2-07-52972/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-52972 Tsiviilasi SK`i avaldus SKvastu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2008 kohtuistungil ja menetlusosaliste taotlusel asja lahendamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: SK; Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Alla Jakobson; Asjast puudutatud isik: SK; Asjast puudutatud isiku esindaja: AR; Alaealise KK esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Resolutsioon

Määrata SK`i ja tema tütre KKsuhtlemiskord järgmiselt:

1. KK viibib igal teisel ja neljandal nädalavahetuse alates laupäeval kl 10-st kuni pühapäeva õhtul kl 18-ni isaga. Lapse toomise ja viimise kindlustab SK. SK võib lapsega suhelda oma elukohas ja oma vanemate elukohas. Lapse jaoks kõrvaliste ja võõraste isikute elukohta isa last ei vii. 2. SKi korralise suvepuhkuse ajal viibib K isa või isapoolsete vanemate elukohas järjestikku ühe nädala, vanemate kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte üle kahe järjestikuse nädala. Oma puhkuse ajast teavitab SK igal aastal SKt hiljemalt 31.maiks. 3. KK viibib eeltoodule lisaks isa elukohas enda sünnipäeva paiku pooltele sobival augustikuu päeval, isa sünnipäeval, vanavanemate sünnipäeval, 2. jõulupüha, 2. lihavõttepüha ning 1 päev jaanipäeva ajal. Lapse viimise ja

2

Menetluskulude jaotus toomise koju kindlustab SK. 4. SKil on õigus kokkuleppel SKga käia lapsega temale eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning õigus teada lapse asukohta ja telefoni, et lapsega suhelda. 5. Kumbki vanem ei halvusta ega alaväärista lapse juuresolekul teist vanemat.

Menetluskulud jätta täielikult riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Avalduse asjaolud SK pöördus avaldusega Harju Maakohtu poole ja palus kindlaks määrata lapsega suhtlemise kord. Tütar KK sündis XXX S ja SK abielust. Abielu on lahutatud Pärast lahutust jäi tütar elama ema SK juurde. SK on sageli viibinud välismaal, neil aegadel on tütart kasvatanud SK ema. SK ema ei teinud avaldajale takistusi lapsega suhtlemisel. Kui SK töö välismaal lõppes ja ta Eestisse naases, hakkasid probleemid tütre ja isa suhtlemise korraldamisel. SK tasub korrapäraselt lapse ülalpidamiseks elatist ja on korduvalt püüdnud jõuda lapsega kohtumiste suhtes SKga kokkuleppele. Avaldaja on oma murega pöördunud ka Tallinna Lasnamäe LOV lastekaitsetöötajate pole, et lapsega suhtlemise suhtes kompromissile jõuda. Avaldaja armastab oma last ja soovib tütrega kohtuda ning peab SK käitumist ebamõistlikuks. SK soovib tütrega suhelda järgmiselt: 1. Töönädala jooksul 3-l korral 3-tunni kaupa või lisaks teistel vanemate vahel kokkulepitud päevadel ajavahemikus kl 10 – 21 ja kultuuriürituste korral kl 22-ni; 2. Puhkepäevadel 5 tundi ajavahemikus kl 10 – 21; 3. Pikemate pühade ajal peab avaldajal ja tema sugulastel olema võimalus kohtuda lapsega ühel pühadepäevadest ajavahemikus kl 10 – 21; 4. Avaldajal ja tema sugulastel peab olema tagatud võimalus nende soovil ja lapse nõusolekul puhata koos lapsega selleks sobivas kohas suveajal üks kord kestusega 30 päeva, avaldaja palvel peab SK vormistama vastavad dokumendid lapsele. Avaldaja on arvamusel, et SK on kohustatud lapsega suhtlemise päevadel lapse riietama ja isaga kohtumisteks ette valmistama, samuti ette valmistama lapse pagasi ning teavitama avaldajat ja avaldaja sugulasi lapsega suhtlemise päevadest ning kohtumiste ärajäämise põhjustest. Omalt poolt pakub SK tulla lapsele kokkulepitud aegadel järgi ja tuua laps koju tagasi, tagama lapse vedamiseks transpordi ja lapsele mugavad elamistingimused, tooma lapse tema elukohta 4 tunni jooksul alates Tallinna naasmisest ja tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 2500 krooni kuus. SK soovib, et vanemad teavitavad teineteist lapse elus olulistest valikutest ja olukordadest.

