2-07-51561/16 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juunil 2008.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-51561 Tsiviilasi KS`i hagi IS`i vastu abielu lahutamise nõudes, IS`i vastuhagi KS`i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KS, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx Kostja: IS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann, Lossi 18, Viljandi 71020 Asja läbivaatamise aeg 19.juunil 2008.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi. Lahutada KS`i ja IS`i (endine Eiert) Viljandi Maavalitsuses 12.juulil 2002.a. abieluaktiga nr 56 registreeritud abielu. Säilitada IS`ile abiellumisel võetud perekonnanimi “S“. 2.Rahuldada vastuhagi. Tuvastada xx.xx.xxxx.a. sündinud EEi põlvnemine KS`ist. Välja mõista KS`ilt IS`i kasuks igakuuliselt elatis 3240.00 (kolm tuhat kakssada nelikümmend) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alaealise lapse EEi, sündinud 29.oktoobril 2001.a., ülalpidamiseks 11.veebruarist 2008.a. kuni xx.xx.xxxx.a.

Kohtuotsus saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutustele, kus abielu on sõlmitud ja kus asub EEi sünniakt.

Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi nõue ja asjaolud Hageja soovib lahutada poolte 12.juulil 2002.a. Viljandi Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu, kuna IS ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis. Hagiavalduse esitamise ajaks on poolte kooselu ka reaalselt lõppenud, kuna kostja on hageja juurest ära kolinud 2007.a. maikuu lõpul.

Vastuhagi nõue ja asjaolud Poolte faktilisest kooselust, mis algas 2000.a. juunis, on xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar EE. Hageja ja kostja abiellumisel 12.juulil 2002.a. jäi lapse põlvnemine KS`ist aga vormistamata, kuid KS ei ole lapse põlvnemist temast ei kooselu ega abielu ajal vaidlustanud. Seoses kooselu lõppemisega on KS teatanud, et tal ei ole IS`iga ühtki last, mistõttu on IS esitanud avalduse Perekonnaseaduse (PKS) § 42 alusel tütar E põlvnemise tuvastamiseks KS`ist. Kuna KS ei ole IS`i lapse ülalpidamisel toetanud, palub IS KS`ilt välja mõista elatis tütar EEi ülalpidamiseks igakuuliselt 2175.00 krooni tagasiulatuvalt 1 aasta alates vastuhagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eelmenetluses on IS suurendanud elatise nõuet seoses sellega, et KS sundis teda koos tütrega kodust lahkuma ning seoses elamise üürimisega on ka tema kulutused suurenenud. IS on esitanud lapsele tehtavate kulutuste kohta arvestuse ning nõuab KS`ilt elatist igakuuliselt 3240.00 krooni. Samas on IS eelistungil loobunud elatise väljamõistmisest tagasiulatuvalt, paludes elatise välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Poolte seisukohad IS ei vaidle abielu lahutamise nõudele vastu, kuid leiab, et lahutamise motiivid on valed ning abielu on purunenud KS`i süül. Hiljem kohtuistungil on ta lahutamise motiivide osas vaidlemast loobunud, kuid leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Vastuhagi osas võtab KS eelistungil omaks, et on EEi bioloogiline isa ega vaidlusta IS`i poolt esitatud elatise nõuet summas 2175.00 krooni kuus, kuid ei ole nõus seda maksma tagasiulatuvalt (tl 37-38). Elatise suurendamise nõudele ei ole KS vastanud.

Menetluse käik KS ei ole kohtuistungile ilmunud ega esitanud ka tõendeid oma mitteilmumise põhjuste kohta, olles teadlik kohtusse mitteilmumise tagajärgedest. Pooltele anti veel täiendav tähtaeg tõendite ja taotluste esitamiseks, kuid KS seda õigust ei kasutanud ega ole vastanud ka elatise nõude suurendamisele. IS on taotlenud asja sisulist lahendamist TsMS § 412 lg 1 p 4 ja § 414 lg 1 alusel. Kohus leiab, et taotlus asja sisuliseks lahendamiseks on põhjendatud, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Antud juhul on mõlemad pooled leidnud, et abielu jätkamine on võimatu ning poolte kooselu on lõppenud. Pooled elavad eraldi 2007.a. maikuust, mistõttu

tuleb poolte abielu PKS §-de 26, 27 ja 29 alusel lahutada. Kohtule ei ole teada kostja soov saada tagasi abielueelne perekonnanimi, seega säilib kostjal Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abiellumisel võetud perekonnanimi.

IS on esitanud vastuhagi KS´i vastu lapse EEi põlvnemise tuvastamiseks PKS § 42 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ning lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist tuvastada kohtus muuhulgas ema nõudel, mida IS ongi teinud. PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastatakse põlvnemine isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kanne EEi sünniakti isa kohta on tegemata PKS § 43 lg 1 alusel. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et pooled elasid enne tütar E sündi 29.oktoobril 2001.a. koos ning abiellusid pärast tütre sündi. KS on tunnistanud, et on EEi isa ning TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja KS`i omaksvõtu tõttu põlvnemise tuvastamine enam täiendavat tõendamist. Seega leiab kohus, et tuvastatud on EEi põlvnemine KS`ist.

PKS § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses ettenähtud korras. Pooled on xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar E vanemad. PKS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. PKS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. KS ei ole vaidlustanud tema vastu esitatud nõuet elatise maksmiseks, kuid ei ole olnud nõus selle maksmisega tagasiulatuvalt. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-36-08 on IS tagasiulatuvalt elatisraha nõudest loobunud, paludes elatis KS`ilt välja mõista alates elatishagi esitamisest, s.o. alates 11.veebruarist 2008.a. Hageja nõuab elatist igakuiste maksetena lapse ülalpidamiseks 3240.00 krooni, mis on küll suurem kui PKS § 61 lg 4 alusel sätestatud määr, kuid vastab lapse vajadustele ning vanemate varalisele seisundile. Puuduvad andmed, et KS oleks töövõimetu, ta töötab ning asja materjalidest ei nähtu, et lapsel oleks piisav sissetulek või esineksid muud mõjuvaks tunnistatud põhjused elatusraha vähendamiseks. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Seega on hagi elatise nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagi läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise ning puuduvad alused kulude jaotamiseks erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.

Ingrid Niinemägi Kohtunik