2-08-5765/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-5765 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. juuni 2008, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi M.R hagi A.R vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.R (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxx) Kostja: A.R (dokumentide järgi A.R) /ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx/ Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Valerjan Knjazev (ik xxxxxxxxxxx, aadress: Rxxx xx-xx, xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Tatjana Artemjeva Istungil osalenud isikud Pooled, kostja esindaja Resolutsioon

1. M.R hagi rahuldada täies ulatuses.

2. Lahutada M.R (abielueelne perekonnanimi B) ja A.R vahel Ida-Viru Perekonnaseisuosanna Narva talituses, 27.03.1998 sõlmitud abielu, kanne nr 78.

3. M.R-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks R.

4. Mõista A.R-lt välja M.R kasuks elatis tütre V.R, sünd xx.xx.xxxx.a, ja tütre D, sünd xx.xx.xxxx, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igale lapsele alates 15.02.2008 kuni tütre V.R täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.11.2016; edaspidi summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre D.R täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.08.2024. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutmisel ei või elatusraha summa olla vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise summa peab olema tasutud hiljemalt iga jooksva kuu 15 kuupäevaks.

5. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-5765 kannavad

Tsiviilasi nr 2-08-5765

2(7) pooled ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § lg tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 15.02.2008 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada kostja A.R-ga abielu, mis oli sõlmitud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, kanne nr 78 ning välja mõista kostja A.R-lt hageja kasuks elatis tütre V, sünd xx.xx.xxxx ülalpidamiseks EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraulatuses, summas 2175 krooni ja tütre D, sünd xx.xx.xxxx ülalpidamiseks samuti EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates käesoleva hagi esitamisest kohtule. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Tegelikud asjaolud, millel põhineb hagi (hagi alus)

Pooled sõlmisid abielu 27.märtsil 1998. Abielust on pooltel kaks tütart - V, sünd xx.xx.xxxx ja D, sünd xx.xx.xxxx. Kooselu kostjaga ei laabunud. Abielu kestel tarbis kostja alkohoolseid jooke, samuti kasutas füüsilist vägivalda hageja suhtes. Hageja püüdis säilitada perekonda, andestas kostjale. Kuid kostja murdis truudust ning 2007.aasta oktoobris lahkus perest ja läks elama teise naisterahva juurde, kelle juures ta elab senini.

Tütred V ja D elavad koos hagejaga eramajas aadressil xxx xx, xxx linnas, nad on hageja ülalpidamisel ja ta tagab neile igapäevase hoolduse ja kasvatuse. Käesoleval ajal hageja ei tööta, kuna on noorema tütrega lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Kostja ei püüagi säilitada perekonda, varalist abi laste ülalpidamiseks ei osuta. Abielusuhete edasine jätkamine on hageja arvates võimatu.

Vanem tütar õpib Kreenholmi gümnaasiumi teises klassis. Käesoleval ajal on hageja lapsehoolduspuhkusel kuni 06.12.2009 ja saab riiklikku lastetoetust. Varaliselt aitavad teda praegu vanemad.

Kostjal on igakuine hea sissetulek, vähemalt 10 000 krooni, samuti on tal lisatööd peale oma põhitöö. Kostja kasutuses on tema isiklik sõiduauto Volvo.

Arvestades kostja varalist seisundit leiab hageja, et kostja on kohustatud maksma mõlemale lapsele ülalpidamisraha vähemalt EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, s.o 2175 krooni kummalegi lapsele.

Hageja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Tsiviilasi nr 2-08-5765

3(7) Vastavalt kostja vastusele (tl 15) tunnistab ta hageja nõudeid osaliselt: on nõus abielu lahutama, aga ei tunnista nõuet temalt laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmises ja seda järgmistel põhjustel.

Abielusuhted hagejaga on lõppenud 2007.a oktoobris ning pooled otsustasid abielu lahutada perekonnaseisuametis. Pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt hageja keeldus kostjalt laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmisest, kostja aga võttis endale kohustuse maksta korteri ja maja kommunaalmakseid.

Poolte abielu ei lahutatud, sest hageja ei ole kaks korda ilma põhjuseta tulnud avalduse arutamisele.

