2-05-23512/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-05-23512

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Malle Seppik, Jüri Paap

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.06.2008, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-23512

Tsiviilasi

Olga Petrina hagi Garaažiühistu Vega vastu ühistu liikmete

11.09.2005 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Petrina apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

05.06.2008

Menetlusosalised ja nende

Olga Petrina (isikukood xxxxxxxxxxx, x)

esindajad

ja tema esindaja Aleksander Strelov;

Garaažiühistu Vega (registrikood 80067998, asukoht Astangu 29,

Tallinn) ja tema esindaja Marina Smirnova

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.11.2007 otsus Olga Petrina hagis GK Vega vastu ühistu

liikmete 11.09.2005 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning saata tsiviilasi

Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Garaažiühistu Vega asukohaga Astangu 29 on kantud mittetulundusühingute registrisse

09.02.1999 garaažikooperatiiv Vega õigusjärglasena (ettevõtteregistri nr xxxxxxxx).

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

andmetel kuuluvad garaažiühistule Vega Tallinnas Astangu tn 27 D, 29 ja 29 C asuvad

kinnistud (registriosad xxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxx), kinnistutel asub garaažibokside

kompleks. Hageja oli garaažiühistu Vega liige ning tema kasutusse oli antud garaažiboks

nr 34 A. Kostja 11.09.2005 üldkoosolekul otsustati mh arvata hageja põhikirja p 21.5

rikkumise eest ühistu liikmeskonnast välja ning esitada tema vastu võla sissenõudmiseks

hagi kohtusse. Kostja 11.10.2005 kirjaga tehti üldkoosoleku otsus hagejale teatavaks ja

pandi hagejale kohustus vabastada tema kasutuses olev garaažiboks 12.11.2005.

20.10.2005 koostati boksi nr 34A ülevaatuse akt, mille kohaselt puudusid boksil lukud,

boks oli avatud ja tühi.

2. Kostja 11.09.2005 üldkoosoleku otsus põhineb valel informatsioonil selle kohta, et hagejal

on kostja ees võlgnevus. Hageja on liikmemaksu õigeaegselt tasunud ega ole rikkunud

kostja ees liikmekohustusi. Koosolekut ei kutsutud kokku juhatuse otsuse alusel.

Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud ettenähtud korda. Üldkoosoleku toimumise

teadet ühistu liikmetele ei edastatud, esitamata on dokumendid, mis tõendaksid otsuste

õigsust. Koosoleku kokkukutsumisel rikuti etteteatamise korda ja puudus kvoorum.

Kostja põhikirja p 43 järgi tuleb koosoleku toimumisest ette teatada 15 päeva. Kostja

viitas esmakordselt koosoleku korduvusele ja 04.09.2005 üldkoosolekule alles maakohtu

17.08.2007 istungil. Koosolekul osalejate nimekirjas on mitu isikut (Stihharev, Jefimtsuk,

Borodavkin, Popov), kes ei ole ühistu liikmed. Kostja rakendas hageja suhtes liiga rasket

tagajärge. Väidetavat võlgnevust oleks saanud nõuda ka muul moel. Eeltoodu põhjal palus

hageja tunnistada kostja 11.09.2005 üldkoosoleku otsuse kehtetuks.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnistanud. 11.09.2005 üldkoosolek viidi läbi õiguspäraselt ning hageja

suhtes tehtud otsustus on õige. Kostja juhatus kutsus 19.08.2005 teatega kokku ühistu

04.09.2005 üldkoosoleku. Koosoleku päevakorras oli enam kui kolmekuulise

maksevõlgnevusega liikmete väljaarvamine ja võlgade sissenõudmiseks kohtusse

pöördumine. Koosolekule ilmus üksnes kaks ühistu liiget. Koosolekul otsustati korraldada

korduv koosolek 11.09.2005. Koosoleku kutse pandi välja teadetetahvlile. Hagejal puudub

õigus ja põhjendus vaidlustada üldkoosoleku otsust tervikuna. Peale hageja tehti

koosolekul otsustus veel 16 liikme suhtes, kes otsusega nõustusid. Hageja vaidlustatud

üldkoosolek kutsuti kokku korduva üldkoosolekuna. Kostja põhikirja järgi on korduv

koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma sõltumata osalenud isikute arvust. Korduval

koosolekul osales 13 ühistu liiget. Popov on liikmete nimekirjas märgitud nr 18b all,

Stihhareva ja Borodavkina vastavalt nr 6b ja 2b, neid esindas koosolekul abikaasa.

Jefimtsuk on boksi üürnik. Hageja vaidlustatud otsus võeti vastu ühehäälselt. Hageja jättis

süstemaatiliselt täitmata oma kohustused kostja ees. Hageja ei kasutanud tema kasutusse

antud garaažiboksi.

Maakohtu otsuse põhjendused

4. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda. Kohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 540 krooni õigusabikulude katteks.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja 18.08.2005 juhatuse koosoleku protokolliga ja

juhatuse 19.08.2005 teatega tõendatud juhatuse otsustus üldkoosoleku kokkukutsumiseks

04.09.2005. Sama otsusega määratleti üldkoosoleku päevakord. Seega kutsus 04.09.2005

üldkoosoleku kokku juhatus (tl 49, 81). Vaidlust ei ole, et 04.09.2005 koosolek jäi

väljakuulutatud päevakorras läbi viimata, kuna kohal oli üksnes kaks ühistu liiget.

Üldkoosoleku protokollilise otsuse kohaselt otsustati koosolek läbi viia 11.09.2005 (tl 50).

2(6)

6. Ühistu juhatuse 04.09.2005 teatega on tõendatud juhatuse otsustus edasilükatud

üldkoosoleku kokkukutsumiseks 11.09.2005. Samas teates määratleti üldkoosoleku

päevakord, mis kattub 04.09.2005 üldkoosoleku päevakorraga (tl 52). Seega pole õige

hageja seisukoht, et juhatus ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud. Juhatus otsustas

koosoleku kokku kutsumise, päevakorra ning koosoleku läbiviimise aja ja koha. Ka

11.09.2005 üldkoosoleku teade avaldati juhatuse nimel. Teatele kirjutas alla kostja

juhatuse esimees. Juhatuse otsustused kehtivad eelduslikult õigena. Hageja ei tõendanud,

et juhatuse nimel korduva koosoleku kokkukutsumise teates avaldatu pole kooskõlas

kostja (juhatuse/üldkoosolek) tahtega. Juhatus üksnes otsustas korduva koosoleku

toimumise aja; otsustus on kooskõlas esmakordsele koosolekule ilmunud kahe ühistu

liikme seisukohaga.

7. MTÜS-is ega ühistu põhikirjas ei ole korduva koosoleku kokkukutsumise korda

konkretiseeritud. Osundatud õigusaktide mõtte kohaselt toimub korduva koosoleku

läbiviimine lihtsustatud korras. MTÜS § 20 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest

ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Kostja põhikirja p 43 ja 48 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada 15 päeva

enne koosoleku toimumist; teistkordne koosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama

päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Põhikirjast ei tulene kohustust teatada korduva

koosoleku toimumisest ette sama tähtajaga kui esmakordse koosoleku puhul. Korduva

koosoleku kokkukutsumisest teatati ette seitse päeva, mis on kooskõlas MTÜS § 20 lg-ga

5. Hageja ei osalenud olenemata etteteatamise perioodist esmakordsel ega ka korduval

koosolekul.

8. Kostja põhikirjast ei tulene koosolekust teatamise korda. Kostja väitis, et praktika kohaselt

pannakse koosoleku kokkukutsumise teade välja garaažibokside asukohas teadetetahvlile.

Kostja põhikirjast ei tulene kohustust toimetada üldkoosoleku teade koos päevakorras

olevate küsimustega seotud dokumentatsiooniga ühistu liikmetele isiklikult kätte.

9. Puudub vaidlus üldkoosoleku päevakorra osas. Päevakord avaldati nii 19.08.2005 kui ka

04.09.2005 teates. 11.09.2005 koosoleku protokoll kajastab otsustust väljakuulutatud

päevakorras.

10. Kostja põhikirja p 48 järgi on üldkoosolek otsustamisvõimeline, kui kohal on üle poole

liikmetest. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata

kokkutulnud liikmete arvust. Õige ei ole hageja väide, et ta sai koosoleku korduvusest

teada alles 17.08.2007 kohtuistungil. Hageja lisas 01.07.2006 hagiavalduse täpsustusele

11.09.2005 üldkoosoleku protokolli, mille sissejuhatuses on viidatud koosoleku

korduvusele (tl 15). 11.09.2007 koosolekul osales nimekirja järgi kolmteist isikut (lk 88).

Hageja vastuväited Stiharevi, Borodavkini ja Jefimtšuki häälte arvestamisele on

põhjendatud. Nimetatud isikud ei ole ühistu liikmed. MTÜS § 21 lg 4 järgi võib ühistu

liiget üldkoosolekul hääleõigusega esindada üksnes teine ühistu liige. V. Popov on ühistu

liikmete nimekirja kantud nr 18B all (tl 99) ja vastuväited tema hääleõigusele on alusetud.

Kostja põhikirja p 45 järgi on igal ühistu liikmel üldkoosolekul üks hääl. Hääletamisel

osales 13 isikut, kellest 10 olid ühistu liikmed. Seega on protokollitutest kolm häält

tühised ning otsus vastuvõetud 10 poolthäälega (10:0:0). Kolmest protokollitud tühisest

häälest ei sõltunud koosoleku otsustusvõime ega otsuse sisu.

11. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et otsus tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et

koosolekul osales ebamõistlikult väike osa ühistu liikmeskonnast. MTÜS ja kostja

põhikirja mõtte kohaselt on korduva üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste

vastuvõtmise lihtsustatud kord ettenähtud selleks, et anda juriidilise isiku organitele

vajalik teovõime juriidilise isiku õigusvõime realiseerumiseks. Kostja liikmeskonna

passiivsus on tõendatud 04.09.2005, 11.09.2005 ja 18.06.2004 üldkoosoleku

protokollidega. Osalemine üldkoosolekul on ühistu liikme õigus, mitte kohustus. Hageja

tõlgenduse kohaselt muutuks otsustuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi kogumine

äärmiselt ebatõenäoliseks.

3(6)

12. Hageja väitis, et kostja kohaldas tema suhtes ebaproportsionaalset vahendit. Kostja

põhikirja p-s 25 on sätestatud ühistu liikme kohustused ühistu ees, sh kohustus tasuda

tähtaegselt liikmemaksu ja sihtotstarbelisi makseid. Kostja 01.09.2005 tõendi järgi jättis

hageja oma kohustused ühistu eest perioodiliselt täitmata. Hageja poolt maksete nõude ja

ühistu juhtkonda kuuluvate isikute usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ei ole aluseks

põhikirjast tulenevate kohustuste täitmata jätmisele. Ühistu tugines hageja võlgnevuse

määratlemisel raamatupidamise andmetele (tl 83). Hageja oleks saanud ühistu

üldkoosolekule ilmudes esitada omapoolsed seisukohad ja mõjutada sellega otsuse sisu.

Üldkoosoleku otsus tehti kooskõlas seadusega ning põhikirjas ettenähtud alustel.

13. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited, mis on seotud varalise kahju tekitamisega. Pooled

varalisi nõudeid ei esitanud.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

14. Olga Petrina palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

15. Kohus lähtus erapoolikult kostja huvidest. Kohus jättis tähelepanuta hageja taotluse

kolmanda isikuna kostja poolel Valentin Zakutski protsessi kaasamise kohta. Kostja

suurendas koormiste suurust ja keeldus suurendamise põhjuseid selgitamast. Hageja ei

keeldunud kandmast garaažiühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse ; otsustega

ettenähtud koormisi. Tsiviilasjas nr 2-06-8969 nõudis hageja kostjalt välja dokumendid,

mis tõendavad garaažiühistu 11.09.2005 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust, kostja esitas hagejale üksnes osa dokumentidest, avaldades, et teisi

dokumente tal ei ole. Kostja käitub pahauskselt, eirates menetlusõiguse norme, hageja

