3-08-13/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2008 Tartu

Haldusasja number

3-08-13

Haldusasi

Enn

Kanguri

kaebus

Kagu

Piirivalvepiirkonna

ülema

28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkt 5 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kagu Piirivalvepiirkonna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. juuni 2008

Menetlusosalised

Apellant (haldusorgan) – Kagu Piirivalvepiirkond, esindaja

Janek Saarepuu

Vastustaja (kaebuse esitaja) – Enn Kangur, esindaja advokaat

Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 25. märtsi 2008 otsus muutmata.

Välja mõista Kagu Piirivalvepiirkonnalt Enn Kanguri

kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 590

krooni (viissada üheksakümmend krooni).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o

alates 27. juunist 2008.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Enn Kangur esitas 04.01.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Kagu Piirivalvepiirkonna ülema

28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 5 tühistamiseks.

Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 26.11.2007 käskkirjaga nr 1145P nimetati E. Kangur alates

31.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri

ametikohale.

Siseministri 10.12.2007 määrusega nr 77 „Siseministri 11. mai 2005.a määruse nr 51 „Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ muutmine“ korraldati ümber Kagu Piirivalvepiirkonna

struktuuriüksused,

millega

kaasnes

Eesti-Läti

piiril

paiknevate

struktuuriüksuste

(sh Vastse-Roosa piirivalvekordon) likvideerimine.

Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkti 5 kohaselt viidi E. Kangur

alates 01.01.2008 üle Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale.

Kaebuse kohaselt on Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 5

ebaseaduslik, kuna tema üleviimine teise paikkonda on toimunud ilma tema nõusolekuta ja tingib

tema elukohavahetuse. Kaebuse esitaja teatas koheselt Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale ja

Piirivalveametile, et ta ei nõustu enda teise paikkonda üleviimisega, kuid sellele vaatamata andis

vastustaja välja vaidlustatud käskkirja.

Piirivalveteenistuse seaduse (edaspidi PvTS) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks avaliku teenistuse

seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid

juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust.

Käesoleval juhul asub uus teenistuskoht kaebuse esitaja alalisest elukohast enam kui

100 kilomeetri kaugusel ning ainsaks võimaluseks sõita Laanemetsast Luhamaale on isiklik

transport, mida kaebuse esitaja ei oma. Kuna vahetuse pikkuseks on reeglina 12 tundi, siis

kujuneb tööpäeva pikkuseks koos sõiduga vähemalt 16 tundi. Taolises olukorras pole normaalne

elurütm ning oma praeguse elukoha hooldamine võimalik, mistõttu tooks Luhamaale tööle

asumine vältimatult kaasa elukoha vahetuse ja tekitab tõsiseid raskusi isikliku elu korraldamisel.

Kuna Valga piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks E. Kangur samas paikkonnas

teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest PvTS § 77 alusel seoses

koondamisega.

2. Kagu Piirivalvepiirkond vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt vaidlustatud käskkiri nr 1229P õiguspärane. Kuna võimalik tööaja pikkus

on sätestatud töö- ja puhkeaja seadusega, on alusetu väita, et Luhamaa piirivalvekordonis

teenistuses olles poleks kaebuse esitaja elukoha hooldamine võimalik. Ka eelnevalt oli kaebuse

esitaja teenistuses Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordonis ning teenistuse

korraldamine toimus summeeritud tööaja arvestuse alusel ja probleemid elukoha hooldamisega

puudusid.

01.07.2007 jõustus uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav piirivalveteenistuse seadus, millest

tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud PvTS § 81 lg 1 alusel kuni 31.12.2007

piirivalveteenistusse. Kuna ametisse nimetamine toimus teenistuja soovil, siis oli ka kaebuse

esitajal võimalus kujundada oma tahet, kas jätkata teenistust piirivalves või mitte.

Kagu Piirivalvepiirkonna ülem on 01.01.2008 korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et

kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus samaaegselt. Taoliselt on võimalik korraldada

nende piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvepiirkonna

transpordivahendiga. Nii väheneb oluliselt teenistusse ja tagasi sõitmiseks kuluv aeg.

Kagu Piirivalvepiirkonnas toimunud struktuurimuudatustega ei kaasnenud ametikohtade

likvideerimist, vaid teatud likvideeritavate struktuuriüksuste ametikohtade ümberpaigutamine

teiste struktuuriüksuste koosseisu. Piirivalveametniku üleviimisel on toimitud PvTS §-is 31

sätestatu alusel.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 25. märtsi 2008 otsusega kaebuse ja tühistas Kagu

Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkti 5.

Otsuse kohaselt on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebuse esitaja ilma tema

nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel toimus õigusvastaselt,

mistõttu kuulub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitajat puuduvas osas tühistamisele.

Kaebuse esitaja üleviimine teenistusse Luhamaa piirivalvekordoni tingib tema elukoha muutuse.

Kaebuse esitaja elukoht on Valga maakond Taheva vald. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud

üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 100 km kaugusel, seetõttu pikeneb oluliselt

teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Asjaolu, et tööandja

kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima

pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Väidetavalt

piirivalveametnike endi soovil toimub teenistus summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on

vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi, piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas

ööbimisvõimalus. Selline summeeritud tööaeg tähendabki, et töötaja jääb kas vahetuse

vaheliseks ajaks teenistuskohta või kui see ei ole vastuvõetav, muudab elukohta. Asutuse

transport on kindlustatud antud juhul ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega

on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja perekonnast eemal viis päeva

järjest. Põhjendatud on kaebaja väide, et selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja

pereelu tagamiseks elukoha muutuse.

Vaidlustatud käskkirjas on üleviimise aluseks märgitud PvTS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2. PvTS § 31

lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku

tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või

piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust. PvTS § 31 lg 2 sätestab, et

piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on piirivalveametniku

sellele ametikohale nimetamise õigus. PvTS § 9 lg 4 kohaselt nimetab piirivalveallohvitserid ja

piirivalvurid ametisse piirivalveasutuse juht. Seega on piirivalveametniku üleviimise õigus

piirivalvepiirkonna ülemal.

Piirivalveteenistuse seadus kehtib alates 01.07.2007. PvTS § 1 lg 2 kohaselt laieneb

piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

Seega on piirivalveteenistuse seadus avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse

lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga.

ATS § 47 ja § 61 koostoimes lubab ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult

ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. ATS § 47 räägib ametniku üleviimisest teise paikkonda,

andmata selgitust, mida seadusandja „teise paikkonna“ all silmas peab. Samas PvTS § 31 lg 1 p 1

käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve

õppeasutuses. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust,

piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi üleviidavale

piirivalveametnikule kaasa tuua elukoha vahetust.

„Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse“ § 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on

Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri

valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Piirivalvele

pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirkond riiki. Seega võib Kagu Piirivalvepiirkonna

piirivalveametnikku PvTS § 31 lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia üle teisele

ametikohale

nii

samas

piirivalvepiirkonnas

kui

ka

teise

piirivalvepiirkonda.

Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt hõlmab Kagu Piirivalvepiirkond Tartu, Põlva,

Võru, Valga ja Viljandi maakonna piiriäärseid kohalikke omavalitsusi.

Piirivalveamet on oma 07.11.2007 Kagu Piirivalvepiirkonnale saadetud kirjas nr 2-1/6811

märkinud, et elukohavahetuse määratlemisel tuleb anda hinnang, kas ajavahemik, mille vältel on

piirivalveametnikul võimalik oma elukohas viibida, väheneb, ning elukohast ametikoha asukohta

ja tagasi liikumiseks kuluv aeg suureneb sellisel määral, et ametikohtadele nimetatav

piirivalveametnik peab põhjendatuks oma elukohta vahetada. Kaebuse esitaja senine

teenistuskoht asus elukoha läheduses, üleviimise korral suureneb oluliselt elukohast ametikohta

ja sealt elukohta liikumise aeg. Selle aja võrra väheneb ka ametniku võimalus oma elukohas

viibida.

Alates 01.01.2008 toimub Luhamaa piirivalvekordonis teenistus summeeritud tööajagraafiku

alusel, kus ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida

teenistuskohas. Ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas

viibimise aeg, ükskõik, kas ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga

vahetuse vahel oma elukohta. Antud juhul on kaebuse esitaja tõendanud, et endise elukorralduse

säilitamiseks ning vahetuste vahelisel ajal elukohas viibimise kindlustamiseks tuleks tal elukohta

muuta.

PvTS § 77 lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise

tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametnikku

koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu

vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud

ametniku teenistusse ennistamisel.

Eesti Vabariigi liitumisel 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga lõpetati piirivalvele riigi poolt

pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril.

Sellega seoses korraldati siseministri käskkirjade alusel ümber Kagu Piirivalvepiirkonna

struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused.

Likvideeriti ka Vastse-Roosa piirivalvekordon, kuhu kaebuse esitaja oli ülema käskkirjaga

teenistusse määratud. Samas loodi Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri

koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus.

Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate

koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks 1. juulist kuni 31. detsembrini 2007 600, neist

511 piirivalveametniku või kaadrikaitseväelase ametikohta. Samas määruses on ka alates

01.01.2008 jäetud piirivalveametnike arv samaks ehk 511 piirivalveametniku ametikohta.

Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 on aga Kagu Piirivalvepiirkonnas ettenähtud

469 ameti- ja abiteenistuskohta, neist 400 piirivalveametnikku. Seega viidi Kagu

Piirivalveüksuses 01.01.2008 seisuga läbi ümberkorraldamine, mille tulemusena vähendati

asutuse koosseisus alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohti 111 ametikoha võrra. Nii

ametikohtade

vähenemine

kui

ka

teenistuse

ümberkorraldamine

võib

kaasa

tuua

koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole

tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale vastavalt ATS §-ile 116 lg 3. Riigikohtu

halduskolleegium on mitmetes lahendites märkinud, et kui isik ei ole seoses muudatustega

asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, on tegemist

ATS §-is 116 lg 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga (lahendid nr 3-3-1-5-05, nr 3-3-1-14-07).

Kagu Piirivalvepiirkonnas viidi läbi asutuse ümberkorraldamine, mille tulemusena kadus alates

01.01.2008 ära ametikoht, kuhu kaebaja oli piirivalvepiirkonna ülema 26.11.2007 käskkirjaga

nimetatud. Ka kaebuse esitajale antud teatistes on märgitud, et Kagu Piirivalvepiirkonna

ümberkorraldamise käigus likvideeritakse alates 01.01.2008 piirkonna struktuuriüksused ning

sellest tulenevalt ning seoses teenistusliku vajadusega viiakse kaebaja üle Luhamaa

piirivalvekordoni.

Antud juhul oli tegemist koondamissituatsiooniga, mille puhul oli piirivalveametnikku võimalik

üle viia teisele ametikohale ainult tema nõusolekul, mitte aga võimalusega viia ametnik üle

teisele ametikohale tulenevalt teenistuslikest vajadustest. PvTS § 31 märgitud piirivalveametniku

nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus ei saa täielikult välistada piirivalveametniku

vabastamist koondamise tõttu.

Koondamise takistuseks ei saa ühelgi juhul olla eelarvevahendite puudumine. Nimelt on

Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud: „Kuna piirivalveametniku

koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis

on koondamine põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses

vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“.

Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja,

milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud

teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale üleviimiseks

nõusolekut. Seega on erinevad piirivalvepiirkonnad tõlgendanud ja rakendanud PvTS § 31

erinevalt.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kagu Piirivalvepiirkond esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

25. märtsi 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõigesti leitud, et üleviimine teenistusse Luhamaa piirivalvekordoni muudab kaebaja

elukorraldust ning tingib elukohamuutuse. Kuna kõik põhjendused tuginevad kaebaja väidetel,

siis tekitab see kahtluse kohtu erapooletuses asja lahendamisel ning annab alust järeldada, et

kohus ei ole kõiki tõendeid uurinud ja neile hinnangut andnud. Kohus on rikkunud TsMS § 442

lg 8;

2) on põhjendamatult leitud, et asutus ei kindlusta ametnikule töökohta ja koju jõudmiseks

transporti igapäevaselt. Valga suunal on ametnikule kindlustatud asutuse transport vahetuse

alguses ja lõpus iga päev. Sel eesmärgil on Kagu Piirivalvepiirkonna ülem 01.01.2008

korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus

samaaegselt;

3) on järeldus elukoha muutuse vajalikkuse kohta vastuolus PvTS § 31 lg 1 p 1 mõttega. Kohus

on ebapiisavalt motiveerinud oma seisukohti, esitamata kaalutlusi, mille põhjal on kohus

jõudnud järeldusele, et elukoha vahetus on vajalik. PvTS § 57 lg 1 järgi määratakse

piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda ega pikene ka kaebajal. Tartu