Poolte suulisel kokkuleppel võttis kostja endale kohustuse poolte poolt võetud pangalaenu kustutamiseks (laenu võtsid pooled Narvas, Puškini 43 asuva elumaja ostmiseks). Iga kuu peetakse kostja palgast kinni laenu kustutamiseks 7000 krooni ületav summa.

Pärast abielusuhete lõppemist elas hageja poolte ühises korteris, asukohaga xxx, xxx-x. Mõne aja pärast andis hageja korteri üürile üürilepingut vormistamata, tingimusel et üürilevõtja maksab korteri eest ja veel lisamaksu 2000 krooni, aga ise tuli elama poolte majja, mille tulemusel oli kostja sunnitud ära minema teisse elukohta, sest kostja elab koos teise naisega.

Kostja jätkas maja eest maksmist /elektrienergia, telefon/, kuid hageja hakkas sõna otseses mõttes kostjale kahju tegema: nt 2008.a jaanuaris pidi kostja maksma hageja telefonikõnede eest 7642,80 krooni. Märtsis 2008.a oli telefoni arve 1492,50 krooni ning jälle pidi kostja arvet tasuma, sest telefon oli vormistatud kostja nimele. Pärast seda keeldus kostja telefoniteenustest. Oktoobris 2007.a tasus kostja elektrienergia eest kokku 2054,10 krooni.

Seega täidab kostja endale suuliselt võetud kohustusi hageja ees.

Palgatõendis on viga puudutavalt palga summasse 2007.a detsembri eest - detsembris 2007.a sai kostja kätte 21 000 krooni, milles sisaldub puhkuseraha ja preemia. Faktiline keskmine palk on kostjal ligi 13 000 krooni kuus.

Kostja palub jätta rahuldamata nõude elatise väljamõistmises; arutada tsiviilasja kohtuistungil ja jätta kohtukulud hageja kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja arvamusele kostja hagile vastuse kohta (tl 33) kostja võttis hagi omaks osaliselt. Ta nõustub abielu lahutamisega, kuid ei ole nõus lastele maksma elatist, põhjendades seda sellega, et maksab igakuiselt laenulepingu järgseid makseid maja eest, kus hageja koos tütardega elab, samuti tasub korteri eest, kuhu on registreeritud ja ka telefonimakseid.

Hageja leiab, et kostja vastuväiteid ei saa kohus võtta arvesse, kuna abikaasade varalised suhted, sh laenulepingu järgsed kohustused, ei mõjuta kostja kohustusi laste ülalpidamisel.

Hageja toetab oma haginõudeid täies ulatuses. Nagu nähtub kostja poolt esitatud palgatõendist, on ta keskmine netosissetulek 16 441 krooni. Teisi ülalpeetavaid peale poolte tütarde kostjal ei ole. Tütred elavad koos hagejaga ja ta kannab nende eest hoolt nende kasvatamisel. Hageja poolt nõutav elatise suurus kummalegi tütrele on minimaalne, mis on ettenähtud seadusega. Mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks või nende tasumisest vabastamiseks kostja ei ole esitanud, mistõttu leiab hageja, et kohtul puuduvad alused kohaldada Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3.

Tsiviilasi nr 2-08-5765

4(7) Pere lagunes kostja süül, kes läks teise naisterahva juurde. Nagu nähtub kostja poolt esitatud panga väljavõttest, siis peale pangalaenu on kostjal võimalus maksta rahatrahve süütegude toimepanemise eest, sh summas 9900 krooni.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, palus mõista elatis välja alates hagi esitamise päevast. Kostja ei tasunud elatist tütarde ülalpidamiseks üldse. Hageja on teadlik, et lapse 3-aastaseks saamiseni on tal õigus nõuda abikaasalt elatist oma ülalpidamiseks, kuid ta ei soovi nõuda elatist enda ülalpidamiseks. Peale abielu lahutamist soovib hageja jätta endale perekonnanimeks ”R”. Mõlemad pooled seletasid, et nende abielulised suhted lõppesid alates 15.11.2007 ning et nende perekonda ei saa säilitada, kostjal on teine naine.

Kostja nõustus nõudega abielu lahutamise osas, kuid ei nõustunud väitega, et ta kuritarvitas alkoholi. Elatise kohta oli poolte vahel suuline kokkulepe, et hageja ei nõua elatist, kostja asemel maksab selle kinni kõik poolte laenud. Kostja on nõustunud tasuma mõlemale lapsele kokku maksimaalselt 2000 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu on registreeritud 27.03.1998 Ida-Viru Perekonnaseisuosanna Narva talituses, kanne nr 78. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0087267 (tl 3)
et pooltel sündis xx.xx.xxxx tütar V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0156021 (tl 5)
et pooltel sündis xx.xx.xxxx tütar D. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0321662 (tl 4).

Kohus leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada.

Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt, mida kostja võttis omaks vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil on poolte abielusuhted lõppenud 15.11.2007.a ja sellest ajast alates elavad pooled erinevates elukohtades. Mõlemad pooled leiavad, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi R. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi

Tsiviilasi nr 2-08-5765

5(7) taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi Rasputina.

PKS § 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool millest moodustab 2175 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 15.02.2008.

Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kahele lapsele kuus kokku 2000 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Poolte vanem tütar on 9-aastane ja noorem tütar on peaaegu 2-aastane.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni kuus ning 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse%2% C3%BClalpidamisk_SM.ppt#58). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks.

Kostja ei ole vaidlustanud laste vajadusi ja nende suurust ning kinnitas, et ei tasunud elatist tütarde ülalpidamiseks.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Lapsed elavad hagejaga koos. Laste vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS §

61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Lähtudes PKS § 61 lg-st 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses

Tsiviilasi nr 2-08-5765

6(7) osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tal on teisi lapsi peale poolte ühiste laste.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 08.02.2008 tõendile nr 7.V45-2/524 (tl 6) saab hageja laste V.R ja D.R eest lapsetoetust suuruses 600 krooni kuus ja lapsehooldustasu summas 600 krooni kuus. Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 400 krooniga (1200 krooni : 3 (hageja ja tema 2 ülalpeetavat: poolte tütred V ja D).

Vastavalt FIE N B 04.02.2008 õiendile (tl 7) viibib M.R lapsehoolduspuhkusel kuni 06.12.2009.

Enda sissetuleku suuruse tõendamiseks esitas kostja AS STV 14.03.2008 tõendi nr 1-6/94 (tl 16) 30.01.2007 laenulepingu nr L070003115 (tl 17-22) ning arvelduskonto väljavõte (tl 23-30). Kostja seletas vastuses hagile, et palgatõendis on viga palga summa osas 2007.a detsembri eest - detsembris 2007.a sai kostja kätte 21 000 krooni, milles sisaldub puhkuseraha ja preemia. Faktiline keskmine palk on kostjal ligi 13000 krooni kuus.

Kohus nõustub kostjaga, et palgatõendisse sattus viga ja et tegelikult sai kostja 2007.a detsembris palka summas kokku 21660 krooni, see tuleneb kostja arvelduskonto väljavõttest. Seega ajavahemikul 2007.a septembrist – 2008.a veebruarini sai kostja kätte palka üldsummas 88661 krooni, mis teeb keskmiselt kostja palgaks 14776, 80 krooni kuus.

Seega võrdub kostja ülalpidamisvõime 4925,60 krooniga (14776,80 krooni : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetavat: poolte tütred V ja D), mis ületab 2008.a kehtivat 4350 kroonist miinimumpalka. Kostja ei ole väitnud, et vajadused ühe pereliikme kohta on suuremad kui 2008.a kehtiv miinimumpalk.

Poolte varalist seisundit iseloomustavad mitte ainult sissetulekud, kuid ka vallasja kinnisvara olemasolu. Kostja sõnade järgi omab ta sõiduautot VOLVO, 1992 väljalaskeaasta.

Nimetatud asjaolu tõendab kostja majanduslik võime tasuda elatist hageja poolt nõutud summas, s.o 2175 krooni kuus igale lapsele. Kostja võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Eeltoodu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Kui pooled võtsid laenud pere huvides, on pooltel õigus pöörduda kohtusse eraldi hagiga ja jagada ühisvara. Ükskõik millised lepingud, mis on poolte vahel sõlmitud ja mis kitsendavad laste õigust saada ülalpidamist, on tühised algusest peale.

Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatise hagi esitamisest (PKS § 70 lg 1) seega alates 15.02.2008, mis on seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud lapsed ülal.

Eeltoodust lähtudes loeb kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 2175 krooni igale lapsele alates 15.02.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Tsiviilasi nr 2-08-5765

7(7)

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik