2-07-49780/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (OSAOTSUS)

Kohtuasja number 2-07-49780 Otsuse kuupäev 26.juuni 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi MI(isikukood XXX, XXX) hagi SI(isikukood XXX, XXX) vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ja elatise väljamõistmise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.juuni 2008 Istungil osalenud isikud hageja MI, hageja esindaja Tamara Vologžanina ja kostja SI

Resolutsioon:

Hagi rahuldada. Lahutada MI ja SI abielu, milline on registreeritud Tallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas XXX, kanne nr. XXX.

Taastada MI lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi R.

Määrata tütre DI(sünd. XXX) elukohaks M igakordne elukoht.

Välja mõista SI elatis tütre DI(sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 4 961 EEK (neli tuhat üheksasada kuuskümmend üks krooni) alates 01.juunist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX M kasuks.

Menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas XXX. Abielust on sündinud tütar DI XXX. Hageja soovib abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on katkenud 2003 aastast. Elatakse küll ühes korteris, kuid erinevates tubades. Hageja on palunud kostjat lahkuda temale kuuluvasse

majja, kuid kostja ei ole seda käesoleva ajani teinud. Korteris korraldab kostja skandaale ja tekitab raske psühholoogilise olukorra. Hageja arvates on poolte abielusuhete taastamine võimatu. Hageja soovib taastada oma abielueelset perekonnanime R. Hageja soovib, et pärast abielu lahutamist jääks lapse elukohaks hageja igakordne elukoht.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni 01.01.2008 3 782 krooni kuus ja alates 01.01.2008 4 961 krooni kuus. Tütre ülalpidamiseks maksab kostja elatist ainult 770 krooni kuus keeleõppe eest ja 200 krooni mobiiltelefoni kulude katteks. Kohtuistungil palub hageja elatis välja mõista alates 1.juunist 2008 4 961 krooni kuus. Nimetatud summasse on arvestatud elatis tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest kuni 1.juunini 2008.

Kostja arvamus. Kostja ei nõustu abielulahutamisega, leiab, et hageja on valinud vale tee ning ei soovi pereelu paremaks muuta. Lapse elukoha määramisele vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja ei tea, kas ta suudab hageja nõutud summat igakuiselt tasuda. Kostja asus alles tööle ning on kätte saanud palga osaliselt, mitte terve kuu eest. Kostja väite kohaselt on ta tütrele andnud taskuraha umbes 2 000 krooni kuus, millele lisaks on maksnud keeleõppe eest ja pool mobiiltelefoni arvetest. Ka on maksnud ta interneti kasutamise eest.

Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abikaasa tahe. Kuid kuna abielusuhete taastamist hageja ei soovi ning abielu jätkamist ei pea ta enam võimalikuks, siis tuleb abielu lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel tuleb temale taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi R.

Lapse elukoha määramise osas pooltel vaidlus puudub ning lapse elukohaks tuleb jätta hageja igakordne elukoht.

PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.

Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et alates hagi esitamisest, so 29.novembrist 2007 on kostja küll toetanud last materiaalselt, kuid mitte piisavalt ja mitte regulaarselt. Lapsele antud taskuraha aga ei saa lugeda elatusraha hulka, milline oleks tulnud maksta hagejale, või kulutada lapse ülalpidamiseks vajalike esemete tarvis. Hageja on arvestanud elatise suuruse määramisel sellelt makstavat tulumaksu, mistõttu temale kättejääv elatusraha on 4 100 krooni. Kohus peab hageja poolt näidatud 17 aastase tütarlapse kulutusi summas 8 100 krooni kuus mõistlikuks ning kuna kostja kulutuste suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuulub elatis välja mõistmisele nõutavas summas alates 1.juunist 2008.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Koidula Laurisaar kohtunik