Ringkonnakohus on 30.01.2008 määruses haldusasjas nr 3-08-10, mis on sarnane antud

haldusasjaga, võtnud seisukoha selles, et ka juhul, kui pikeneb teenistuskohta jõudmise aeg, on

alusetu väita, et väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg. Apellant peab seda seisukohta õigeks

ja põhjendatuks. Isegi kui kaebajal vähenebki seoses üleviimisega viiepäevase töötsükli (12 tundi

töövahetus/12 tundi puhkeaeg) ajal elukohas viibitud aeg sõidu aja võrra, ei ole see niisugune

elukohas viibitud aja oluline vähenemine, mis toob kaasa elukorralduse muutuse ja sellest

tulenevalt on vajalik elukoha vahetus. Viiepäevasele töötsüklile järgneb viis puhkepäeva. Asjas

ei leidunud tõendamist, et selline teenistuskorraldus häiriks kaebaja elukorraldust või kahjustaks

tema õigust perekonnaelule. Seega on vaidlustatud käskkirja p 5 kooskõlas PvTS §-iga 31 lg 1

p 1, sest üleviimine ei toonud kaasa elukoha muutust;

4) on valesti kohaldatud ATS § 116 lg 1. E. Kanguri üleviimine Vastse-Roosa piirivalvekordoni

vanempiirivalvuri ametikohalt piirivalveametniku ametikohale Luhamaa piirivalvekordonis ei

tähendanud teisele ametikohale üleviimist seoses koondamissituatsiooniga, vaid teenistuslikust

vajadusest tingitud üleviimist samade funktsioonidega sama nimetusega ametikohale, milline

pidi

seoses

ameti

ees

seisvate

ülesannetega

paiknema

teises

asustatud

punktis.

Koondamissituatsiooni välistab ka asjaolu, et seisuga 01.01.2008 oli Kagu Piirivalvepiirkonnas

400-st piirivalveametniku ametikohast reaalselt täidetud ainult 352 piirivalveametniku

ametikohta. Kohus on Piirivalveameti 15.02.2008 märgukirjast teinud vale järelduse, nagu

välistaks tegeliku koondamissituatsiooni eelarvevahendite puudumine. 15.02.2008 märgukiri

sisaldab selget sõnumit, et koondamine on põhjendatud üksnes siis, kui puuduvad vakantsed

ametikohad. Asjaolu, et Kagu Piirivalvepiirkonna struktuur muutus, ei tähenda veel

koondamissituatsiooni, nagu põhjendamatult on leidnud kohus;

5) on jäetud põhjendamata, millistest kaalutlustest lähtudes pidi Kagu Piirivalvepiirkonna ülem

oma 28.12.2007 käskkirja p 5 ümber hindama Lääne Piirivalvepiirkonna ülema hilisema,

s.o 04.01.2008 käskkirja valguses. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja p 5 on

õiguspärane,

kooskõlas

kohtule

esitatud

Piirivalveameti

haldussisese

dokumendiga

(Piirivalveameti peadirektori 07.11.2007 kiri nr 2-1/6811 „Õiguslik hinnang piirivalveametniku

nõusolekuta ametikohale nimetamisele“), siseministri määrusega ja PvTS §-iga 31 lg 1 p 1. Kagu

Piirivalvepiirkonna ülemal oli iseseisev otsustusõigus vaidlustatud käskkirja vastuvõtmiseks ning

kohtuotsuses toodud asjaolud ei anna alust õiguspärase käskkirja tühistamiseks.

5. E. Kangur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 25. märtsi 2008 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohus põhjalikult analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ning teinud nende alusel

põhjendatud järelduse, et E. Kanguri üleviimine Luhamaa piirivalvekordonisse toob kaasa

elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek;

2) on paljasõnalised väited transpordiga kindlustatuse kohta. Asjaolu, et piirivalvepiirkond ei

korralda igapäevast bussiühendust Valga ja Luhamaa vahel, on halduskohtu istungil kinnitanud

ka apellandi esindaja. E. Kangurile teadaolevalt on käesolevaks ajaks piirivalvepiirkond

regulaarse bussiühenduse uute teenistuskohtadega lõpetanud;

3) on PvTS §-is 31 lg 1 p 1 sätestatud piirang teise teenistuskohta üleviimisele kehtestatud

selleks, et vältida juhtkonna omavoli ning kaitsmaks piirivalveametnike õigusi normaalsele

eraelule ning puhkeajale. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu

õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja

on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on

aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks

kulutama märkimisväärse osa puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks

selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele on

ebakohane, kuna tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud

määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega, milles ei ole hinnatud kõiki asjas esitatud

tõendeid sisuliselt ning mida seetõttu ei ole õige käsitleda apellatsioonikohtu seisukohana

üleviimise seaduslikkuse kohta;

4) on arusaamatu seisukoht, et kuna tegemist on iseseisva piirivalveasutusega, siis ei puutu

asjasse Lääne Piirivalvepiirkonnas toimunud ametnike koondamine. Kagu Piirivalvepiirkonna

põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva

riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi

nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Seega on tegemist osaga Piirivalveametist ning laiemalt

täidesaatvast võimust, kus kehtivad regulatsioonid ei saa olla vastuolus Eesti Vabariigi

seadustega. E. Kanguri senine ametikoht kadus ning tema üleviimine Luhamaa piirivalvekordoni

piirivalvuri ametikohale oli võimalik vaid tema nõusolekul. Kuna selline nõusolek puudus ning

teisi ametikohti E. Kangurile ei pakutud, siis on tegemist olukorraga, mille seaduslikuks

lahenduseks on ametniku koondamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

25. märtsi 2008 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Siseministri 10. detsembri 2007 määrusega nr 77 muudeti alates 1. jaanuarist 2008 Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 lg 1 ning Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused (sh

Vastse-Roosa piirivalvekordon) likvideeriti. Piirivalveameti 27. detsembri 2007 käskkirjaga

nr 248 kinnitati muuhulgas Kagu Piirivalvepiirkonna uus struktuur ja koosseisud.

Kagu Piirivalvepiirkonna 26. novembri 2007 käskkirjaga nr 1145P nimetati E. Kangur alates

31.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri

ametikohale.

Kagu Piirivalvepiirkond teatas 30.11.2007 E. Kangurile, et kuna alates 01.01.2008

likvideeritakse struktuuriüksused Eesti-Läti piiril, siis seoses teenistuslike vajadustega viiakse ta

alates 01.01.2008 PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri

ametikohale.

E. Kangur teatas 12.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale, et ta ei ole nõus üleviimisega,

sest see toob kaasa elukohavahetuse.

Kagu Piirivalvepiirkonna 28. detsembri 2007 käskkirjaga nr 1229P viidi E. Kangur alates

01.01.2008 Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale.

8. Antud asjas on vaidlusaluseks küsimuseks PvTS § 13 lg 1 p 1 kohaldamine, s. o kas kaebaja

üleviimine alates 01.01.2008 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni

vanempiirivalvuri ametikohalt Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale on

võimalik ilma tema nõusolekuta, kuna see ei too kaasa tema elukohavahetust, või toob

üleviimine ikkagi kaasa elukohavahetuse vajaduse ja seetõttu on üleviimiseks vajalik kaebaja

nõusolek.

Vastavalt PvTS §-ile 31 lg 1 võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele

piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei

too kaasa tema elukohavahetust:

1) sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve

õppeasutuses.

9. PvTS § 31 lg 1 p 1 ei erista seda, kas piirivalveametniku üleviimine on tingitud

koondamissituatsioonist või on üleviimiseks mingi muu põhjus. Ainsaks piiranguks

piirivalveametniku nõusolekuta üleviimisel on see, et üleviimine ei tohi kaasa tuua

elukohavahetust. Seega on PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel antav haldusakt kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakt ning selle põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti

andmisel lähtunud. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirjas nr 1229P (tl 6-7)

igasugused kaalutlused puuduvad, kuigi E. Kangur on oma 12.12.2007 teatises märkinud, et ta ei

nõustu üleviimisega, sest see toob paratamatult kaasa tema elukohavahetuse.

10. Kohtumenetluse käigus on Kagu Piirivalvepiirkond esitanud oma kaalutlused, millistest

lähtudes on vaidlustatud käskkiri antud. Nende kohaselt kaebaja üleviimine Vastse-Roosa

piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri

ametikohale ei too kaasa ta elukohavahetust, sest on võimalik korraldada piirivalveametnike, kes

elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvetranspordiga ning teenistuse korraldamine

toimub tööaja summeeritud arvestuse alusel.

Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et E. Kanguri üleviimine Luhamaa piirivalvekordoni

toob kaasa elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek.

Kaebaja enda väite kohaselt seoses üleviimisega kehtiv teenistuskorraldus häirib tema

elukorraldust ja kahjustab tema õigust perekonnaelule. Kaebaja elukoht on Valga maakonnas

Taheva vallas. Vaidlustatud käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam

kui 100 km kaugusel. Kuna endine teenistuskoht oli 28 km kaugusel elukohast, siis on igati

põhjendatud kaebaja väide, et seoses üleviimisega pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks

kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg, s. o sisuliselt väheneb isiku puhkeajaks ettenähtud

aeg.

Kaebaja ei ole väitnud, et pikeneb tööaeg ja seda ei ole leidnud ka halduskohus. Vastavalt PvTS

§-ile 57 lg 1 määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või

töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma

tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.

Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa

oma puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks

töökohale lähemal. Asjaolu, et tööandja kompenseerib osaliselt sõidukulud ning teatud osas on

teenistusse jõudmiseks võimalik E. Kanguril kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud

transporti, ei vähenda oluliselt töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kuluvat aega. Ka see

asjaolu, et teenistus toimub summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus

12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi ning piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas

ööbimisvõimalus, ei kompenseeri üleviimisega tekkivat puhkeaja kaotust. Juhul, kui E. Kangur

kasutaks ööbimisvõimalust teenistuskohas, oleks see küll puhkeaeg, kuid tema perekonnaga koos

veedetud aeg väheneks veelgi. Iseenesest õige on apellandi väide, et summeeritud tööaja arvestus

ei tähenda seda, et ametnik peabki jääma vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta, vaid võib

vahepeal naasta oma elukohta, kuid samas oleneb siiski elukohta jõudmine suuresti transpordi

kasutamise võimalustest.

Apellandi

väite

kohaselt

vastavalt

PvTS

§-ile

kompenseerib

piirivalveasutus

piirivalveametnikule sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel,

korras ja ulatuses ning seetõttu on E. Kanguril võimalik muuhulgas kasutada ka oma transporti.

Vastavalt Siseministri 12. juuli 2007 määruse nr 58 §-ile 3 hüvitatakse piirivalveametniku

sõidukuludena tööajagraafikule vastavad sõidud, kuid mitte rohkem kui neli sõitu kuus. Ühe

sõiduna käsitletakse sõitu elukohast teenistuskohta või sõitu teenistuskohast elukohta.

Lähtudes eeltoodud sõidukulude hüvitamisest, oleks arvatavasti isikliku transpordi kasutamine

E. Kanguri poolt seotud täiendavate kulutuste kandmisega ning see oleks õigustatud juhul, kui

üleviimiseks oleks olnud tema nõusolek.

11. Apellandi poolt viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele ei ole asjakohane, sest

tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel

tehtud määrusega ning arvestades esialgse õiguskaitse eesmärki (tagada kohtuotsuse täitmine), ei

ole selles märgitud asjaolud ülekantavad sisulisele lahendile.

12. Eeltoodu alusel on õige halduskohus seisukoht, et Kagu Piirivalvepiirkonna ülem on

ebaõigesti kohaldanud PvTS § 31 lg 1 p 1 E. Kanguri üleviimisel alates 01.01.2008 Luhamaa

piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale.

13. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et antud juhul ei esinenud

koondamissituatsiooni ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud sellekohane põhjendus ei anna

alust asuda selles osas teisele seisukohale kui halduskohus.

Vastavalt PvTS §-ile § 77 lg 1 vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest koondamise

tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse

koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või

ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.

ATS § 47 alusel ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste

ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva

seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud

ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.

Kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus

üleviimisega

ATS

§

alusel,

on

tegemist

ATS

§-is 116

lg 1

kirjeldatud

koondamissituatsiooniga. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine

võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest

vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale (ATS § 116

lg 3).

Antud juhul on ümber korraldatud Kagu Piirivalvepiirkond (s. o piirivalveasutus). Ka apellant on

oma apellatsioonkaebuses märkinud, et tingituna teenistuslikust vajadusest korraldati ümber

Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused. Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just

teenistuse ümberkorraldamisest (antud juhul piirivalveasutuse ümberkorraldamisest) ja tuua

endaga kaasa ATS §-is 116 sätestatud tagajärjed. Seetõttu kuigi apellandi poolt ringkonnakohtu

istungil esitatud Piirivalveameti 14.04.2008 tõendi kohaselt Siseministri 21.12.2007 määrusega

nr 86 vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohtade

arvu ainult täitmata ametikohtade arvel, ei välista see koondamissituatsiooni olemasolu seoses

piirivalveasutuse ümberkorraldamisega. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut

teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest ka

siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene.

14. Asjakohatu on apellandi väide, et halduskohus on põhjendanud oma seisukohti Lääne

Piirivalvepiirkonna poolt PvTS § 31 antud tõlgendusega. Kohtuotsuse kohaselt on kohus vaid

märkinud, et erinevate piirivalvepiirkondade poolt on antud PvTS §-ile 31 erinev tõlgendus ja on

seda erinevalt rakendatud, kuid halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohti läbi selle.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse

välja mõista apellandilt kantud õigusabikulu 590 krooni ja see kuulub rahuldamisele.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson