3-07-2653/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2008 Tartu

Haldusasja number

3-07-2653

Haldusasi

Jaanika Grossteini kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema

28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkt 9 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kagu Piirivalvepiirkonna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. juuni 2008

Menetlusosalised

Apellant (haldusorgan) – Kagu Piirivalvepiirkond, esindaja

Janek Saarepuu

Vastustaja (kaebuse esitaja) – Jaanika Grosstein, esindaja

advokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 24. märtsi 2008 otsus muutmata.

Välja mõista Kagu Piirivalvepiirkonnalt Jaanika Grossteini

kasuks

apellatsiooniastmes

kantud

menetluskulud

590 krooni (viissada üheksakümmend krooni).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o

alates 27. juunist 2008.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jaanika Grosstein esitas 31.12.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse Kagu Piirivalvepiirkonna

ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 9 tühistamiseks.

Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 31.07.2007 käskkirjaga nr 704P nimetati Jaanika Grosstein

alates 01.08.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti piirivalvuri ametikohale.

Siseministri 10.12.2007 määrusega nr 77 „Siseministri 11. mai 2005.a määruse nr 51 „Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ muutmine“ korraldati ümber Kagu Piirivalvepiirkonna

struktuuriüksused, millega kaasnes Eesti-Läti piiril paiknevate struktuuriüksuste (sh Valga

piiripunkti) likvideerimine.

Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 9 kohaselt viidi J. Grosstein

alates 01.01.2008 üle Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale.

Kaebuse kohaselt on Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 9

ebaseaduslik, kuna kaebaja üleviimine teise paikkonda on toimunud ilma tema nõusolekuta ja

tingib tema elukohavahetuse. Kaebuse esitaja teatas koheselt Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale

ja Piirivalveametile, et ta ei nõustu enda teise paikkonda üleviimisega, kuid sellele vaatamata

andis vastustaja välja vaidlustatud käskkirja.

Piirivalveteenistuse seaduse (edaspidi PvTS) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks avaliku teenistuse

seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid

juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust.

Käesoleval juhul asub uus teenistuskoht kaebuse esitaja alalisest elukohast ca 130 kilomeetri

kaugusel ning ainsaks võimaluseks sõita Valgast Koidula piiripunkti on isiklik transport.

Vastustaja ametkondliku autotranspordi osas puudub garantii, et edaspidi transporti ära ei

kaotata. Kuna vahetuse pikkuseks on reeglina 12 tundi, siis kujuneb tööpäeva pikkuseks koos

sõiduga vähemalt 16 tundi. Taolises olukorras pole normaalne elurütm ning laste kasvatamine

võimalik, mistõttu tooks Koidula piiripunkti tööle asumine vältimatult kaasa elukoha vahetuse.

Kuna Valga piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks J. Grosstein samas paikkonnas

teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest PvTS § 77 alusel seoses

koondamisega.

2. Kagu Piirivalvepiirkond vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud käskkiri nr 1229P õiguspärane. Kaebuses esitatud väited

on paljasõnalised ning põhinevad kaebuse esitaja subjektiivsel arvamusel.

Kuna võimalik tööaja pikkus on sätestatud töö- ja puhkeaja seadusega, on alusetu väita, et

Koidula maanteepiiripunktis teenistuses olles väheneb oluliselt aeg, mille kaebuse esitaja saab

veeta lastega. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda. Teenistuskohta jõudmise aeg pikeneb, kuid

mitte oluliselt. Lastega veetmise aja kompenseerib vähemalt viiepäevane puhkeaja tsükkel.

01.07.2007 jõustus uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav piirivalveteenistuse seadus, millest

tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud PvTS § 81 lg 1 alusel kuni 31.12.2007

piirivalveteenistusse. Kuna ametisse nimetamine toimus teenistuja soovil, siis oli ka kaebuse

esitajal võimalus kujundada oma tahet, kas jätkata teenistust piirivalves või mitte.

Kagu piirivalvepiirkonna ülem on 01.01.2008 korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et

kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus samaaegselt. Taoliselt on võimalik korraldada

nende piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvepiirkonna

transpordivahendiga. Nii väheneb oluliselt teenistusse ja tagasi sõitmiseks kuluv aeg.

PvTS-is on sätestatud piirivalveametnikule mitmesugused tagatised ka juhuks, kui toimub tema

üleviimine ühelt ametikohalt teisele. Samuti on piirivalveasutus rakendanud meetmeid,

vähendamaks piirivalveametnikul teenistusse käimise ajakulu võimalikult miinimumini.

Piirivivalveametnikul on võimalik valida, kas ta sõidab puhkevahetuse ajaks koju või jääb

puhkama teenistuskohta, kus on loodud piirivalvuritele puhkamiseks vajalikud tingimused.

Kagu Piirivalvepiirkonnas toimunud struktuurimuudatustega ei kaasnenud ametikohtade

likvideerimist, vaid teatud likvideeritavate struktuuriüksuste ametikohtade ümberpaigutamine

teiste struktuuriüksuste koosseisu. Piirivalveametniku üleviimisel on toimitud PvTS §-is 31

sätestatu alusel.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 24. märtsi 2008 otsusega kaebuse ja tühistas Kagu

Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkti 9.

Otsuse kohaselt on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebuse esitaja ilma tema

nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel toimus õigusvastaselt,

mistõttu kuulub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitajat puuduvas osas tühistamisele.

Kohus nõustus kaebuse esitaja põhjendustega ning leidis, et kaebuse esitaja üleviimine

teenistusse Koidula piiripunkti tingib tema elukoha muutuse. Kaebuse esitaja elukoht on Valga

linnas, tal on kaks alaealist last. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis

asub elukohast enam kui 100 km kaugusel, seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks

kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Asjaolu, et tööandja kompenseerib teatud osas

sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei

vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Väidetavalt piirivalveametnike endi soovil

toimub teenistus summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi,

seejärel puhkus 12 tundi, piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus. Selline

summeeritud tööaeg tähendabki, et töötaja jääb kas vahetuse vaheliseks ajaks teenistuskohta või

kui see ei ole vastuvõetav, muudab elukohta. Asutuse transport on kindlustatud antud juhul ainult

vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema

tegelikult oma elukohast ja oma perekonnast eemal viis päeva järjest. Põhjendatud on kaebaja

väide, et selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha

muutuse. Kaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks, põhjendades koheselt, et

selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud elukohta vahetama.

Vaidlustatud käskkirjas on üleviimise aluseks märgitud PvTS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2. PvTS § 31

lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku

tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või

piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust. PvTS § 31 lg 2 määrab, et

piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on piirivalveametniku

sellele ametikohale nimetamise õigus. PvTS § 9 lg 4 kohaselt nimetab piirivalveallohvitserid ja

piirivalvurid ametisse piirivalveasutuse juht. Seega on piirivalveametniku üleviimise õigus

piirivalvepiirkonna ülemal.

Piirivalveteenistuse seadus kehtib alates 01.07.2007. PvTS § 1 lg 2 kohaselt laieneb

piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

Seega on piirivalveteenistuse seadus avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse

lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga.

ATS § 47 ja § 61 koostoimes lubab ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult

ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. ATS § 47 räägib ametniku üleviimisest teise paikkonda,

andmata selgitust, mida seadusandja „teise paikkonna“ all silmas peab. Samas PvTS § 31 lg 1 p 1

käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve

õppeasutuses. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust,

piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi üleviidavale

piirivalveametnikule kaasa tuua elukoha vahetust.

„Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse“ § 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on

Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri

valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Piirivalvele

pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirkond riiki. Seega võib Kagu Piirivalvepiirkonna

piirivalveametnikku PvTS § 31 lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia üle teisele

ametikohale

nii

samas

piirivalvepiirkonnas

kui

ka

teise

piirivalvepiirkonda.

Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt hõlmab Kagu Piirivalvepiirkond Tartu, Põlva,

Võru, Valga ja Viljandi maakonna piiriäärseid kohalikke omavalitsusi.

Piirivalveamet on oma 07.11.2007 Kagu Piirivalvepiirkonnale saadetud kirjas nr 2-1/6811

märkinud, et elukohavahetuse määratlemisel tuleb anda hinnang, kas ajavahemik, mille vältel on

piirivalveametnikul võimalik oma elukohas viibida, väheneb, ning elukohast ametikoha asukohta

ja tagasi liikumiseks kuluv aeg suureneb sellisel määral, et ametikohtadele nimetatav

piirivalveametnik peab põhjendatuks oma elukohta vahetada. Nagu märgitud, asus kaebuse

esitaja senine teenistuskoht elukoha läheduses, üleviimise korral suureneb oluliselt elukohast

ametikohta ja sealt elukohta liikumise aeg.

Alates 01.01.2008 toimub Koidula piiripunktis teenistus summeeritud tööajagraafiku alusel, kus

ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida teenistuskohas. Ka

summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg. Summeeritud

tööajaga töötamine, eriti olukorras, kus tegelikult piirkonnas teistsugune töötamise ajagraafik

puudub ja kus vastustaja seletuse järgi üheaegselt erinevate töögraafikute rakendamine

koosseisude vähesuse tõttu ei ole võimalik, võib tingida töötajale elukoha muutuse. Antud juhul

on kaebuse esitaja tõendanud, et endise elukorralduse säilitamiseks ning vahetuste vahelisel ajal

elukohas viibimise kindlustamiseks tuleks tal elukohta muuta.

PvTS § 77 lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise

tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametnikku

koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu

vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud

ametniku teenistusse ennistamisel.

Eesti Vabariigi liitumisel 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga lõpetati piirivalvele riigi poolt

pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril.

Sellega seoses korraldati siseministri käskkirjade alusel ümber Kagu Piirivalvepiirkonna

struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused.

Likvideeriti ka Valga piiripunkt, kuhu kaebuse esitaja oli ülema käskkirjaga teenistusse

määratud. Samas loodi Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri

koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus.

Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate

koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks 1. juulist kuni 31. detsembrini 2007 600, neist

511 piirivalveametniku või kaadrikaitseväelase ametikohta. Samas määruses on ka alates

01.01.2008 jäetud piirivalveametnike arv samaks ehk 511 piirivalveametniku ametikohta.

Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 on aga Kagu Piirivalvepiirkonnas ettenähtud

469 ameti- ja abiteenistuskohta, neist 400 piirivalveametnikku. Seega viidi Kagu

Piirivalveüksuses 01.01.2008 seisuga läbi ümberkorraldamine, mille tulemusena vähendati

asutuse koosseisus alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohti 111 ametikoha võrra. Nii

ametikohtade

vähenemine

kui

ka

teenistuse

ümberkorraldamine

võib

kaasa

tuua

koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole

tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale vastavalt ATS §-ile 116 lg 3. Riigikohtu

halduskolleegium on mitmetes lahendites märkinud, et kui isik ei ole seoses muudatustega

asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, on tegemist

ATS §-is 116 lg 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga (lahendid nr 3-3-1-5-05, nr 3-3-1-14-07).

Kagu Piirivalvepiirkonnas viidi läbi asutuse ümberkorraldamine, mille tulemusena kadus alates

01.01.2008 ära ametikoht, kuhu kaebaja oli piirivalvepiirkonna ülema 31.07.2007 käskkirjaga

nimetatud. Ka kaebuse esitajale antud teatistes on märgitud, et Kagu Piirivalvepiirkonna

ümberkorraldamise käigus likvideeritakse alates 01.01.2008 piirkonna struktuuriüksused ning

sellest tulenevalt ning seoses teenistusliku vajadusega viiakse kaebaja üle Koidula

maanteepiiripunkti.

Antud juhul oli tegemist koondamissituatsiooniga, mille puhul oli piirivalveametnikku võimalik

üle viia teisele ametikohale ainult tema nõusolekul, mitte aga võimalusega viia ametnik üle

teisele ametikohale tulenevalt teenistuslikest vajadustest. Kui asutuse ümberkorraldamise tõttu

oma ametikohast ilmajäävat ametnikku ei ole võimalik tema nõusoleku puudumise tõttu teisele

ametikohale üle viia, tuleb ametnik vabastada ametist seoses koondamisega. PvTS § 31 märgitud

piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus ei saa täielikult välistada

piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu.

