2-08-13164/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht

20. juunil 2008.a, Narva Tsiviilasja number 2-08-13164 Tsiviilasi, hageja nõue N.Y avaldus testamendi kehtivaks tunnistamises Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: N.Y /isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-x, xxx/ Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda N.Y avalduse testamendi kehtivaks tunnistamises menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega selle esitajale. Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

Avaldaja esitas 09.04.2008.a Viru Maakohtule avalduse koduse testamendi kehtivaks tunnistamise nõudes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada pärimisõiguse olemasolu hagita menetluses ja avaldusest ei nähtu, et avaldaja mingit õigust oleks rikutud või vaidlustatud või mingit vabadust piiratud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei näe ette tuvastusnõude (hagi) lahendamist hagita menetluses ning seda ei näe ette ka ükski teine seadus.

Hagimenetluses hagi lahendamine eeldab teise poole olemasolu (TsMS 205). Poole formaalse mõiste alusel on hageja isik, kes taotleb õiguskaitset, ja kostja isik, kelle vastu õiguskaitset taotletakse.

Avaldajal puudub alus õiguskaitse taotlemiseks ning puudub ka isik kelle vastu õiguskaitset taotleda.

Ka on tuvastushagi õigusliku huvi puudumise tõttu lubamatu, kui hageja saab oma eesmärgi saavutada lihtsamal, otsesemal ja (või) odavamal viisil. Avaldaja peab pöörduma pärandi vastuvõtmiseks notari poole.

Pärimisõiguse tunnustamise hagi puhul on hagejaks pärima õigustatud isik (nii seaduse,

Tsiviilasi nr 2-08-13164

2(2) testamendi kui ka pärimislepingu järgi õigustatu) või testamenditäitja ja kostjaks kaaspärija, pärimisõigusele toetuv, kuid pärimisõigust mitteomav või parema positsiooniga isiku poolt välistatavale pärimisõigusele toetuv isik ja testamenditäitja.

TsMS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse.

Antud juhul pole avaldaja põhjendanud, milles seisneb tema õiguslik huvi koduse testamendi kehtivaks tunnistamises. Testamenti pole keegi vaidlustanud, samuti esitanud nõuet testamendi tühisuse tuvastamises või tühistamises, seega on avaldaja pärimisõigus tagatud ning puudub vajadus õiguskaitseks.

Kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja juhul, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Praeguses asjas pöördus avaldaja kohtusse tuvastusavaldusega testamendi kehtivuse kindlakstegemiseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega võib isik pöörduda kohtusse, et kaitsta oma seadusest või testamendist tulenevat pärimisõigust, mille väidetavalt või eeldatavalt tühine testament välistaks, või siis oleks avaldajal takistused testamendijärgsel pärimisel.

Pärandaja pärandit pole vastu võetud, seega pole selge pärijate ring, kes võiksid rikkuda või vaidlustada või siis piirata avaldaja õiguseid testamendijärgsel pärimisel ja kellede vastu avaldaja vajaks õiguskaitset. Kohus leiab, et avaldajal puudub tuvastushuvi, kuna pole selged veel pärijad, pärandit pole keegi vastu võtnud ning sellest tulenevalt ka testamenti vaidlustanud, millest võiks tekkida avaldajal tuvastushuvi ja tuvastamisele järgneda nõuded.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Kohus analüüsides avaldaja esitatud faktilisi asjaolusid ja nende õigsust on seisukohal, et kuna on selge, mille suhtes tuleb kohtulahend teha ja kohus lähtub üksnes sellest faktilisest alusest, mis on avalduses märgitud, siis ei ole avaldaja õiguste rikkumine avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning avaldaja nõude rahuldamine ei ole praegusel juhul võimalik ka muude, avalduses viitamata õigusnormide alusel. Seega ei ole esitatud avaldusega sellisel kujul võimalik saavutada eesmärki mida avaldaja taotleb.

Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest.

Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 150 lg 1 p 2, 372 lg 2 p 1, 6, 463-466, 660 ja 661.

Tamara Šabarova Kohtunik