Legislator Case Law & Legislation
2-08-20453/3 AI generated

2-08-20453/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-08-20453/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-08-20453/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-08-20453 Tsiviilasi K G hagi A K vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K G (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja A P (end K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

20. juuni 2008

RESOLUTSIOON

Välja mõista A Plt K G kasuks alates hagi esitamisest s.o 23. maist 2008 igakuiselt 1088.- krooni elatusraha poeg L G (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Kohtukulude jaotus

A P kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine lapsxx.xxxxxx xxxx.a. sündinud poeg L G. 21.novembrist 2007.a. elavad pooled lahus ja alates 21.veebruarist 2008.a. on laps hageja juures. Kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud ja seepärast palub hageja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 2150 krooni kuus.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi, kuid kinnitab, et ta ei ole suuteline hageja poolt soovitud summat tasuma. Kostja kinnitab, et ta on 70 % ulatuses tunnistatud töövõimetuks ja elab ise pensionist, mis on 2250 krooni kuus. Terviserike leiti tal juba 2003.a. Kaks kuud tagasi kostja küll töötas ühes farmis, kuid nüüd enam tervise tõttu tööd teha ei saa. Kostja leiab, et ta suudaks maksta hagejale poole nõutavast summast kuus.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Poolte seletustest tuleneb, et kostja ei ole alates 2008.a. veebruarikuust lapse ülalpidamisest osa võtnud. PkS § 61 lg. 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit, PkS § 61 lg. 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis olla madalam, kui pool kehtivast töötasu alammäärast. Alates 01.jaanuarist 2008..a. on elatise alammäär seega 2175.- krooni. PkS § 61 lg. 6 p. 1 kohaselt võib kohus elatiste määrata aga alammäärast madalamana, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu.. Antud juhul tuleb kostja töövõimetust arvestada. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg. 3 kohaselt võib täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel riiklikust pensionist kinni pidada kuni 50 protsenti, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Alates 01.aprillist 2008.a on rahvapensioni määr 1913 krooni ja 14 senti. Neil põhjustel ei ole võimalik kostjalt kuus 2150 krooni välja mõista. Kuna kostja on tunnistanud, et ta suudaks maksta elatist nõutavast pooles ulatuses, siis peab kohus otstarbekaks sellest elatise suuruse määramisel ka lähtuda. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 23.maist 2008.a. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse.

TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse omal algatusel hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud, siis tuleb otsus viivitamatult täidetavaks tunnistada täies ulatuses.

Indrek Saar Kohtunik

3