2-07-52303/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-52303 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär

Kersti Särgava

Tsiviilasi A.V. hagi A.R.´i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

05. juuni 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A.V. ja kostja A.R. RESOLUTSIOON

1. Jätta A.V. IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx-x, Xxxxxx xxxx, Xxxxxxx, hagi A.R.´i IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx-x, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx, vastu elatise nõudes rahuldamata.

2. Kohtukulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud 15. novembril 2001. a. poeg A.R. , kes elab koos vanematega. Isa on kaugsõiduautojuht ning emal praktiliselt teenistust ei ole. Nende juures elab veel A.R.i eelmisest abielust sündinud tütar M., kes käib Xxxxxxxx koolis. A.R. on ostnud A.V. nimele pangalaenuga korteri ning maksab ka oma teenistusest seda laenu tagasi. Ta on andnud raha nii elukaasale kui ka lastele ning ostnud sõidust kodus olles külmiku toitu täis. Ta on toetanud ka hageja vanemat, täisealist poega. Kuna aga raha ei ole A.V. arvele laekunud elatisena, siis soovib hageja kostjalt minimaalse elatise väljamõistmist kohtu korras.

HAGEJA NÕUE Hageja kooselust kostjaga sündis 15. novembril 2001. a. poeg A.R., kes elab koos vanematega, kuid kellele isa ametlikult elatist ei maksa. Ta maksab küll hagejale pangalaenuga ostetud korteri võlga ja kui kaugsõidust koju tuleb ostab süüa ja annab lastele raha, kuid hageja arvates jääb sellest väheks. Hageja ise on jäänud FIE-na maksuametile võlgu ja tema teenistus on väga minimaalne. Ta on käinud küll käesoleva aasta märtsis Austria reisil ja hiljem Lätis, kuid need on sõbranna välja tehtud. Ta soovib, et kohus mõistaks tema kasuks kostjalt välja minimaalse elatise.

KOSTJA ARVAMUS Kostja hagiga ei nõustu. Ta on hagejaga koos elanud alates 2000. a. ning on pidevalt pere eest hoolitsenud. Ta ostis hagejale oma raha eest korteri ning on tasunud selleks võetud pangalaenu ning kommunaalteenuseid. Elukaaslane praktiliselt ise midagi ei teeni ning kogu söögi on ta perele valmis ostnud, kui sõidust koju jõuab. Ta on andnud sularaha nii elukaaslasele kui ka nende ühisele pojale ja oma eelmisest abielust sündinud tütardele, kellest vanem elab koos nendega Xxxxxx ja käib Xxxxxxx koolis. Peale selle on ta toetanud rahaliselt ka elukaaslase nüüdseks täisealiseks saanud poega. Ta teenib 17 000 – 20 000.- krooni kuus ja kõik läheb praktiliselt pere hüvanguks. Endale ta midagi erilist lubada ei saa. Hageja aga käis alles hiljuti isegi Austrias ja Lätis lõbureisil ning ei teadnud sel ajal ka laste kasvatamisest ja ülalpidamisest midagi. Kuna kostja on kogu aeg poja ülalpidamisest täiel määral osa võtnud, ei soovi ta, et temalt elatis kohtu kaudu välja mõistetaks, sest ta ei ole oma seaduslikest kohustustest kõrvale hiilinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendamata ning rahuldamisele ei kuulu.

Poolte kooselust on xx. xx. xxxx. a. sündinud poeg A.R., kes elab koos vanematega. Nii isa kui ema elavad Xxxxxxx Xxxxxx A.R.i raha ja pangalaenuga ostetud korteris. Korter on ostetud A.V. nimele, kuid laenu maksab tagasi A.R.. Peale nende endi ja nende ühise poja elab antud korteris veel kostja alaealine tütar. Kostja on tasunud peale pangalaenu veel korteri kommunaalteenuste eest. Ta on ostnud perele süüa ja vajalikke tarbeesemeid ning andnud sularaha nii elukaaslasele kui ka lastele. A.R. on lihtne töömees, kes teenib kaugsõiduautojuhina küll 17 000 – 20 000.- krooni kuus, kuid see raha kulubki kõik pere vajadusteks ja midagi erilist ta endale lubada saanud ei ole. Peale selle on ta toetanud rahaliselt ka elukaaslase juba täisealist poega. Seega ei ole ta oma seaduslikust kohustusest alaealist poega ülal pidada kõrvale hoidunud.

A.V. enda teenistus käesoleval ajal on minimaalne, kuid ta ei oska majandada vaid on teeninud endale pidevalt võlgu ja seda ka FIE-na maksuameti ees. Sellele vaatamata on ta jätnud oma alaealise poja Eestisse ning käinud sõbrannaga lõbureisidel Austrias ja Lätis. Tema motiiv kostjalt elatise nõudmiseks on arusaamatu ning ei ole millegagi põhjendatud, sest tegelikult ei ole kostja elatisest keeldunud vaid ongi seda kogu aeg andnud. Nad elavad koos ja tegelikult ongi pere ülalpidamine A.R.i õlul. Elatise ametlikult väljamõistmisel võib hageja sattuda hoopis halvemasse majanduslikku seisu, sest siis ei pruugi kostja enam maksta hagejale ostetud korteri teenuseid ega osta pere elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ning panustada praeguses ulatuses pere elatusvahenditesse. Hoopis hagejal tuleks oma eluviisi muuta ning endal rohkem majanduslikult mõelda ja lapse ülalpidamisse oma panust suurendada.

Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevas asjas ei ole isa oma kohustustest kõrvale hoidnud, vaid elades koos perega ongi andud suurema panuse nii poja kui kogu pere ülalpidamisse. Hoopis hageja ise ei ole olnud suuteline panustama piisavalt pere elatusfondi. Tema arvates võiks isegi loobuda pere ühisest elamispinnast, kuid kuidas edasi elada, ei oska ta ette näha. Seetõttu leiab maakohus, et käesolev hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, jätab maakohus hagi rahuldamata.

Kohtunik: /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik