2-07-53077/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2008. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-53077 Tsiviilasi Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus lapse äravõtmiseks vanematelt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht XXX) Avaldaja esindaja Urmas Unt Avaldaja esindaja lastekaitse spetsialist Sirje Kalda Asjast puudutatud isik JB(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht XXX) Asjast puudutatud isik NB(isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik alaealine laps MB(isikukood XXX, registreeritud elukoht XX, tegelik elukoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse MB’i määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (AB Tibar & Partnerid, asukoht XXX) Istungi toimumise aeg 04.06.2008.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Urmas Unt Avaldaja esindaja lastekaitse spetsialist Sirje Kalda Asjast puudutatud isik JB Asjast puudutatud isik NB Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus.

2. Võtta ära alaealine MB(isikukood XXX) oma emalt JB’lt (isikukood XXX) ja isalt NB’ilt (isikukood XXX) ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

3. Anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise MB’i edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine XXX lapse hoolduse ja edasise rehabilitatsiooniravi teostamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

Menetluse käik. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas kohtule 20.12.2007.a. avalduse lapse äravõtmiseks vanematelt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Avaldaja palub JB’lt ja NB’ilt võtta ära poeg MBvanema õiguste äravõtmiseta. Tallinna linnal korraldada MB’i paigutamine XXX tema hoolduse ja edasise rehabilitatsiooniravi teostamiseks. Avalduse kohaselt MB’il on diagnoositud raske sünnieelne närvisüsteemi kahjustus, mis käesolevalt tingib sügava liikumisja vaimupuude. M vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja ööpäevaringset järelvalvet, sest ta ei kõnele, ei kõnni, ei seisa ega ei ole võimeline ka istuma. M ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega ja suhtlemisega. Laps vajab järelvalvet kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tahtmatult tekitada kahju iseendale või kõrvalistele inimestele või varale. Olemasoleva puude tõttu ei ole M võimeline iseseisvalt elama. Jelena ja NB lahutasid abielu XXX.a. ning elavad sellest ajast praktiliselt lahus. Mõlemad töötavad. Mi hooldamisel ja kasvatamisel NJ ei abista ning viimane ei ole seetõttu suuteline ise lapse eest vajalikul tasemel hoolitsema. Peale selle soovivad mõlemad lapsevanemad oma majandusliku olukorra säilitamiseks käia edasi tööl. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse, Tallinna Lastekodu ja JB vahel sõlmiti XXX.a. leping intervallhoolduse kasutamiseks, mille alusel osutatakse vastavat teenust puudega lapse hooldamisel kuni 31.12.2008.a. 22.08.2007.a. esitasid J ja NB’id Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaal-hoolekande osakonnale avalduse poeg Mi kasvatamisest loobumise kohta. Avaldaja asub seisukohale, et NBja JB ei ole suutelised täitma poeg MB’i suhtes tema ravimise ja hooldamisega seotud ülesandeid. Selleks, et jätkata lapse elu korraldamist ja abi osutamist on avaldaja seisukohalt otstarbekas mõlemalt lapsevanemalt võtta laps ära vanema õiguste äravõtmiseta ning paigutada MB XXX.

Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja toetab kohtule esitatud avaldust. MB’i emana on tema sünniakti kantud JB(varem D ) ja isana NB. Laps sündis oluliselt enneaegsena (sünnikaal XXX) raske sünnipuhuse ja sünnieelse närvisüsteemi kahjustusega. Oma sügava liikumisja vaimupuude tõttu vajab elamiseks ja toimetulemiseks pidevat ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Haiguste põhjustatud kahjustuse tõttu on M lamav haige, iseseisvalt ei istu, ei seisa ega käi. Kätega ei haara, kuid pöörab veidi.

Ümbrusele ei reageeri, silmsidet hoiab hetkeks, silmad on probleemsed. Orientatsioon ajas, ruumis, kohas puudub. M vajab toitmist, riietamist, abi hügieenitoimingutel, milleks ta ise võimeline ei ole. Mil tundub esinevat passiivne kõne, ka arusaamine lihtsamatest asjadest, kuid kommunikatsioonivõimalused on puudulikud. Alates 2007.a. augustist viibib M XXX. Selles on lapsele tagatud ööpäevaringne erihooldus. Määratud esindajaga vestluses JB kinnitas, et M viibib 3. peres, käib Õ lasteaias. Mi seisundit arvestades on oluline tema olemise igapäevane leevendamine, prognoos tema tervenemise kohta käesoleval ajal puudub.

Enne lastekodusse paigutamist kasvas M oma ema JBhoolitsusel. Ema ja isa on lahutatud ja elavad eraldi, mistõttu isa igapäevane hool lapse eest puudus. Käesoleval ajal ei ole JBenam ise suuteline tagama Mile vajalikku hooldust kodus. Poisi kasv ja kaal on sellised, mis ei võimalda emal üksi temaga toime tulla, tõsta teda ja hoolitseda tema ohutuse eest. JBsissetulek on selline, mis ei võimalda Mi ööpäevaringset erihooldust ja järelevalvet kodus korraldada. Laps vajab pidevat tegelusteraapiat, füsioterapeudi teenust jms., samuti ööpäevaringset kõrvalabi ja jälgimist, mida vanemad ei ole talle võimelised pakkuma.

Kohase hoolduse puudumine kodus ohustab Mi edasist elu ja tervist kodus. Seega on lapse huvides tema paigutamine hoolekandeasutusse. Määratud korras esindaja leiab, et Mile on hoolekandeasutuses tagatud stabiilne, turvaline ja tema seisundile vajalik ja vastav elukeskkond. Ta on alalise professionaalse järelevalve all, talle on tagatud vajalik ravi ja võimetekohane õpetus. Käesoleval ajal kehtiv seadus ei võimalda puuetega lapse paigutamist riiklikule ülalpidamisele hoolekandeasutusse ilma kohtumääruseta lapse äravõtmise kohta vanematelt.

Kuna vanematel lapsele hoolekandeasutusega samaväärset hoolitsust pakkuda ei ole võimalik, on määratud korras esindaja seisukohal, et käesoleval ajal on põhjendatud lapse äravõtmine JB’lt ja NB’ilt. JBon pidevas kontaktis lastekodu töötajatega, muretseb lapse käekäigu pärast, osaleb jõukohaselt lapse kaashooldamises. Käib vähemalt kord nädalas last külastamas. Last koju ei ole praegu võtnud, sest puudub sellekohane luba. Ka NBkäib last lastekodus külastamas. Käesolevas asjas on vajalik MB’i paigutamine hooldusasutusse ennekõike tema elu ja tervise kaitseks.

Mi jätmine JBvõi NB’i juurde võib olla ohtlik. Seejuures on lapse huvides säilitada edaspidigi senist tihedat emotsionaalset sidet emaga ja isaga, mistõttu on oluline võimaldada perekonnal ka tulevikus külastada last. Eeltoodus lähtudes toetab määratud korras Tallinna linna avaldust ja palub kohtul see rahuldada.

Asjast puudutatud isik JBei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud.

Asjast puudutatud isik NBei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja nõude juurde ning palus ära võtta JB’lt ja NB’ilt MBilma vanema õiguste äravõtmiseta. Asjast puudutatud isikud JBja NBja alaealise lapse määratud korras esindaja toetasid avaldust.

Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PKS § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Puudutatud isik JBon nõus et temalt võetakse poeg M ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kuna poeg on raske närvisüsteemi kahjustusega ja JBei suuda enam poja eest hoolitseda. Poeg vajab pidevat järelevalvet, kõrvalabi ja juhendamist, millega Jelena enam toime ei tule. JBon nõus, et laps paigutatakse lastekodusse, kus tema eest hoolitsetakse ja kus ta saab piisavalt abi. JBkülastab Mi pidevalt. Puudutatud isik NBon nõus, et temalt võetakse M ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta. NBei ole võimeline Mi eest hoolitsema seoses töökohustusega, kuid käib Mi pidevalt lastekodus vaatamas. TsMS § 559 lg 1 sätestab, et kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et MBei ole piisavalt kaalutlusja otsustusvõimega, kuna MB’il on diagnoositud raske sünnieelne närvikahjustus, mis käesolevalt tingib sügava liikumisja vaimupuude. Seega kohus ei kuula MB’it ära.

Vastavalt sünnitunnistusele nr XXX on MB’i isa NBja ema JB.

Asja arutamises on leidnud tõendamist, et JBja NBhoolivad lapsest ja külastavad teda pidevalt lastekodus, kuid kuna MB’il on diagnoositud raske sünnieelne närvisüsteemi kahjustus, mis käesolevalt tingib sügava liikumisja vaimupuude, vajab M pidevat kõrvalabi, juhendamist ja ööpäevaringset järelvalvet, sest ta ei kõnele, ei kõnni, ei seisa ega ei ole võimeline ka istuma. M ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega ja suhtlemisega. Laps vajab pidevat järelvalvet kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tahtmatult tekitada kahju iseendale või kõrvalistele inimestele või varale. Olemasoleva puude tõttu ei ole M võimeline iseseisvalt elama. Jelena ja NBlahutasid abielu 12.07.2005.a. ning elavad sellest ajast praktiliselt lahus. Mõlemad töötavad. Nikolai Mi hooldamisel ja kasvatamisel Jelenat ei abistanud ning Jelena ei olnud seetõttu suuteline ise lapse eest vajalikul tasemel hoolitsema. Alates 2007.a. augustist viibib M XXX. Selles on lapsele tagatud ööpäevaringne erihooldus. JBsissetulek ei võimalda Mi ööpäevaringset erihooldust ja järelevalvet kodus korraldada. Laps vajab pidevat tegelusteraapiat, füsioterapeudi teenust, samuti ööpäevaringset kõrvalabi ja jälgimist, mida vanemad ei ole talle võimelised pakkuma. Kohase hoolduse puudumine kodus ohustab Mi edasist elu ja tervist kodus. Seega on lapse huvides tema paigutamine hoolekandeasutusse.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus JB’lt ja NB’ilt MB’i ära võtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Vastavalt PKS § 53 lg 3 tuleb anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise MB’i edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, kellel tuleb korraldada MB’i paigutamine XXX tema hoolduse ja edasise rehabilitatsiooniravi teostamiseks.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda.

Menetlusosalised teatavad, et ei kasuta õigust esitada kohtumäärusele määruskaebust ja paluvad kohtumääruse kohest jõustamist. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Seega lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega 0 päevani.

Taimi Kollom Kohtunik