2-07-44550/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. juuni 2008 Kuressaare Tsiviilasja number 2-07- 44550 Hagi ese G L hagi S L vastu abielu lahutamise ja lapse elukoha määramise nõudes Menetlusosalised Hageja G L ( ), kostja S L ( ) esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Eestkosteasutus Kuressaare Linnavalitsus Asja läbivaatamise kuupäev 16. juuni 2008

Resolutsioon Rahuldada hagi. Lahutada S L ja G L abielu, mis on registreeritud 14. veebruaril 1992.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr. 16. S L perekonnanimeks peale lahutust jätta “L”.

Kinnitada poolte vahel 16. juunil 2008 sõlmitud kokkulepe laste elukoha ja lastega suhtlemise korra kohta järgmistel tingimustel: 1. M L ( ) jääb elama isa G L juurde, K L (isikukood ) jääb elama ema S L juurde. 2. Ühe nädalavahetuse kuus on lapsed koos kummagi vanema juures. 3. Suvekuudel on lapsed koos kaks nädalat isa juures ja kaks nädalat ema juures. Seoses kokkuleppe kinnitamisega lõpetada menetlus lapse elukoha määramise nõude osas. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord Pooled loobusid apellatsiooniõigusest kohtuistungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

lk 2

Vastavalt esitatud hagile/t.l. 2/ registreeriti hageja G L ja kostja S L abielu 14. veebruaril 1992.a. Saare Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, kus selle kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 16.

Abielust on sündinud kaks last . Tütar elab isa G L juures, poeg ema S L juures.

Hageja soovib abielu lahutada põhjusel, et peres on olnud pidevalt tülid, teineteise vihkamine jne. Poolte kooselu on lõppenud. Perekonnaseaduse § 29 lg. 1 p. 1 alusel taotleb hageja abielu lahutamist.

Hageja soovib tütre M L kasvatamisõigust

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja nõustus abielu lahutamisega. Laste kasvatamise osas tegi kostja ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks.

POOLTE KOMPROMISSILEPINGU TINGIMUSED JA POOLTE TAOTLUSED Laste kasvatamise suhtes on pooled saavutanud järgmise kokkuleppe 1. M L ( ) jääb elama isa G L juurde, K L (isikukood ) jääb elama ema S L juurde. 2. Ühe nädalavahetuse kuus on lapsed koos kummagi vanema juures. 3. Suvekuudel on lapsed koos kaks nädalat isa juures ja kaks nädalat ema juures. Seoses kokkuleppe kinnitamisega taotlevad pooled menetluse lõpetamist lapse elukoha määramise nõude osas. Pooled loobusid apellatsiooniõigusest kohtuotsusele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi abielu lahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel.

EV Perekonnaseaduse § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et poolte abielu jätkamine on muutunud võimatuks. Poolte kooselu on lõppenud, nad ei soovi abielu jätkata ja kohus ei saa neid selleks kohustada.

Lapse elukoha määramise nõue osas sõlmisid pooled kokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse selle nõude osas lõpetada. Koos laste elukoha määramisega reguleerivad pooled ka lastega suhtlemise tingimusi.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

lk 3

võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus kuulas vanemad ära . Samuti kaasas kohus menetlusse poolte elukohajärgse Kuressaare Linnavalitsuse, kes oma arvamuses, peale laste ja nende vanematega vestlemist ja kodude külastamist, leidis, et M L peaks jääma isa G L juurde, sest isa juures on olemas kõik vajalikud tingimused lapse kasvamiseks ja arenguks. Samuti on lapse isal olemas materiaalsed võimalused ja vajalikud isikuomadused lapse kasvatamiseks. Seisukoht on antud M L soove arvestades. K L elukoha suhtes poolte vahel algusest peale vaidlust ei olnud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte vahel sõlmitud kompromissi võib kinnitada. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse lapse elukoha määramise nõude osas lõpetada. Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 630 lg. 2 järgi apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Lisaks ülaltoodule juhindub kohus otsuse tegemisel TsMS § 434-436, 438, 439, 442.

Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/