2-08-3343/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 2-08-3343 Määruse kuupäev 27. juuni 2008.a., Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi KÜ XXX hagi COÜ vastu võlgnevuse 10701.61 krooni ja viivise 1765.19 krooni, kokku summas 12446.80 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – KÜ XXX(reg.kood XXX; asukoht: XXX; XXX, tel.: XXX); kostja – COÜ (reg.kood XXX; asukoht: XXX) Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev 16. juuni 2008.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja J K , Hageja lepinguline esindaja Natalja Revalko, Kostja seaduslik esindaja R M . Resolutsioon

1. Välja mõista COÜ-lt menetluskulud summas 3 000 (kolm tuhat) krooni KÜ XXX kasuks. 2. Lõpetada menetlus KÜ XXXhagis COÜ vastu võlgnevuse 10701.61 krooni ja viivise 1765.19 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr. 2-08-3343). 3. Pärast käesoleva määruse jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada KÜ-le XXX pool hagiavalduse esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust so 500.00 (viissada) krooni. KÜ XXXpangakonto nr on XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas.

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud kohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 (kolmkümmend) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud KÜ XXX esitas 31.01.2008. a Harju Maakohtule hagiavalduse COÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis hagiavalduse 04.02.2008 määrusega menetlusse.

Kostja 15.05.2008 kirjaliku vastuse kohaselt tasus kostja 31.01.2008 hagejale võlgnevuse ja viivise kokku summas 12446.80 krooni. Kostja on seisukohal, et sai võlgnevusest teada alles 21.01.2008 hagihoiatusest. Kostjale kuuluvas korteris elas üürnik, kes pidanuks kostjaga sõlmitud üürilepingu kohaselt tagama kommunaalkulude tasumise hagejale. Kostja ei olnud teadlik, et üürnik vastavaid kulusid hagejale ei tasunud. Ka ei saatnud hageja hagihoiatust

mitte kostja registrijärgsele aadressile vaid kostjale kuuluva üürikorteriaadressil Kostja hinnangul on hageja selline käitumine pahatahtlik, kuna teadis, et ei kostja ega tema esindajad korteris ei viibi, seetõttu pikenes ka hagihoiatuse kättesaamine kostja poolt. Hagihoiatuse kohaselt nõudis hageja kostjalt võlgnevuse tasumist viie päeva jooksul alates nõudekirja saamisest. Pärast hageja poolse hagihoiatuse kättesaamist tasus kostja nõutava summa nõuetekohaselt hageja arveldusarvele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud tema enda kanda.

Hageja esitas 16.06.2008 kohtuistungil kohtule taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks, kuna ta loobub hagist kostja vastu. Hageja palub ühtlasi kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kokku summas 13 000 krooni. Kostja nõustus kohtuistungil tasuma hageja õigusabikulusid summas 2500 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole so 500.00 krooni.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja taotlus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §-st 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata seoses hageja hagist loobumisega KÜ XXX hagi COÜ vastu võlgnevuse 10701.61 krooni ja viivise 1765.19 krooni, kokku summas 12446.80 krooni väljamõistmiseks.

TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Nimetatud sätte eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Hagi esitati kohtule 31.01.2008 põhjusel, et kostja jättis alates 16.04.2007 tasumata hooldusja kommunaalteenuste eest. Kostja tasus hagejale võlgnevuse pärast hagihoiatuse saamist samal päeval, kui hagi kohtule esitati. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise oma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Kostja seisukoht, et ta ei teadnud, et tema üürnik ei ole hagejale kommunaalteenuste eest tasunud, ei ole aluseks temalt hageja menetluskulude väljamõistmata jätmisele, kuivõrd kostja kui korteriomaniku kohustus oleks olnud huvi tunda, kas kostja üürnik üürilepinguga võetud kohustusi täidab. Võlgnevus on tekkinud alates 16.04.2008 so ligikaudu 8 kuu jooksul, kohtu hinnangul oleks kostja piisava hoolsuse korral saanud võlgnevuse tekkimist ja hageja kohtusse pöördumist vältida. Seega tuleb hageja KÜ XXX menetluskulud välja mõista kostjalt COÜ-lt. Samas on kohus seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi kostja on andnud oma käitumisega hagejale põhjuse hagi esitamiseks, leiab kohus, et hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks täies mahus ei ole põhjendatud ning menetluskulud kuuluvad hüvitamisele vaid osaliselt.

Hageja on kandnud õigusabikulusid kokku summas 12 000 krooni ning tasunud riigilõivu 1000.00 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude hüvitamine summas 12 000.00 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid hagihoiatuse ning hagiavalduse koostamise eest summas 4000.00 krooni, kostja vastusele seisukoha koostamise eest 3000.00 krooni ning kohtuistungil esindamise eest 5000.00 krooni.

Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kostja vastusele seisukoha koostamise ning kohtuistungil esindamise eest ei ole põhjendatud, kuivõrd asjas sisuliselt vaidlus puudus. Hagi kohtule esitamise päeval tasus kostja oma võla hageja ees, seega puudus hagejal vajadus teha õigusabile kulutusi summas 8000.00 krooni. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Muuhulgas on menetlusosalise kohustuseks aidata kaasa asja õigele, kiirele ja võimalikult väikeste kuludega menetlemisele. Kostjal oli muuhulgas võimalus võlgnevuse tasumisest teadasaamisel koheselt hagist loobuda.

Kuigi hagihoiatuse ja hagiavalduse koostamine on põhjustatud kostja käitumisest leiab kohus, et nimetatud dokumentide koostamine ei ole sedavõrd ajamahukas ja keerukas, mis nõuaks õigusabikulude kandmist summas 4000.00 krooni. Kohus osutab, et Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määruse nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg 1 kohaselt on hagejal õigus saada lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks maksimaalselt 5000 krooni. Nimetatud maksimaalne määr oleks olnud põhjendatud, kui asjas oleks toimunud sisuline arutelu. Käesolevas asjas aga tasus kostja võla koos viivistega samal päeval, kui hagiavaldus laekus kohtusse, seega sisulist vaidlust käesoleva tsiviilasja raames ei toimunud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 2500.00 krooni ning hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool so 500.00 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 3000.00 krooni.

Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv summas 500.00 krooni, kuivõrd hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1000.00 krooni (07.03.2008, Rahandusministeerium, Hansapanga arvelduskonto nr 221023778606, viitenumber 2900072123).

Krista Kirspuu Kohtunik