevarustusja kanalisatsioonisüsteemide kontrollimine vastavalt 11.07.2006 aktile toimus oluliselt hiljem. Seega ei saa 11.07.2007 akti käsitleda tõendina, mis kinnitaks, et perioodil 07.06.2006-21.06.2006 olid kostja korteri veevarustusja kanalisatsioonisüsteemid korras. Rikete olemasolu nimetatud perioodil kinnitasid ka tunnistajad. Hageja hinnangul on kostja süüdi varalise kahju tekitamises.

Vastus apellatsioonkaebusele

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

8. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

9. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

10. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus asja lahendamiseks olulised asjaolud õigesti ja ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus on märkinud tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Kohus on otsuses kõiki tõendeid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Kuna käesoleva asja lahendamisel ei ole maakohus tõendamise menetluse menetlusnorme rikkunud, puudub ringkonnakohtul alus uurida ja hinnata tõendeid uuesti. Asjaolu, et kostja ei ole nõus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, selleks iseenesest alust ei anna.

11. Õige on apellandi seisukoht, et KOS § 11 lg-test 1 ja 2 tuleneb korteriomaniku kohustus hoida korteris asuvad veevarustusja kanalisatsioonisüsteemid korras. Maakohus leidis põhjendatult, et antud asjas ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostja oleks eelnimetatud kohustust rikkunud. Muu hulgas on maakohus andnud hinnangu ajavahemikul 07.06.2006 – 21.06.2006 hageja väitel toimunud veelekete kohta. 11.07.2007 akti ei ole maakohus käsitlenud tõendina, mis kinnitaks tagantjärele ajavahemikul 07.06.2006 – 21.06.2006 kostja korteris veevarustuseja kanalisatsioonisüsteemi korrasolekut, nagu hageja apellatsioonkaebuses ekslikult leiab. Tunnistajate ütlused ei võimalda teha hageja soovitud järeldust, et ajavahemikul 07.06.2006 – 21.06.2006 põhjustasid kostja korteris asuvate veevarustusja kanalisatsioonisüsteemide rikked vee lekkimist hageja korterisse. Kuivõrd tõendamist ei leidnud, et hagejale tekkinud kahju on kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg (võlaõigusseaduse § 127 lg 4), jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.

12. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja.

T. Kollom M. Merimaa A. Tänav