2-07-18963/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-18963 Tsiviilasi JKhagi OK’i vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Gennadi Kull (Kull AB, asukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 02.06.2008 Istungil osalenud isikud Kostja OK Kostja esindaja advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON Rahuldada JK hagi OK’i vastu elatise saamiseks osaliselt.

Välja mõista OK’ilt JKkasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poeg AAK(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 15.05.2006.a kuni poeg AAK täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud JK esitas kohtule 15.05.2007.a. hagi OK vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas ehk 1800 krooni poeg AAK, ülalpidamiseks alates 01.05.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja keskmiseks sissetulekuks on 17 000 krooni. Pojale kulub keskmiselt 5650 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja last materiaalselt. Kostja on alates lapse kaheaastaseks saamisest kohtunud lapsega umbes üks kord aastas, tehes lapsele sünnipäevavõi jõulukingi.

18.05.2007.a. esitas hageja kohtule hagi täienduse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2214 krooni poeg AAK, ülalpidamiseks alates 01.05.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. 04.01.2008.a. vastuses kajale täpsustas hageja hagiavaldust ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poeg AAK, ülalpidamiseks.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on võimeline maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 650 krooni. Kostja on alates 2007.a. maikuust töötu ning 16.10.2007.a. võttis kostja ennast töötuna arvele. Kostja töötas kuni maini 2007.a. FIE-na ehitustöödel, kuid siis jäid käed haigeks ning ei võimaldanud enam ehitustöid teha. Kuni töötuna arvele võtmiseni elatas kostja end juhutöödest., teenides 2000 – 3000 krooni kuus.Kehv palk on tingitud asjaolust, et kostja ei saanud käte haiguse tõttu teha endist tööd. Kostja arvas, et käte haigus on ajutine ja seetõttu ei pöördunudki koheselt Tööturuametisse end töötuna arvele võtma. Kostja püüab leida endale jõukohast tööd Tööturuameti kaudu. Kostjal puudub igasugune vara.

Kostja viitab aastate tagusele Sotsiaalministeeriumi poolt AS–lt Resta tellitud uurimistööle Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika, mille järgi 7 aastase lapse elatiseks vajalik summa on 2319 krooni, seega pool sellest oleks 1155 krooni.

Kostja leiab, et hageja oma 17 000 kroonise kuupalgaga on paremas majanduslikus olukorras kui tema. Samuti ei ole hageja põhjendanud eluasemele tehtavaid kulutusi, kulutusi toidule ja riietele. Kostja arvutuste kohaselt kulub lapsele kuus 2150 krooni; eluaseme kuludeks 191 krooni, riietele

202 krooni, toidule väljas 191 krooni ja kodus 516 krooni (kokku 707 kroon). Seega peaks kumbki vanem lapsele kulutama 1075 krooni. Kuna kostja majanduslik seisund on väga raske, siis kostja, viidates PKS § 61 lg. 6 p.3 sätestatule, leiab, et kohus võib on kostja raske majandusliku olukorra lugeda muuks mõjuvaks põhjuseks temalt elatise väljamõistmiseks alla kehtivat miinimummäära. Kostja on võimeline maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt 650 krooni kuus.

Maakohtu põhjendused

AAK sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on OK ja JK.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

PKS § 61 lg 6 p 1-3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Hageja on esitanud kohtule hagi igakuise elatise saamiseks poja ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.05.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni, kuna kostja ei toeta lapse ülalpidamist.

Kostja on võimeline maksma poja ülalpidamiseks alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 650 krooni kuus, kuna on töötu ning alates 16.10.2007.a. töötuna arvele võetud. Kostja töötas ehitustöölisena, kuid seoses kätte haigustega ei ole kostja võimeline enam erialast tööd tegema. Kostja on kohtule esitanud 16.10.2007.a. Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna töötuna arvelevõtmise ja töötoetuse määramise otsuse ning 12.05.2008.a. SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsuse, mille kohaselt kostjal on põletikuline liigesehaigus põhiliselt labakäte osas ning kostjale ei sobi raske füüsiline töö ja töö niiskuses ja külmas. Esitatud tõenditega soovib kostja tõendada, et ta on võetud arvele töötuna ning et talle ei sobi raske füüsiline töö. Kohus leiab, et kostjal võivad küll olla ajutised tervise probleemid, kuid kostja ei ole kohtule tõendanud, kas tal on tuvastatud töövõime kaotus ja seda millises ulatuses. Kostja puhul on tegemist 39 aastase mehega, kelle suhtes kohtul ei ole ilma arstliku ekspertiisi otsuseta alust rakendada PKS § 61 lg. 6 p.1-3 sätestatut.

Asjaolu, et kostja on end peale elatise hagi esitamist töötuna arvele võtnud, kuigi enda väite kohaselt töötas varem FIE-na, siis nimetatud asjaolu ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla kehtivat elatise miinimummäära. Kostjale ei ole poeg AAK(sünd. XXX.a.) olemasolu üllatuseks ja samuti asjaolu, et alaealine laps vajab igapäevast pidevat ülalpidamist ning kasvatamist kuni lapse täisealiseks saamiseni või kooli lõpetamiseni (gümnaasium, kutsekeskkool). Samas märgib kohus, et kostjal on piisavalt vahendeid enda esindamiseks advokaadi palkamiseks lapse ülalpidamiseks miinimummääras elatise maksmise vaidluses.

Samuti ei ole asjakohane kostja viide aastate tagusele Sotsiaalministeeriumi poolt AS–lt Resta tellitud uurimistööle Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika, mis omab küll soovituslikku iseloomu, kuid on ajast maha jäänud ja seetõttu ei ole kooskõlas PKS § 61 lg. 4 sisuga. Kohus lähtub PKS § 61 lg. 4 sätte mõttest, mille eesmärgiks on tagada kasvava ja areneva lapse mõistlikud igakülgsed vajadused, et laps saaks realiseerida tema õigust elule, tervisele, arengule. Lapsel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata sellest, kas nad on sündinud täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on sündinud registreeritud abielust või registreerimata abielust. Tulenevalt lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Selle nimel tuleb mõlemal vanemal pingutada, mitte ainult lapsega koos elaval vanemal. Nimetatud sätte mõte haakub PKS § 61 lg. 4 sätestatuga, mis tagab lapse arengu materiaalse poole.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt kohtule esitatud tõendid ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostjal, arvestades tema iga, peaks olema võimalus leida selline töö või amet, mis ei ole füüsiliselt raske ning, mis võimaldab tal nii ennast kui ka last piisaval määral ülal pidada. Ei ole loogiline ja arusaadav, et kostja ise tuleb aastaid toime, kuid lapse jaoks ei jätku raha ega soovi osaleda lapse kasvatamises. Põhjendamata ja tõendamata on kostja väide, et peale lapse sündi hageja ei soovinudki mingit abi lapse kasvatamisel.

Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatis välja mõista alates 01.05.2006.a., kuna kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud. Hageja on kohtule esitanud hagi 15.05.2007.a. Seega vastavalt PKS § 70 lg 2 saab elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, seega alates 15.05.2006.a.

PKS § 61 lg. 4 ei sätesta, et väljamõistetavale elatise summale tuleb lisada tulumaksu määr, kuigi hageja on seda taotlenud. Kohus jätab selle hageja taotluse rahuldamata.

Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poeg AAK ülalpidamiseks alates 15.05.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni s.o XXX.a.

PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg 3.

Taimi Kollom Kohtunik