Koondamise takistuseks ei saa ühelgi juhul olla eelarvevahendite puudumine. Nimelt on

Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud: „Kuna piirivalveametniku

koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis

on koondamine põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses

vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“.

Kohus märkis, et kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema

teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud

vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale

üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevad piirivalvepiirkonnad tõlgendanud ja rakendanud

PvTS § 31 erinevalt.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kagu Piirivalvepiirkond esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

24. märtsi 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõigesti leitud, et üleviimine teenistusse Koidula maanteepiiripunkti muudab kaebaja

elukorraldust ning tingib elukohamuutuse. Kuna kõik põhjendused tuginevad kaebaja väidetel,

siis tekitab see kahtluse kohtu erapooletuses asja lahendamisel ning annab alust järeldada, et

kohus ei ole kõiki tõendeid uurinud ja neile hinnangut andnud. Kohus on rikkunud TsMS § 442

lg 8;

2) on põhjendamatult leitud, et asutus ei kindlusta ametnikule töökohta ja koju jõudmiseks

transporti igapäevaselt. Valga suunal on ametnikule kindlustatud asutuse transport vahetuse

alguses ja lõpus iga päev. Sel eesmärgil on Kagu Piirivalvepiirkonna ülem 01.01.2008

korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus

samaaegselt;

3) on järeldus elukoha muutuse vajalikkuse kohta vastuolus PvTS § 31 lg 1 p 1 mõttega. Kohus

on jätnud hindamata, kas teenistuskohta ja sealt tagasi sõitmise aeg vähendab oluliselt

perekonnas viibitud aega või mitte. Kohus ei viita seejuures ühelegi PvTS sättele, millised

reguleerivad piirivalveametniku töö- ja puhkeaega. PvTS § 57 lg 1 järgi määratakse

piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda ega pikene ka kaebajal. Tartu

Ringkonnakohus on 30.01.2008 määruses haldusasjas nr 3-08-10, mis on sarnane antud

haldusasjaga, võtnud seisukoha selles, et ka juhul, kui pikeneb teenistuskohta jõudmise aeg, on

alusetu väita, et väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg. Apellant peab seda seisukohta õigeks

ja põhjendatuks. Isegi kui kaebajal vähenebki seoses üleviimisega viiepäevase töötsükli (12 tundi

töövahetus/12 tundi puhkeaeg) ajal elukohas viibitud aeg sõidu aja võrra, ei ole see niisugune

elukohas viibitud aja oluline vähenemine, mis toob kaasa elukorralduse muutuse ja sellest

tulenevalt on vajalik elukoha vahetus. Viiepäevasele töötsüklile järgneb viis puhkepäeva. Asjas

ei leidunud tõendamist, et selline teenistuskorraldus häiriks kaebaja elukorraldust või kahjustaks

tema õigust perekonnaelule. Seega on vaidlustatud käskkirja p 9 kooskõlas PvTS §-iga 31 lg 1

p 1, sest üleviimine ei toonud kaasa elukoha muutust;

4) on valesti rakendatud ATS § 116 lg 1. J. Grossteini üleviimine Valga piiripunkti piirivalvuri

ametikohalt piirivalveametniku ametikohale Koidula maanteepiiripunktis ei tähendanud teisele

ametikohale üleviimist seoses koondamissituatsiooniga, vaid teenistuslikust vajadusest tingitud

üleviimist samade funktsioonidega sama nimetusega ametikohale, milline pidi seoses ameti ees

seisvate ülesannetega paiknema teises asustatud punktis. Koondamissituatsiooni välistab ka

asjaolu, et seisuga 01.01.2008 oli Kagu Piirivalvepiirkonnas 400-st piirivalveametniku

ametikohast reaalselt täidetud ainult 352 piirivalveametniku ametikohta. Kohus on

Piirivalveameti 15.02.2008 märgukirjast teinud vale järelduse, nagu välistaks tegeliku

koondamissituatsiooni eelarvevahendite puudumine. 15.02.2008 märgukiri sisaldab selget

sõnumit, et koondamine on põhjendatud üksnes siis, kui puuduvad vakantsed ametikohad.

Asjaolu, et Kagu Piirivalvepiirkonna struktuur muutus, ei tähenda veel koondamissituatsiooni,

nagu põhjendamatult on leidnud kohus;

5) on jäetud põhjendamata, millistest kaalutlustest lähtudes pidi Kagu Piirivalvepiirkonna ülem

oma 28.12.2007 käskkirja p 9 ümber hindama Lääne Piirivalvepiirkonna ülema hilisema,

s.o 04.01.2008 käskkirja valguses. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja p 9 on

õiguspärane,

kooskõlas

kohtule

esitatud

Piirivalveameti

haldussisese

dokumendiga

(Piirivalveameti peadirektori 07.11.2007 kiri nr 2-1/6811 „Õiguslik hinnang piirivalveametniku

nõusolekuta ametikohale nimetamisele“), siseministri määrusega ja PvTS §-iga 31 lg 1 p 1. Kagu

Piirivalvepiirkonna ülemal oli iseseisev otsustusõigus vaidlustatud käskkirja vastuvõtmiseks ning

kohtuotsuses toodud asjaolud ei anna alust õiguspärase käskkirja tühistamiseks.

5. J. Grosstein vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 24. märtsi 2008 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohus põhjalikult analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ning teinud nende alusel

põhjendatud järelduse, et J. Grossteini üleviimine Koidula maanteepiiripunkti toob kaasa

elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek;

2) on asjaolu, et piirivalvepiirkond ei korralda igapäevast bussiühendust vastustaja elukoha ning

Koidula piiripunkti vahel, halduskohtu istungil kinnitanud ka apellandi esindaja. J. Grossteinile

teadaolevalt

on

käesolevaks

ajaks

piirivalvepiirkond

regulaarse

bussiühenduse

uute

teenistuskohtadega lõpetatud ning seega on väited transpordiga kindlustatuse kohta

paljasõnalised;

3) on PvTS §-is 31 lg 1 p 1 sätestatud piirang teise teenistuskohta üleviimisele kehtestatud

selleks, et vältida juhtkonna omavoli ning kaitsmaks piirivalveametnike õigusi normaalsele

eraelule ning puhkeajale. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu

õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja

on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on

aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks

kulutama märkimisväärse osa puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks

selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele on

ebakohane, kuna tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud

määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega, milles ei ole hinnatud kõiki asjas esitatud

tõendeid sisuliselt ning mida seetõttu ei ole õige käsitleda apellatsioonikohtu seisukohana

üleviimise seaduslikkuse kohta;

4) on arusaamatu seisukoht, et kuna tegemist on iseseisva piirivalveasutusega, siis ei puutu

asjasse Lääne Piirivalvepiirkonnas toimunud ametnike koondamine. Kagu Piirivalvepiirkonna

põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva

riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi

nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Seega on tegemist osaga Piirivalveametist ning laiemalt

täidesaatvast võimust, kus kehtivad regulatsioonid ei saa olla vastuolus Eesti Vabariigi

seadustega. Apellatsioonkaebusele lisatud piirivalveameti õiendit ei saa käsitleda tõendina, kuna

tegemist on apellandi kõrgemalseisva organi poolt väljastatud arvamusega Siseministri

21.12.2007 määruse nr 86 kohta. Nimetatud käskkirjaga vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas

piirivalveametnike arvu 400-ni. Määrus kehtestab ametikohtade arvu alates 01.01.2008 ning

sellest ei nähtu, et likvideeritakse ainult täitmata ametikohad. J. Grossteini senine ametikoht

kadus ning tema üleviimine Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale oli võimalik

vaid tema nõusolekul. Kuna selline nõusolek puudus ning teisi ametikohti J. Grossteinile ei

pakutud, siis on tegemist olukorraga, mille seaduslikuks lahenduseks on ametniku koondamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

24. märtsi 2008 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Siseministri 10. detsembri 2007 määrusega nr 77 muudeti alates 1. jaanuarist 2008 Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 lg 1 ning Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused (sh

Valga piiripunkt) likvideeriti. Piirivalveameti 27. detsembri 2007 käskkirjaga nr 248 kinnitati

muuhulgas Kagu Piirivalvepiirkonna uus struktuur ja koosseisud.

Kagu Piirivalvepiirkonna 31. juuli 2007 käskkirjaga nr 704P nimetati J. Grosstein alates

01.08.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti piirivalvuri ametikohale.

Kagu Piirivalvepiirkond teatas 30.11.2007 J. Grossteinile, et kuna alates 01.01.2008

likvideeritakse struktuuriüksused Eesti-Läti piiril, siis seoses teenistuslike vajadustega viiakse ta

alates 01.01.2008 PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale.

J. Grosstein teatas 04.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale, et ta ei ole nõus üleviimisega,

sest see toob kaasa elukohavahetuse.

Kagu Piirivalvepiirkonna 28. detsembri 2007 käskkirjaga nr 1229P viidi J. Grosstein alates

01.01.2008 Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale.

8. Antud asjas on vaidlusaluseks küsimuseks PvTS § 13 lg 1 p 1 kohaldamine, s. o kas kaebaja

üleviimine

alates

01.01.2008

Valga

piiripunkti

piirivalvuri

ametikohalt

Koidula

maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale on võimalik ilma tema nõusolekuta, kuna see ei too

kaasa tema elukohavahetust või toob üleviimine ikkagi kaasa elukohavahetuse vajaduse ja

seetõttu on üleviimiseks vajalik kaebaja nõusolek.

Vastavalt PvTS §-ile 31 lg 1 võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele

piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei

too kaasa tema elukohavahetust:

1) sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve

õppeasutuses.

9. PvTS § 31 lg 1 p 1 ei erista seda, kas piirivalveametniku üleviimine on tingitud

koondamissituatsioonist või on üleviimiseks mingi muu põhjus. Ainsaks piiranguks

piirivalveametniku nõusolekuta üleviimisel on see, et üleviimine ei tohi kaasa tuua

elukohavahetust. Seega on PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel antav haldusakt kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakt ning selle põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti

andmisel lähtunud. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirjas nr 1229P (tl 4-5)

igasugused kaalutlused puuduvad, kuigi J. Grosstein on oma 04.12.2007 teatises märkinud, et ta

ei nõustu üleviimisega, sest see toob paratamatult kaasa tema elukohavahetuse.

10. Kohtumenetluse käigus on Kagu Piirivalvepiirkond esitanud oma kaalutlused, millistest

lähtudes on vaidlustatud käskkiri antud. Nende kohaselt kaebaja üleviimine Valga piiripunkti

vanemallohvitseri ametikohalt Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale ei too kaasa

ta elukohavahetust, sest on võimalik korraldada piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal,

teenistusse sõitmine piirivalvetranspordiga ning teenistuse korraldamine toimub tööaja

summeeritud arvestuse alusel.

Halduskohus

on

õigesti asunud seisukohale, et J. Grossteini üleviimine Koidula

maanteepiiripunkti toob kaasa elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema

ametniku nõusolek ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda teisele

seisukohale. Kaebuse esitaja elukoht on Valgas, tal on kaks alaealist last. Vaidlusaluse

käskkirjaga on J. Grosstein viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast üle 100 km kaugusel

ning teenistuskohta jõudmiseks kulub ligikaudu kaks tundi. Kuna endine teenistuskoht paiknes

elukoha lähedal, siis on põhjendatud kaebaja väide, et seoses üleviimisega pikeneb oluliselt

teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg, s. o sisuliselt väheneb

isiku puhkeajaks ettenähtud aeg. Asjaolu, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning

võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda uude

teenistuskohta sõitmise ajakulu. Õige on halduskohtu seisukoht, et summeeritud tööajaarvestuse

korral, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi ja seejärel puhkus 12 tundi, ei ole kaebajal

otstarbekas vahetuste vahelisel ajal elukohta minna, sest neli tundi puhkuseks ettenähtud ajast

kulub tal juba sõiduks elukohta ja tagasi. Olukorda ei parandaks ka see, kui oleks kindlustatud

asutuse transport vahetuste alguses ja lõpus teenistuskohta ning elukohta jõudmiseks. Juhul, kui

J. Grosstein kasutaks ööbimisvõimalust teenistuskohas, oleks see küll puhkeaeg, kuid

perekonnaga (lastega) koos veedetud aeg väheneks veelgi. Õige on kaebaja väide, et selline

teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse.

Kaebaja ei ole väitnud, et pikeneb tööaeg ja seda ei ole leidnud ka halduskohus. Vastavalt PvTS

§-ile 57 lg 1 määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või

töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma

tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.

Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa

oma puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks

töökohale lähemal.

Apellandi

väite

kohaselt

vastavalt

PvTS

§-ile

kompenseerib

piirivalveasutus

piirivalveametnikule sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel,

korras ja ulatuses ning seetõttu oleks J. Grossteinil võimalik muuhulgas kasutada ka oma

transporti.

Vastavalt Siseministri 12. juuli 2007 määruse nr 58 §-ile 3 hüvitatakse piirivalveametniku

sõidukuludena tööajagraafikule vastavad sõidud, kuid mitte rohkem kui neli sõitu kuus. Ühe

sõiduna käsitletakse sõitu elukohast teenistuskohta või sõitu teenistuskohast elukohta.

Lähtudes eeltoodud sõidukulude hüvitamisest, oleks arvatavasti isikliku transpordi kasutamine

J. Grossteini poolt seotud täiendavate kulutuste kandmisega ning see oleks õigustatud juhul, kui

üleviimiseks oleks olnud tema nõusolek.

11. Apellandi poolt viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele ei ole asjakohane, sest

tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel

tehtud määrusega ning arvestades esialgse õiguskaitse eesmärki (tagada kohtuotsuse täitmine), ei

ole selles märgitud asjaolud ülekantavad sisulisele lahendile.

12. Eeltoodu alusel on õige halduskohtu seisukoht, et Kagu Piirivalvepiirkonna ülem on

ebaõigesti kohaldanud PvTS § 31 lg 1 p 1 J. Grossteini üleviimisel alates 01.01.2008 Koidula

maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale.

13. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et antud juhul ei esinenud

koondamissituatsiooni ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud sellekohane põhjendus ei anna

alust asuda selles osas teisele seisukohale kui halduskohus.

Vastavalt PvTS §-ile § 77 lg 1 vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest koondamise

tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse

koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või

ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.

ATS § 47 alusel ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste

ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva

seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud

ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.

Kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus

üleviimisega

ATS

§

alusel,

on

tegemist

ATS

§-is 116

lg 1

kirjeldatud

koondamissituatsiooniga. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine

võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest

vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale (ATS § 116

lg 3).

Antud juhul on ümber korraldatud Kagu Piirivalvepiirkond (s. o piirivalveasutus). Ka apellant on

oma apellatsioonkaebuses märkinud, et tingituna teenistuslikust vajadusest korraldati ümber

Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused. Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just

teenistuse ümberkorraldamisest (antud juhul piirivalveasutuse ümberkorraldamisest) ja tuua

endaga kaasa ATS §-is 116 sätestatud tagajärjed. Seetõttu kuigi apellandi poolt ringkonnakohtu

istungil esitatud Piirivalveameti 14.04.2008 tõendi kohaselt Siseministri 21.12.2007 määrusega

nr 86 vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohtade

arvu ainult täitmata ametikohtade arvel, ei välista see koondamissituatsiooni olemasolu seoses

piirivalveasutuse ümberkorraldamisega. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut

teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest ka

siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene.

14. Asjakohatu on apellandi väide, et halduskohus on põhjendanud oma seisukohti Lääne

Piirivalvepiirkonna poolt PvTS § 31 antud tõlgendusega. Kohtuotsuse kohaselt on kohus vaid

märkinud, et erinevate piirivalvepiirkondade poolt on antud PvTS §-ile 31 erinev tõlgendus ja on

seda erinevalt rakendatud, kuid halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohti läbi selle.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse

välja mõista apellandilt kantud õigusabikulu 590 krooni ja see kuulub rahuldamisele.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson