2-08-15347/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-15347

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2008.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-15347 Tsiviilasi

K. V. hagi I. V. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. V. (isikukood X, elukoht X);

Kostja I. V. (isikukood X, elukoht X) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Saare Maakohtu 27.12.2002.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-240/2002 I. V.ilt väljamõistetud elatise suurust K. V.i kasuks poeg S. V.i ülalpidamiseks.

3. Välja mõista I. V.ilt K. V.i kasuks lapse S. V.i (sündinud X) ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi kohtusse esitamisest s.o 22.04.2008.a. kuni S. V.i täisealiseks saamiseni 28.06.2017.a.

4. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Kohtukulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-08-15347

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 22.04.2008.a. esitas K. V. kohtule hagi perekonnaseaduse § 61 lg 4, 70 lg 1, 136 lg 2 ja TsMS § 363 lg 1 p 4 alusel I. V.i vastu välja mõistetud elatise suurendamise nõudes. Hageja palub muuta Saare Maakohtu 27.12.2002.a. kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-240/2002 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 2175 krooni kuus lapse S. V.i (sünd. X) ülalpidamiseks alates elatishagi kohtusse esitamisest kuni 28.06.2017.a., s.o kuni poja S.i täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta kuus. Hageja palub kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus. Hagiavalduse kohaselt rikub kostja ülalpidamiskohustust, kuna ta ei ole hagejale lapse ülalpidamiseks tasunud 2175 krooni kuus (s.o käesoleval ajal pool kuupalga alammäära).

KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab kohtule esitatud avalduses hagi õigeks tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet /t.l. 13, 14/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PKS § 61 lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3- 2-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100). PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. Alates 01.01.2008.a on kuupalga alammääraks 4350.00 krooni ja seega elatise minimaalmääraks 2175.00 krooni.

Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja elatise suurendamise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks lapse S. V.i ülalpidamiseks elatis suuruses 2175 (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses) krooni kuus

2-08-15347

väljamõistmisele ja seda alates elatisehagi esitamisest so 22.04.2008.a. kuni lapse S. V.i täisealiseks saamiseni s.o 28.06.2017.a.

Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.

TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab hüvitama hageja menetluskulud. Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagis ja seega ei pea ka kostja tasuma riigilõivu.

Kristel Pedassaar kohtunik