õigusi ja huve, eesmärgiga venitada protsessi, et jätta hageja ilma õigusest vaidlustada

garaažiühistu otsuseid seoses tähtaja möödumisega. Rikkudes TsMS § 394 lg-d 1, 2 ja 5,

ei

esitanud

kostja

kohtule

vastust

hagiavaldusele

päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest. Kostja ei esitanud kohtule tähtajaks TsMS § 329 lg 2, § 330

ettenähtud tõendeid ja avaldusi, vaid esitas need alles kohtuistungil. Kohus, eirates hageja

vastuväiteid ja TsMS § 331 lg 1 nõudeid, aktsepteeris kõiki kostja taotlusi ja võttis

materjalide juurde kostja esitatud dokumendid. Kohus jättis õigustamatult läbi vaatamata

hageja taotlused, mis olid seotud kostjalt dokumentide väljanõudmisega ning keeldus

võtmast toimikusse hageja esitatud dokumente, mis tõendasid, et viimane ei olnud välja

arvatud garaažiühistu liikmetest (22.03.2006 arve nr 33/3). Kohus, teades, et hageja esitas

taotluse kostjalt originaaldokumentide saamiseks, eiras antud taotlust ja ei uurinud

kogutud tõendeid.

16. Kohus kohaldas ekslikult MTÜS § 21 lg-d 1 ja 3 ning GÜ „Vega" põhikirja.

Garaažiühistu üldkoosolekute kokkukutsumisele eelnevaid juhatuse koosolekuid ei

toimunud. Kostja ei teavitanud garaažiühistu liikmeid 04.09.2005 ja 11.09.2005

üldkoosolekute toimumise ajast, kohast ja päevakorrast põhikirja p-s 43 ettenähtud viisil.

Antud norm ei luba garaažiühistu liikmete teavitamist üldise kuulutuse teadetetahvlil

ülespanemise vahendusel. Garaažiühistu liikmete 04.09.2005 üldkoosolek ei olnud pädev

vastu võtma otsuseid kvoorumi puudumise tõttu (MTÜS § 21 lg 1), sh otsust korduva

üldkoosoleku läbiviimise kohta 11.09.2005. Isegi kui koosolekust osa võtnud

garaažiühistu 2 liiget olid juhatuse liikmed, ei olnud nad pädevad vastu võtma mistahes

otsuseid lähtuvalt MTÜS § 29 lg-st 1, kuivõrd garaažiühistu juhatus koosneb 5 liikmest,

juhatus on pädev vastu võtma otsuseid vähemalt 3 liikme osavõtul. Garaažiühistu liikmel

ei ole seaduse või põhikirjaga ettenähtud kohustust igapäevaselt kasutada garaažiboksi

ning tutvuda informatsiooniga, mis pannakse üles teadetetahvlile. Põhikirja p 17 näeb ette

garaažiühistu liikme kohustusliku etteteavitamise kirjalikus vormis üldkoosoleku

toimumise ajast ja kohast, kui päevakord puudutab vahetult antud garaažiühistu liikme

õigusi ja huve. Garaažiühistu 11.09.2005 üldkoosoleku protokoll ei sisalda viiteid esimese

üldkoosoleku läbiviimise aja kohta. Hageja sai garaažiühistu 11.09.2005 üldkoosoleku

4(6)

toimumisest ja seal vastuvõetud otsusest teada alles esimehe V. Zautski 11.10.2005

kirjast, garaažiühistu liikmete 04.09.2005 üldkoosoleku toimumisest 17.08.2007

kohtuistungil.

17. Kostjal puudus 04.09.2005 võimalus teavitada garaažiühistu liikmeid 11.09.2005

üldkoosoleku kokkukutsumisest, rikkumata garaažiühistu põhikirja p 43 ettenähtud

tähtaega, mille kohaselt tuli garaažiühistu liikmeid teavitada üldkoosoleku toimumise

ajast, kohast ja päevakorrast 15 päeva ette, vastavalt MTÜS § 20 lg-le 5. Põhikirja p 15

kohaselt tuleb juhatusel pidada garaažiühistu liikmete registrit, kuhu kantakse

garaažiboksi omaniku ees- ja perekonnanimi. Kostja esitatud liikmete nimekiri sisaldas

üksnes perekonnanimesid. Antud nimekirja alusel ei ole võimalik tuvastada isikuid, kes

osalesid ühistu üldkoosolekutel, ka üldkoosolekutel osalenud isikute nimekirjad sisaldasid

üksnes perekonnanime. Kohus, eirates eeltoodut, põhikirja sätteid, MTÜS § 21 lg-d 1, 3, §

241 lg-t 1 tunnistas õigustamatult üldkoosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise

vastavaks seaduse ja põhikirja nõuetele ja üldkoosolekud pädevaks vastu võtma otsuseid.

18. Kohus tõlgendas ebaõigesti MTÜS § 21 lg-t 1 ja kohaldas vääralt põhikirja p 48 lg-t 2.

MTÜS § 21 lg 1 annab kostjale õiguse kehtestada põhikirjas vaid ühe kvoorumi, mille

olemasolul garaažiühistu liikmete üldkoosolek on otsustusvõimeline. Seadus ei võimalda

kehtestada põhikirjas mitut kvoorumit, sh üldkoosoleku korduvuse korral või muuta

kehtestatud kvoorumit. Kostja kehtestas põhikirja p-s 48 kvoorumi - üldkoosolekust üle

1/2 garaažiühistu liikmetest. Kostja põhikirjas kehtestatud kvoorumi arvulisus (0-83) ei

vasta seaduse nõuetele. Põhikirja p 48 on seadusega vastuolus osas, kus korduv

üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata osalenud isikute arvust. Kohus ei

saanud võtta p 48 aluseks otsuse tegemisel.

19. Võlgnevuse olemus ja suurus, mis olid kostja otsuse aluseks, on tingimuslikud ja

vaieldavad, poolte vahel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-06-1369. Kohus jättis põhjendamatult

asjas menetluse peatamata kuni viidatud tsiviilasja lahendamiseni.

20. Kohus jättis tähelepanuta, et vastavalt 11.09.2005 protokollile osales üldkoosolekul

garaažiühistu 165 liikmest kõigest 10. Kui võtta aluseks kostja esitatud nimekiri (mis ei

vasta põhikirja p 15 nõuetele), arvati garaažiühistu liikmete 11.09.2005 üldkoosoleku

otsusega garaažiühistu liikmetest ka välja isikud, kes ei ole kunagi olnud GÜ „Vega"

liikmeteks (Rodionova, Kuzminova, Goljandina, Antonova, Studenitski, Holodova,

Azankova, Kapustina).

21. Kohus jättis põhjendamatult hindamata üldkoosolekute protokollid. 04.09.2005 protokoll

kannab numbrit 4, 11.09.2005 üldkoosoleku protokollil numbrit ei ole. 04.09.2005

protokollis on parandused, mis tehti hilisemal perioodil, kuna parandused ei olnud

kinnitatud need koostanud ja allakirjutanud isikute poolt. Viidatud dokumendid ei ole

usaldusväärsed. 04.09.2005 kuulutus sisaldab vastuolulisi andmeid. Vene keelses osas

näidati koosoleku alguseks kell 19.00, eesti keelses osas kell 18.00.

22. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et garaažiühistu liikmete 11.09.2005

üldkoosoleku otsuses ei nähtu, millise normi alusel garaažiühistu liikmete välja arvamine

toimus ega märgi ära kohustusi, milliseid hageja rikkus (põhikirja p 25). Otsus sisaldab

üksnes viidet põhikirja § 21 lg-le 5 ning seletust „kellel on võlgnevus üle 3 kuu". Otsuses

ei selgitatud igakuiste maksete suurust ja olemust ega näidatud võlgnevuse kogusummat.

Kohus ei arvestanud, et garaažiühistu liikmetest põhikirja § 21 lg 5 alusel välja arvamine

on võimalik üksnes liikme poolt kõigi põhikirja § 25 ettenähtud kohustuste rikkumise

korral.

Vastus apellatsioonkaebusele

23. Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata.

5(6)

Ringkonnakohtu põhjendused

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab,

et apellatsioonkaebuse nõue otsuse tühistamiseks on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb

tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse

normide rikkumise tõttu ning asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus on vaidluse lahendamisel keskendunud üksnes hageja poolt esile toodud

11.09.2005 üldkoosoleku otsuse formaalsetele puudustele ning jätnud kolleegiumi arvates

ekslikult tähelepanuta hageja sisulise väite, mille kohaselt ei põhine kostja otsus tema

ühistust väljaarvamiseks seadusel, kuivõrd hageja ei ole jätnud liikme kohustusi täitmata

ega ole kostjale võlgu.

25. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja arvati kostja 11.09.2005 üldkoosoleku otsusega ühistu

liikmete hulgast välja põhjusel, et hagejal oli väidetavalt tekkinud üle kolme-kuuline

liikmemaksu võlgnevus. Hageja on käesolevas tsiviilasjas 14.12.2005 esmakordsel

kohtusse pöördumisel väitnud, et selline kostjapoolne etteheide ei pea paika (tl 4).

Vaatamata sellele, et 14.12.2005 esitatud hagiavaldus ei vastanud TsMS § 363 nõuetele ja

hageja ei ole peale avalduse käiguta jätmist (tl 8) oma väidet võlgnevuse puudumise kohta

korranud, ei olnud kohtul alust jätta 14.07.2006 esitatud nõuetekohase hagiavalduse

valguses tähelepanuta hageja seisukohta, et 11.09.2005 üldkoosoleku otsus rajaneb

võlgnevuse osas ekslikul eeldusel.

26. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõue, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud

tähendab muuhulgas ka seda, et kohus ei või jätta menetlusdokumendis esinevate

kõrvaldatavate puuduste tõttu tähelepanuta avaldaja poolt esitatud sisulisi seisukohti.

TsMS § 436 lg-te 4 ja 6 mõtte kohaselt peab kohtuotsus tuginema asjaoludele, mida

pooled on kohtule esitanud. Jättes hageja väite võlgnevuse puudumise kohta tähelepanuta

pärast seda, kui hageja oli nõude esialgsel vormistamisel esinenud puudused kõrvaldanud,

on maakohus eksinud TsMS § 438 lg 1 vastu, mis nõuab kohtult seisukoha võtmist kõigi

hageja poolt nõude põhjendamiseks esitatud asjaolude kohta. Kui kohus poole mõne

väitega ei nõustu, peab kohus TsMS § 442 lg 8 kohaselt oma seisuskohta põhjendama.

Kui maakohtul puudus selgus, kas hageja jäi ka esialgses hagiavalduses esitatud väidete

juurde, pidanuks kohus kasutama TsMS § 392 lg-s 3 ettenähtud õigust ja nõudma hagejalt

selgitusi.

27. Hageja väite osas, et kostja üldkoosoleku otsus põhineb hageja võlgnevuse osas ekslikul

eeldusel, valitseb ebaselgus ja pooltevaheline erimeelsus ning maakohtu lahend

pooltevahelisse vaidlusse selles osas selgust ei too. Jätnud hageja väited võla puudumise

kohta tähelepanuta, märkis kohus otsuses siiski, et teise poole 01.09.2005 tõendi kohaselt

on hageja jätnud oma kohustused ühistu ees perioodiliselt täitmata (otsuse p 4) ning et

ühistu on võla määratlemisel tuginenud raamatupidamise andmetele. Seega on otsus selles

osas vastuoluline. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita TsMS § 392 lg 1 p-des 3

ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesanded, mille kohaselt peab kohus selgitama välja poolte

faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole

võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudust kõrvaldada ning

asuda väidetava võlgnevusega seotud asjaolusid välja selgitama ja neile esimesena

õiguslikku hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude

tuvastamise ja õigusliku põhjendamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama

esimese astme kohus.

28. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Jüri Paap

6(6)