2-07-25284/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-25284 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2008.a. Pärnu Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuasi A.S. hagi V.S. vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.S. esindaja advokaat Alla Raudsepp Kostja V.S. Kohtuistungi toimumise aeg 22. mai 2008.a. Resolutsioon

Menetluskulud Lahutada V.S. ja A.S. abielu, milline on registreeritud xx xx xxxx.a. Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 109.

Välja mõista V.S.´ult elatis A.S. kasuks igakuiselt lapse V.S., sündinud xx xx xxxx.a. ülalpidamiseks alates 01.11.2006.a. 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a. või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagasiulatuvalt alates 01.11.2006.a. summas 1800 krooni kuus. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates jõustumisest.

Arvestamisele kuulub Pärnu Maakohtu 14.05.2008.a. määruse alusel hagi tagamisega tasutud summad.

Menetluskulud jätta V.S. kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue

2

09.07.2007.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palub lahutada tema ja kostja abielu ja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise igakuiselt 3500 krooni alates 01.11.2006.a.

Avalduse kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxxa. Kooselust sündis xx xx xxxx.a. poeg V..

Hageja soovib abielu lahutada iseloomude sobimatuse tõttu ja kostja poolse vaimse ja füüsilise vägivaldsuse tõttu. Pooled on koos elanud 11 aastat, sellest viimased neli abielus. Umbes kaks aastat tagasi tekkisid peres arusaamatused, mis süvenesid ja kulmineerusid sõnavahetuste ja riidudega lapse juuresolekul. Kostja on alusetult armukade. Juba 2006.a. detsembris pöördus hageja politseipoole avaldusega, kui kostja lubas teda teha narkomaaniks ja Venemaale prostituudiks saata. Hageja ei soovi abielu jätkata. Abielulised suhted lõppesid 28.10.2006.a., kui hageja kolis koos lapsega kostja juurest ära. Sellest ajast ei toeta kostja ka last. On andnud vaid taskuraha, sedagi juhuslikult ja ebaregulaarselt.

Hageja toob avalduses ära igakuised kulutused lapse vajaduseks, mis moodustavad 5600 krooni.

Hageja sissetulek kuus on 5300 krooni, väljaminekud 9740 krooni, millest puuduoleva osa annavad hageja ema ja õde.

Kostja igakuine sissetulek on vähemalt 30 000 krooni. Tal on isiklik sõiduauto xxxx xx, turuväärtusega 90 000 krooni ja kinnisvara 3-toaline korter xxxxxxxxx alevikus, turuväärtusega vähemalt 350 000 krooni ning osaühingu osa väärtusega 40 000 krooni.

Hageja leiab, et kuna kostja varanduslik seisund on hagejast parem, siis peaks kostja maksma rohkem kui poole lapsele vajaminevast elatisest.

Kostja vastus

Oma kirjalikus vastuses kostja ei võta hagi õigeks. Tema lahutada ei soovi ja loodab hagejaga leppida. Lapsele on ta elatist andnud niipalju, kui talle on seda võimaldatud. Alates 01.11.2006.a. on ta andnud lapsele raha umbes 300 krooni kuus. On ostnud lapsele jalgratta, kingad, sandaalid, riideid, krossiratta, kiivri. Käinud lapsega ekskursioonil, andnud raha hagejale poja ravi tarvis. Kostjal on ülalpidamisel ka tütar eelmisest abielust. Kostja kinnitab, et hageja märgitud tema sissetulek 30 000 krooni kuus ei ole õige. Ta leiab, et tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud elatist välja mõista.

Hageja vastus kostja vastusele

Hageja märgib vastuses, et kostja ostis lapsele ratta seetõttu, et ei osanud olemasolevat ratast parandada ja lihtsam oli tal osta uus. Kuigi sel ajal oli puudus hoopis söögirahast, mitte uuest rattast. Krossiratta ostis kostja samuti ilma põhjuseta, sest ratas on nii suur ja poeg ei tahagi sellega sõita. Kostja esitatud kviitungid riiete ja jalatsite ostmise kohta ei ole asjakohasest, sest need ei tõenda asjade lapsele ostmist. Lapsele taskuraha on kostja andnud paaril korral, viimati jaanuaris 2007.a., kuid seda pojale kingiks, mitte hagejale lapse elatamiseks. Hagejale

3 on kostja teatanud, et E.-K. ei ole tema tütar ja ta teda ei elata. Seega on E.-K. elatamine tõendamata.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde. Hageja soovib kategooriliselt abielulahutust. Hageja ei saa aru kostja jutust leppimisest, kui ise samal ajal suhtleb teiste naistega portaali rate.ee kaudu. Ta ei soovi kostjaga suhelda, sest kostja poolsed ähvardused on teda pannud kostjat kartma. Samuti on lõppstaadiumis kostja kriminaalasja menetlus tapmisähvarduse süüdistuses hageja suhtes.

