2-08-18907/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 27.juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-18907 C.O. versus K.S. Hagi ese põlvnemise tuvastamine ja elatise nõue Asja lahendamine kohtuistungil 19.juuni 2008 Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja C.O. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x-xx, xxxxxxxx xxxxx) Hageja esindaja Vandeadvokaat Eha Lillsaar Kostja K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx-xx, xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. C.O. hagis K.S. vastu:

1.1 rahuldada hagi ja lugeda tuvastatuks B O ( isikukood xxxxxxxxxxx ) põlvnemine K.S.est ( isikukood xxxxxxxxxxx ).

1.2 teha Viljandi Maavalitsuse 26. juunil 2007 sünniakti nr.110 kandemuudatus B O põlvnemisest K O.

1.3 välja mõista K.S.elt elatis tagasiulatuvalt alates 12. juunist 2007 kuni 31.12.2007 1800 ( üks tuhat kaheksasada ) krooni kuus ja alates 01.01 2008 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus C.O. kasuks poeg B O ( sünd. xx. xxxxx xxxx ) ülalpidamiseks. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 rahuldada C.O. taotlus menetlusabi saamiseks menetluskulude kandmisel ja vabastada menetluskulude kandmisest riigilõivu tasumise osas;

2.2 menetluskulud riigi õigusabi osas jätta kostja kanda ja välja mõista K.S.elt riigi kasuks menetluskuluna riigi õigusabi tasu 3 295 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend viis) krooni

74 senti;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud esindaja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 4 708 (neli tuhat seitsesada kaheksa) krooni 20 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaadile Eha Lillsaar;

2.4 saata kohtuotsuse koopia hagejale, kostjale ja sünnikande teinud perekonnaseisuasutusele;

2.5 saata kohtuotsuse jõusutmisel otsuse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja advokatuurile;

2.6 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 menetluskulu tuleb riigi kasuks tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); kui peale otsuse jõustumist ei ole menetluskulu 15-ne päeva jooksul riigituludesse tasutud ja selle tasumisest maksedokumenti esitatud, toimub menetluskulude sissenõudmine täitemenetluses koos lisanduva täitemenetluse kulu arvestusega;

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.4 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.1 Asjaolud ja nõue

Hageja on esitanud 14. mail 2008 kohtule hagi K.S.e vastu. Hageja nõudeks on tuvastada hageja poja B O põlvnemine K.S.est ja elatise välja mõistmine hageja kasuks lapse ülalpidamiseks.

1.2. Menetluse käik

Kostja on tsiviilasja menetlemisel kohtuistungil hagi õigeks võtnud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis

Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus

Vastavalt TsMS § 440 lg-le 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtuistungil ja hageja hagi õigeksvõtmine on protokollitud. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise.

Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on Perekonnaseaduse §-d 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks elatise suhtes on Perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Hageja on taotlenud TsMS § 185 lg 1 alusel menetlusabi lapse põlvnemise asjas riigilõivu tasumisel. Riigipoolse menetlusabi, sealhulgas riigilõivust vabastamise tingimused on sätestatud TsMS §

181 lg 1, mille p 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt. Samuti kaalub kohus TsMS § 181 lg 1 p 2 ja 3 alusel hageja menetluses osalemise edukust ja asjaolu, kas menetluses osalemine ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui menetlusosalise taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Sealjuures arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele.

Tulenevalt TsMS § 182 lg 2 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvestatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa. TsMS § 182 lg 2 p 2 välistab menetlusabi andmise, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.

Kohus, kontrollides C.O. menetlusabi saamise tingimusi leiab, et on olemas alused hageja vabastamiseks menetluskulude kandmisest riigilõivu tasumise osas.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

29. veebruari 2008 kohtumäärusega on antud hagejale riigi õigusabi 70 % hüvitamiskohustusega. Riigi õigusabi seaduse alusel justiitsministri 26.01.2005.a. määrusega nr 2 kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ (justiitsministri 27.12.2006.a. määrusega nr 39 muudetud redaktsioonis) § 12 lg 1 kohaselt isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 210 krooni iga poole tunni kohta.

Kohus peab põhjendatuks vandeadvokaadile Eha Lillsaar riigi õigusabi tasu määrata kokku 9,5 tunni ehk 19 pooltunni eest ( 19 x 210) so 3990 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % so 718,20 krooni. Seega Eha Lillsaarele tuleb riigi õigusabi tasuks määrata kokku 4708,20 krooni.

Kohus leiab, et vandeadvokaadi Eha Lillsaare poolt esitatud taotlus kuulub rahuldamisele, kuna see on kooskõlas tasu arvestamise alustega ning asja lahendamisele kulutatud ajaga. Esitatud taotlusel on riigi õigusabi saaja arvamuse õigusabi osutamiseks kulunud ajakulu põhjendatuse kohta andnud hageja C.O..

Kuna riigi õigusabi on antud hagejale 70 % hüvitamiskohustusega, tuleb menetluskuluna osutatud riigi õigusabi 3 295.74 krooni välja mõista kostjalt riigi kasuks.

Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele (TsMS § 179 lg 4). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

Helle Tamm

Kohtunik