2-08-13989/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-13989 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juunil 2008. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi J B hagi S B vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 17. juunil 2008 kell 11.00 Hageja: J B (IK xxx; elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja: S B (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. J B hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista kostjalt S B ’lt hageja J B kasuks elatis igakuise elatisrahana alates 15.03.2008 summas 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuni hageja õpingute lõpetamiseni Sillamäe Kutsekoolis või kuni vanema varalise seisu või hageja vajaduste muutumiseni. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hagiavaldus

1. J B esitas 14. aprillil 2008 Viru Maakohtule hagi kostja S B vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar ning kuni täisealiseks saamiseni oli kostjalt väljamõistetud elatis. 15.03.2008 sai hageja täisealiseks. Hageja jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Sillamäe Kutsekoolis. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise summas 4000 krooni alates 15.03.2008 (tl 1-3).

II Kostja vastus

2(3)

2. Kostja oma 16. mai 2008 kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab hagi summas 1500 krooni. Kostja oma vastuse kohaselt ei keeldu tütart ülal pidamast, kuid tal ei ole võimalik maksta elatist summas 4000 krooni, kuna tema sissetulek on seoses töömahu vähenemisega vähenenud ning kostja peab oma sissetulekust tasuma ka AS-is Hansapank võetud kodulaenu tagasimakseid kuni 11.04.2035 (tl 13-15).

III Hageja arvamus kostja vastusele

3. Hageja oma 23. mail 2008 esitatud vastuses ei ole nõus kostja poolt pakutava elatise summaga, kuna leiab, et nimetatud summast ei jätku isegi toidule. Hageja leiab, et 4000 krooni elatise suurus on vajalik, et elada väärikalt, maksta kommunaalteenuste eest, osta riideid, isikliku hügieeni tarbeid ja normaalselt toituda (tl 18).

IV Kohtuistung 17.06.2008 algus kell 11.00

4. Kohtuistungil oli hageja nõus kompromissi korras vähendama elatisenõuet kuni 3000 kroonini kuus.

5. Kostja leidis, et rohkem kui 2500 krooni ta elatist maksta ei saa.

V Kohtuistungi põhjendused

6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Hageja on kostja S B tütar (tl 4). 15.03.2008 sai hageja täisealiseks. Hageja jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Sillamäe Kutsekooli päevases osakonnas koka erialal (tl 7).

8. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 korral kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidada. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Eeltoodust nähtub, et vanematel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende laps saab õpingute ajaks vajaliku ülalpidamise.

9. Kostja ei ole nõus temalt elatise väljamõistmisega summas 4000 krooni ning on nõus tasuma elatisraha summas 2500 krooni. Hageja oli nõus kompromissi korras vähendama elatisenõuet 3000 kroonini kuus. Kohtu poolt tehtud kompromissettepanekuga 2750 krooni pooled ei nõustunud.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

11. Hageja nõuab enda ülalpidamiseks elatist suuremas summas kui seaduses ettenähtud miinimummäär, seega peab hageja oma vajadusi ja kulutusi põhjendama. Hageja elab koos emaga O B-ga ja viimase abikaasaga A G-ga (tl 21). Hageja on esitanud kohtule oma kulutuste kohta kuludokumendid (tl 28-80). Kuludokumentide kohaselt on hageja kulutused eluasemele (vesi, elekter, halduskulud,gaas) ja internetile keskmiselt kuus 686,30 krooni (jagatuna kolmeliikmelise pere puhul kolme peale). Hageja kulutused mobiiltelefonile on keskmiselt 278,65 krooni kuus, riietele, jalanõudele ja muule märtsis-mais 2008 keskmiselt 3040 krooni kuus ja ravimitele 489,30

3(3) krooni kuus. Seega kuludokumentidega kaetud kulutusi kokku 4495 krooni kuus. Kohus nõustub ka hageja hinnanguga, et toitlustamisele kulub hagejale 1800 krooni kuus, seega kokku 6294,22 krooni kuus.

12. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja tõendi kohaselt oli tema keskmine netopalk kuus 10710 krooni (tl 14). Kostja peab nimetatud summast maksma igakuiselt 5655,78 krooni eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu (tl 15), seega jääb tal elamiseks igakuiselt ca 5000 krooni kuus. Hageja ema on O G on töötu (tl 20). Kohus leiab, et sellises olukorras peab hageja kui täiskasvanud inimene oma vanemate võimalustega arvestama ja oma teatud kulutusi (näit. riietusele, kosmeetikale, juuksurile, mobiilile, meelelahutusele jne) piirama. Kohus leiab, et seda võib teha 1000 krooni ulatuses kuus. Seega peab kohus mõistlikuks hageja kuluks 5300 krooni kuus, millest kostjale langev osa oleks, võttes arvesse, et hageja ema ei tööta ja ema abikaasa A G ei ole kohustatud hagejat ülal pidama, teisest vanemast veidi suurem, so 2750 krooni kuus.

13. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem“.

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hageja täisealiseks saamisest s.o 15.03.2008.a (PkS § 70 lg 2).

VI Menetluskulud

15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Viktor Brügel Kohtunik