2-08-2991/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ

C. hagi

M.K.

vastu

150 000.-

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-08-2991

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja: OÜ C.

• hageja esindajad: juhatuse liige J.T. ja finantsjuht

P.R.

• kostja: M.K.

Kohtuistungi toimumise aeg

17. juuni 2008

Protokollija

Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M.K. võlg 115 000.- krooni (ükssada viisteist tuhat krooni) OÜ C. OÜ

kasuks.

3. Jätta menetluskulud 76% ulatuses M.K. kanda ja 24% ulatuses OÜ C. kanda.

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

5. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. 25. jaanuaril 2005.a sõlmisid hageja ja M.K. laenulepingu, mille kohaselt andis hageja

M.K. laenu 50 000.- krooni. Kostja kohustus maksma hagejale intressi 5000.- krooni kuus

või 0,35% laenujäägilt. Laenuleping on sõlmitud kolmeks kuuks. Laenulepingu rikkumise

korral kohustus kostja maksma leppetrahvi 5000.- krooni ja koheselt laenusumma

tagastama. Iga tasumisega viivitatud päeva eest kohustus kostja maksma leppetrahvi

laenujäägilt 0,4% päevas (tl 6).

2. 25. jaanuaril 2008.a esitas OÜ C. Tartu Maakohtule hagiavalduse M.K. vastu, mille

kohaselt ei ole kostja hagi esitamise ajaks tagastanud hagejale laenusummat ja ei ole

tasunud laenusummalt kokkulepitud intressi. Hagiavalduse kohaselt palub hagejal kostjalt

välja mõista põhivõlg 50 000.- krooni ja intressid 100 000.- krooni ning jätta

menetluskulud kostja kanda (tl 4).

3. 26. veebruari 2008.a määrusega on kohus esitatud hagiavalduse menetlusse võtnud ja

edastanud menetlusdokumendid kostjale (tl 13-14). Kostjale on menetlusdokumendid kätte

toimetatud 29. veebruaril 2008.a.

4. 17. juunil 2008.a esitas hageja kohtule hagi muutmise avalduse, mille kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista põhivõlg 50 000.- krooni, lepingujärgne intress 15 000.- krooni ja

leppetrahv 85 000.- krooni. Hagi muutmise avalduse kohaselt on kostja kohustatud tasuma

leppetrahvi laenujäägilt 0,4% päevas, mis on 200.- krooni päeva kohta. Hageja arvestuste

kohaselt on kostja võlgnevuses olnud 36 kuud, mille kohaselt on leppetrahvi suuruseks

216 000.- krooni (200 krooni * 30 päeva * 36 kuud). Hageja on vähendanud leppetrahvi ja

taotleb kostjalt välja mõista leppetrahv 85 000.- krooni. Hageja palub kohtukulud jätta

kostja kanda (tl 29, 30).

5. 16. aprillil 2008.a edastas kohus kostjale hageja vastuse ja andis tähtaja kostjale

dokumentide esitamiseks. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud dokumente

oma väidete kinnitamiseks (tl 22).

KOSTJA SEISUKOHT

6. Kostja esitas 31. märtsil 2008.a kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt

tunnistab

kostja

laenulepingu

sõlmimist

laenusummas

50 000.-

krooni,

mille

tagastamistähtajaks oli 25. aprill 2005.a. Kostja vaidleb hagis esitatud nõudele vastu, kuna

poolte kokkuleppe kohaselt on nimetatud võlg tasaarvestatud T OÜ, mille juhatuse liige on

P.R., ja OÜ T vahel 24. märtsil 2005.a notariaalselt sõlmitud lepinguga. Kostja vastuse

kohaselt ei ole kostja küsinud hagejalt dokumenti laenulepingu täitmise kohta ning

notariaalsesse lepingusse ei saanud tasaarvestust lisada (tl 17-18).

7. Kohtuistungil 17. juunil 2008.a jäi hageja esindaja P.R. hagi muutmise avalduses toodud

nõude juurde. Hageja esindaja avaldas, et hagejal on kostjaga teisi ühiseid projekte, kuid

nõude aluseks olev laenuleping on täitmata. Kostja jäi kohtuistungil väite juurde, et

laenuleping on täidetud tasaarvestusega. Tasaarvestus on tehtud suulise avaldusega ning

kostja ei suuda tõendada tasaarvestuse tegemist. Kostja avaldas kohtule, et hageja poolt

nõutud leppetrahv on ülemäära suur ning taotles leppetrahvi ärajätmist, sest see on alusetu

rikastumine. Kostja leidis, et leppetrahvi protsent on suurem kui seadusega sätestatud

intress. Hageja kostja poolt pakutud kompromissiga ei nõustunud ja taotles asja

lahendamist kohtuotsusega (tl 31-32).

8. Kostja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid ega dokumente kohtule laenulepingu täitmise

ja/või tasaarvestuse tegemise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

9. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

10. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

11. Kostja peab laenulepingust tuleneva kohustuse täidetuks lepingu sõlmimisel T OÜ ja OÜ T

vahel 24. märtsil 2005.a suulise tasaarvestuse tegemise teel. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestuse pool) oma nõude teise

poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja

teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid

tasaarvestuse tegemise kohta VÕS § 197 lg 1 tähenduses, seega on kostja väited kohustuste

täitmisest tasaarvestusega paljasõnalised. Kohustuse täitmist peab tõendama kostja. Kohus

leiab, et kostja ei ole täitnud 25. jaanuaril 2005.a hagejaga sõlmitud laenulepingut ja ei ole

laenu tagasimaksmiseks teinud ühtegi makset. Tõendeid kohustuse täitmise kohta ei ole

kostja kohtule esitanud. Sellest tulenevalt kuulub hagi laenu põhisumma ja intresside osas

rahuldamisele.

12. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on suuliselt nõudnud kostjalt kohustuse

täitmist, kuid kostja ei ole vaatamata suulistele meeldetuletustele kohustust täitnud.

13. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, laenulepingu p 5 (tl 6) maksab laenuvõtja

laenuandjale krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel või mittetäieliku tasumise

korral leppetrahvi 0,4% päevas tasumata laenujäägilt. Kohus leiab, et laenulepingu punktis

5 on pooled kokku leppinud sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks. Laenulepingu punkti 5

teises lauses sätestatud leppetrahvi nõue tuleb lugeda viiviseks VÕS § 113 lg 1 tähenduses,

kuna laenulepingu punkti 5 esimeses lauses on pooled kokku leppinud leppetrahvi summas

sama rikkumise eest.

14. Hageja taotleb hagi muutmise avalduses kostjalt välja mõista põhivõlg 50 000.- krooni,

lepingujärgne intress 15 000.- krooni ja leppetrahv 85 000.- krooni. Kuna kohus on lepingu

tõlgendamisel asunud seisukohale, et lepingu punktis 5 on lisaks leppetrahvile pooled

kokku leppinud viivise suuruses, tuleb hageja nõude muutmise avaldust tõlgendada

sarnaselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja taotleb kostjalt välja mõista

viivitusintress tasumata laenujäägilt 0,4% päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja

arvestuslik viivise suurus 216 000.- krooni, mida hageja on vähendanud 85 000.- kroonini.

15. Kostja leiab, et hageja poolt nõutav leppetrahv 85 000.- krooni on alusetu rikastumine ja

taotleb leppetrahvi väljamõistmata jätmist. Samuti on kostja seisukohal, et nõutav

leppetrahvi protsent on suurem kui seaduses sätestatud viivitusintressi määr.

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. TsMS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik

nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. TsMS § 162 lg 1 kohaselt võib

kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

17. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005.a kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-66-

05 ei ole võimalik viivise vähendamist summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub

paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Kolleegium on arvamusel, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas

ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on

hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ja hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suurema

viivise väljamõistmist, mistõttu tuleb viivist vähendada kuni põhinõude suuruseni, s.o

50 000 krooni.

18. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista laenulepingust tulenev põhinõue 50 000.- krooni, lepingujärgne intress 15 000.-

krooni ja viivis 50 000.- krooni.

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et

menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodust

tulenevalt tuleb jätta 76% menetluskuludest kostja kanda ja 24% hageja kanda.

Kohtunik