SK seisukoht SK ei nõustu avaldajaga, palub jätta avaldus rahuldamata ja selgitab, et avaldaja on ähvardanud lapse ema juurest ära võtta. SK ei tegutse lapse huvides. Avaldaja nõue on vastuolus lapse tegelike

3 huvidega. SKi praegune elukaaslane ja elamistingimused asjasse ei puutu. SK ei vaidle vastu kompromissi sõlmimisele, kui tingimused on mõistlikud ja lähtuvad lapse huvidest. Avaldaja pakutud kord on pahatahtlik, vastuolus seadusega ja lapse huvidega ja avalduse rahuldamine ei ole protsessuaalselt võimalik.

Eestkosteasutuse seisukoht Tallinna Lasnamäe LOV 07.04.2008 esitatud arvamuse kohaselt on avaldaja pöördunud eestkosteasutuse poole esimest korda 08.10.2007 põhjusel, et SK ei võimalda isal lapsega kohtuda. 15.10.2007 toimunud vestlusel selgitati SKle, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ja eemalelava vanema õigused on sarnased nagu lapsega kooselaval vanemal. Vanemad asusid advokaatide vahendusel kokkulepet koostama, kahjuks ei ole kokkulepe sündinud. 20.03.2008 toimus eestkosteasutuses vestlus mõlema vanema juuresolekul. Vanemate seisukohad on erinevad. Isa soovib rohkem aega lapsega koos veeta, mõlemad on siiski ühel meelel selles osas, et kuni 7- aastaseks saamiseni ei peaks laps väljaspool kodu ööbima. SK tegi ettepaneku lapsega suhtlemiseks iga kuu teisel ja neljandal laupäeval 10 – 19, millega isa ei nõustunud. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt võiks isa lapsega kohtuda igal teisel ja neljandal nädalavahetusel kahel järjestikusel päeval, laupäeval ja pühapäeval, lapse viimise ja toomise koju võiks korraldada SK. Isa peaks saama lapsega suhelda nii riiklikel pühadel kui perekondlikel tähtpäevadel, avaldajale tuleks anda rohkem võimalusi olla koos lapsega suvepuhkuse ajal.

KK määratud esindaja seisukohad KK huvides on stabiilne ja turvaline elukorraldus ja hoolivad ning armastavad vanemad. Mõlemad vanemad armastavad oma väikest tütart ja soovivad temale parimat. Lapsele on vaja mõlema vanema hoolitsust ja armastust ja parim, mida vanemad teha saavad, on omavahel mõistlikult lapsega suhtlemisel kokku leppida. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, määrab eemalelava vanema ja lapse suhtlemise korra kohus lähtudes kehtivast kohtupraktikast, seadusest ja lapse huvidest.

SKi avalduses pakutud kord lapsega suhtlemiseks ei vasta lapse vanusele ja on seetõttu oma intensiivsuselt ja sageduselt lapsele liigselt koormav. Avaldaja ei ole käesolevas vaidluses õigustatud esindama oma lähisugulaste huve ja selles osas lapse esindaja avaldusele ei vasta. Väike laps peab kindlasti saama eemalelava isaga suhelda mõistlikul viisil, mis on lapsele selgesti arusaadav, ei ole liigselt koormav ja laps ei tunne, et eemalelava vanemaga suhtlemine mingil põhjusel kurvastab või häirib lapsega kooselavat vanemat. Isa ja lapse kohtumine nädala keskel tööpäevadel on mõeldav siis, kui vanemad saavad omavahel hästi läbi ja vaidlusi lapsega kohtumiste osas ei ole. Eesti Vabariigi keskmine kohtupraktika lapsega suhtlemise korra vaidlustes on välja kujunenud, millest tuleks käesolevas vaidluses ka juhinduda. Lapsega kohtumistel tuleb arvestada lapse päevakava – söömist, uneaega jne. Lapse toomine koju tagasi peab lähtuma lapse väljakujunenud režiimist, söömiskordadest, ja uneajast. Mõistlik ei ole ka SK seisukoht, nagu võiks kohus jätta SKi avalduse rahuldamata ja isa ei peagi saama võimalust lapsega suhtlemiseks. Last väsitab ja hirmutab, kui ema elab isa ja lapse kohtumisi silmaga nähtavalt negatiivsel foonil emotsionaalselt läbi. Vanemlik hoolitsus väljendub eelkõige vastutustundlikus ja lapse huve esikohale seadvas käitumises. Nii ema kui isa peavad lapse huvides oma negatiivseid emotsioone ja lapse huvides suhteid tasakaalustama.

KKmääratud esindaja nõustub Lasnamäe LOV arvamusega, et suhtlemine isaga on K oluline ja vajalik. Samuti nõustub lapse esindaja, et suhtlemine eemalelava vanemaga peaks toimuma kahel nädalavahetusel kuus, soovitavalt laupäevast pühapäevani ning lapse toomise ja viimise võiks kindlustada SK.

4 Et K vanemad ei ole omavahel isa ja lapse suhtlemise korras kokku leppinud, peab lapsega suhtlemise korra määrama kohus eelkõige lähtuvalt lapse õiguste ja huvide kaitsest, võttes aluseks Tallinna Lasnamäe LOV ja KK määratud esindaja ettepanekud.

Määratud esindaja on arvamusel, et kui vanemad tõepoolest omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleb maakohtul kaaluda eelkõige lapse huvidest lähtuvalt lepitusmenetluse korraldamist läbi eestkosteasutuse Tallinna linna Lasnamäe LOV SHO. Määratud esindaja põhjendab oma taotlust ka asjaoluga, et lapse huvide riiklik kaitse kohtust väljaspool peab saama tagatud lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekandeosakonna poolt, milline jääb vanematele ja lapsele osutama igakülgset lastekaitsetöötajate pädevusse kuuluvat kaasabi käesolevas asjas tehtava kohtumääruse jõustumise järel.

Lapsega suhtlemiseks teeb lapse esindaja järgmised ettepanekud. Lapsega suhtlemine kahel nädalavahetusel kuus on esindaja arvates mõistlik ega koorma last liigselt. Esindaja arvates võiks laps olla isa juures iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel. Laps võiks isa juures olla laupäeva hommikul kl 10-st kuni pühapäeval kl 18-ni. Nii saab laps ettevalmistusi teha algavaks nädalaks. Põhjendamatu ja ebamõistlik on lapse iga silmas pidades kohtuda isaga kolmel korral nädala sees ja sisuliselt samastada isaga koosolemise aeg selle ajaga, mida laps veedab kodus ema juures. Esindaja arvates tekitab see lapses segadust ja väsitab ning koormab last liigselt. Riigikohus on märkinud otsuses 3-2-1-13-07, et lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalust. SK soovib kahtlemata jätkata lapsega aktiivselt suhtlemist ja kujundada enese suhtes lapse lugupidamine ja armastus. Selleks tuleb isal paratamatult teha lapse huve ja soove arvestavaid järeleandmisi ja taganeda ennast kehtestavast jõulisest suhtlemisviisist ning koostöös lapse emaga lähtuda eelkõige K huvidest. Riigikohus on otsuses 3-2-1-13-07 selgitanud, et vanema õiguste teostamist piiravad lapse huvid.

Lapsega suhtlemine puhkuste ajal: KK esindaja arvates peab laps saama veeta isa suvepuhkuse ajal isaga vähemalt ühe järjestikuse nädala, vanemate omavahelisel kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte üle kahe järjestikuse nädala. Vanemad kooskõlastavad omavahel oma puhkused hiljemalt 31. maiks. Kui lapsel on võimalus koos emma-kumma vanemaga veeta tervislik puhkus välismaal, on see lapse huvides ning kumbki vanem peaks oma seisukohtade kujundamisel lapse huvidest ka lähtuma.

Muudel aegadel lapsega kohtumised: vanemate kokkuleppel ja mõistliku etteteatamistähtaega arvestades käib isa lapsega nädala sees lapsele eakohastel üritustel lapsele eakohastel kellaaegadel, kindlustades lapse kojutoomise tema elukohta hiljemalt kl 20-ks. Hilisemalt lõppevad üritused ei vasta lapse huvidele ega pea silmas lapse vanust. Isal on õigus külastada kõiki lasteaias korraldatud üritusi ja olla kursis lapse käekäiguga. Samas ei tunne Eesti Vabariigi seadusandlus jagatud hooldusõiguse instituuti ja see paratamatult piirab eemalelava vanema õigusi laste igapäevase elu korraldamisel.

Tähtpäevadest: olulised ja lapsele tähtsad tähtpäevad veedab laps kodus. Lapsele peab olema tagatud õigus pidada sünnipäeva oma kodus, kus on käinud tema sõbrad ja tuttavad ka varem ning veeta 1.Jõulupüha emaga. SKil on võimalus tütrele sünnipäeval külla minna, lapse ja lapse sõpradega suhelda, last õnnitleda ja sünnipäeval – ja/või jõulude ajal lapsele kingitusi teha. K võiks veeta isaga lapse ja isa sünnipäevale järgneva päeva, 2. Jõulupüha, 2. Lihavõttepüha ja ühe päeva Jaanipäeva paiku. Muudel pühadel võiksid vanemad omavahel kokku leppida, kus ja kuidas laps neid veedab.

