2-07-31795/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juunil 2008. a, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, 15158 Tallinn Tsiviilasja number 2-07-31795 Tsiviilasi AKi hagi IKi vastu põhivõlgnevuse 100´000.- krooni ja viivise 6´750.- krooni väljamõistmiseks Menetlustoiming Tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja ei vastanud hagile Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AK (ik. xxx, eluk. xxx); Hageja esindaja: Stanislav Tšerepanov (OÜ Statam International, asuk xxx) Kostja IK (ik. xxx eluk. xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista IK´ilt AK´i kasuks põhivõlg 100´000.- krooni (ükssada tuhat) krooni ja viivised 6´750.- (kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Jätta AK´i poolt kantud riigilõiv ja õigusabikulu IK´i kanda. AK´il on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus.

Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hagi asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 100´000.- krooni ja viivised 6´570.- krooni ning kohtukulud. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja laenas hagejalt 100´000.- krooni, mille kohta väljastas 11.12.2006.a hagejale võlakirja. Kostja kohustus kogu summa tagastama hiljemalt 20.01.2007.a., kuid kostja oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole. Hageja on kostjale arvestanud ka seadusjärgset viivist 6´570.- krooni.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Kohus saatis kostajatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas neid vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus on kostjale, IK´ile hagimaterjalid kätte toimetanud TsMS § 326 lg 1 menetlusdokumentide postkasti panekuga 23.05.2008 kell 14.45, kuivõrd kostja keeldus 08.05.2008.a kl 16.36 menetlusdokumente vastu võtmast, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva kohtutäitur Arvi Pink´i kättetoimetamise aktiga. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 145 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg

2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Mai Grauberg Kohtunik