Elatise palub hageja välja mõista 3500 krooni kuus alates 01.11.2006.a.

Kostja soovib leppida. Elatist on ta nõus maksma 1800 krooni kuus ja sedagi siis, kui saab pojaga suhelda. Kostja kinnitas, et tal läheb hästi ja tema kuusissetulek on umbes 1400 eurot.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus poolte abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Poolte abielu registreeriti xx xx xxxxa. Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 109. Poolte kooselust on xx xx xxxx.a. sündinud poeg V.S..

Poolte ütlustega kohtuistungil on kindlaks tehtud, et abielulised suhted on neil lõppenud alates 28.10.2006.a. Hageja ei soovi kostjaga leppida, kostja leiab, et abielu jätkamine on võimalik. Ühe poole kindel veendumus ühise kooselu jätkamise võimatusest on piisavaks aluseks abielu lahutamiseks. Kohtu menetluses on V.S.u süüdistusasi KarS § 120 järgi kokkuleppemenetluses (kr. asi nr 1-08-7187), milles V.S. on tunnistanud oma süüd A.S.u ähvardamises. Kohus leiab, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Seega leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada.

Kostja ei vaidle vastu, et laps jääb pärast abielulahutust elama koos emaga.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi.

PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt elatise välja. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

4 Vabariigi Valitsus on kehtestanud suuruse, millest väiksem ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lapse ülalpidamise nõue on seotud eesmärgiga, et lapse huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PkS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.

Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid, kuid arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta neist kummagi kanda selline osa lapse vajaduste katmisest, mis vastab tema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

Sisuliselt on kostja võtnud õigeks elatusraha maksmise vajaduse ja kohustuse, kuid on vaidlustanud summa suurust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud lapse vajadusi kuus vähemalt 5600 krooni ulatuses. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud kulutused ei ole ülepaisutatud ja vastavad lapse vajadustele. Kostja ei ole ta vaidlustanud lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust.

Kostja väited selle kohta, et ta on andnud lapsele raha ja ostnud jalatseid, riideid, ratta ei ole aluseks mõista elatis välja väiksemas ulatuses kui pool lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ise kinnitas kohtuistungil, et tema kuusissetulek on vähemalt 1400 eurot, mis Eesti kroonides moodustab üle 21 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta peab ülal E.-K.S., kelle passi koopia ta on esitanud. Samuti ei nähtu, kes kostjale on E.-K.S.. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ostis pojale aasta tagasi botased, teksased, kingad. Kohus leiab, et selline ühekordne asjade ostmine ei välista elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist.

Hinnates hageja ja kostja varanduslikku seisundit leiab kohus, et kostja varanduslik seisund on tunduvalt parem kui hagejal. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale 3- toaline korter xxxxxxxxx alevikus. Kostja ei ole ümber lükanud, et talle kuulub sõiduauto xxxx xx ja osaühingu osa. Hagejal kinnistusraamatusse kantavad kinnistud puuduvad. Vastavalt üürilepingule kasutab hageja üürikorterit. Hageja kinnitusel tema kuusissetulek moodustab 5300 krooni.

Et vanematel on oma laste suhtes ühesugused õigused ja kohustused (PkS § 49), siis tuleb lapse vajadusele vastavate kulutuste vanemate vahel jaotamisel lähtuda nende osade võrdsuse eeldusest. Sellest lähtudes peaks kostja kandma lapse vajadusest 2800 krooni ja hageja 2800 krooni. Hageja on tõendanud, et ta ei suuda oma varalise olukorra tõttu kanda lapsele

5 vajalikke kulutusi võrdselt teise vanemaga ja et tema kanda tuleks jätta nendest kuludest väiksem osa.

Kuivõrd kostja varanduslik seisund on oluliselt parem kui hagejal, siis õiglane ja mõistlik on rahuldada elatisraha hagi summas 3500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2006.a. Sellise suurusega elatise väljamõistmine on vastavuses üheteistaastase poisslapse huvide ja vajadustega. Lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi muutumisel on hagejal võimalus esitada PkS § 61 lg 3 alusel nõue elatise suuruse muutmiseks. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 2 annab kohtule õiguse hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tuleb otsus kuulutada viivitamatult täidetavaks tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2006.a. summas 1800 krooni kuus. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Pärnu Maakohtu 14.05.2008.a. määrusega on kohaldatud hageja taotlusel hagi tagamist, millega kohustati kostjat tasuma lapse ülalpidamiseks elatis alates hagi esitamisest 09.07.2007.a. kuni 31.12.2007.a. summas 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a kuni kohtumenetluse lõpuni summas 2175 krooni kuus. Vastavalt TsMS § 435 lg 2 lõpeb kohtuotsuse tegemisega asjas menetlus ja hagi tagamise alusel saadud summad tuleb maha arvata käesoleva otsuse alusel sissenõutavast elatisest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb nimetatud sättest tulenevalt jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagejal on TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Anu Tammeniit Kohtunik