KK määratud esindaja ettepanekud SKi ja KK suhtlemiseks on eeltoodu põhjal alljärgnevad:

5 KK viibib igal teisel ja neljandal nädalavahetuse alates laupäeval kl 10-st kuni pühapäeva õhtul kl 18-ni isaga. Lapse toomise ja viimise kindlustab SK. SK võib lapsega suhelda oma elukohas ja oma vanemate elukohas. Lapse jaoks kõrvaliste ja võõraste isikute elukohta isa last ei vii. SKi korralise suvepuhkuse ajal viibib K isa või isapoolsete vanemate elukohas järjestikku 1 nädala, vanemate kokkuleppel ka rohkem kuid mitte üle 2 järjestikuse nädala. Oma puhkuse ajast teavitab SK igal aastal SKt hiljemalt 31.maiks. KK viibib eeltoodule lisaks isa elukohas enda sünnipäeva paiku pooltele sobival augustikuu päeval, isa sünnipäeval, vanavanemate sünnipäeval, 2. Jõulupüha, 2. Lihavõttepüha ning 1 päev jaanipäeva ajal. Lapse viimise ja toomise koju kindlustab SK. SKil on õigus kokkuleppel SKga käia lapsega temale eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning õigus teada lapse asukohta ja telefoni, et lapsega suhelda. Kumbki vanem ei halvusta ega alaväärista lapse juuresolekul teist vanemat.

Arvestades asjaoluga, et lapse huvide riiklik kaitse kohtust väljaspool peab saama tagatud lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna poolt, tuleb jätta lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajate pädevusse lapsele ja lapsevanematele kaasabi osutamine käesoleva kohtumääruse täitmisel. Kumbki vanem peab teadma, et kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada ning millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, eestkosteasutuse esindaja ja poolte esindajate arvamused, leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

Kohus menetleb käesolevat nõuet alates 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete § 475-479, 550-553, 558 kohaselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PKS § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. PKS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vanema nõudel vaidluse kohus. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PKS § 58 ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.

Ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses 3-2-1-13-07 on antud juhised eelnimetatud õiguste ja kohustuste kooskasutuse kohta. Otsuse punkti 32 kohaselt ei pea kohus tagama lapsega suhtlemise korda

6 kindlaks määrates vanemate võrdset õigust lapsega suhelda, kuid lapse huvidest lähtuvalt tuleb tagada lapse õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Otsuse punkti 33 kohaselt peab vanem oma õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi hea usus. Vanema õigusi piiravad lapse huvid.

Kohus peab vajalikuks kostja osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Asjas esitatud materjalidega leidis tõendamist, et vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele hageja ja lapse suhtlemise korras ning seetõttu on hageja nõue õigustatud. Kuna pooled ei ole suutnud siiani kokku leppida hageja ja lapse kohtumistes, ei ole otstarbekas jätta kohtumiste konkreetsed ajad poolte määrata.

Eelnimetatud määruse tegemisel juhindub kohus eelkõige alaealise lapse huvidest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata suhtlemiskord vastavalt lapse esindaja ettepanekule järgmiselt:

1. KKviibib igal teisel ja neljandal nädalavahetuse alates laupäeval kl 10-st kuni pühapäeva õhtul kl 18-ni isaga. Lapse toomise ja viimise kindlustab SK. SK võib lapsega suhelda oma elukohas ja oma vanemate elukohas. Lapse jaoks kõrvaliste ja võõraste isikute elukohta isa last ei vii. 2. SKi korralise suvepuhkuse ajal viibib K isa või isapoolsete vanemate elukohas järjestikku 1 nädala, vanemate kokkuleppel ka rohkem kuid mitte üle 2 järjestikuse nädala. Oma puhkuse ajast teavitab SK igal aastal SKt hiljemalt 31.maiks. 3. KKviibib eeltoodule lisaks isa elukohas enda sünnipäeva paiku pooltele sobival augustikuu päeval, isa sünnipäeval, vanavanemate sünnipäeval, 2. Jõulupüha, 2. Lihavõttepüha ning 1 päev jaanipäeva ajal. Lapse viimise ja toomise koju kindlustab SK. 4. SKil on õigus kokkuleppel SKga käia lapsega temale eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning õigus teada lapse asukohta ja telefoni, et lapsega suhelda. 5. Kumbki vanem ei halvusta ega alaväärista lapse juuresolekul teist vanemat.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik