2-08-4084/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-4084

Ärakiri K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 30. juunist 2008.a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mail 2008.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-4084 Tsiviilasi TL(end. B ) (elukoht XXX, isikukood XXX) hagi VB`i (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TL; kostja VB. Kohtuistungi toimumise aeg 28. mail 2008.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada TL hagi VB`i vastu elatise saamiseks summas 3 175 krooni kuus alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates 05.02.2007. kuni poja täisealisuseni.

Mõista välja VB`ilt TL kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3 175 (kolm tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tagasiulatuvalt alates 05.02.2007.a. kuni XXX.a. sündinud poja AB`i täisealisuseni XXX.a.

Menetluskulude jaotus Asja menetluskulud jätta VB`i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.06.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 05.02.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu Harju

Maakohtu otsusega. Abielust sündisid XXX.a. poeg VB, kes on täisealine ning XXX.a. poeg AB. Poeg Al õpib . Harju Maakohtu otsusega jäeti poeg A hageja juurde ja tema kasvatada. Kostja ei osale poja ülalpidamises ja kasvatamises. Kulud poja ülalpidamiseks kannab hageja ning teda abistab tema abikaasa S L . Hagiavalduse kohaselt moodustavad poja ülalpidamiskulud kuus kokku 6 350 krooni, sellest toidule 2 100 krooni, riietele ja jalatsitele 800 krooni, hügieenitarvetele 500 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni, kommunaalteenustele 400 krooni, sidekuludele, sh. internet 250 krooni, koolitarvetele jms 900 krooni, transpordikuludele 300 krooni ja muudele vältimatutele püsikulutustele 600 krooni. Eeltoodut aluseks võttes leiab hageja, et kostja peaks kandma poja ülalpidamiseks kulutusi elatusrahana summas 3 175 krooni kuus. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise poja A ülalpidamiseks elatusraha summas 3 175 krooni kuus tagasiulatuvalt 1 aasta enne elatisehagi esitamist Harju Maakohtule, kuni poja täisealiseks saamiseni. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 18.03.2008.a. hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kuna pooled lahutasid abielu ning elasid ka peale lahutust koos , puudub hagejal õigus temalt elatist nõuda lapse ülalpidamiseks. Alles 2007.a. maikuus lahkus hageja kodunt ja asus elama teise meesterahvaga, kellega registreeris abielu XXX a. Hageja elab käesoleval ajal aadressil XXX, kuid poeg AB jäi peale hageja lahkumist maikuus 2007.a. elama koos isaga aadressil , kus ta elab käesoleva ajani. Kostja leiab, et hageja käitub pahauskselt, esitades kostja vastu hagi elatise nõudes. Kostja kavatseb käesoleval ajal esitada kohtusse avalduse lapse elukoha määramiseks.

Hageja vastuväited kostja vastusele Hageja esitas kohtule kostja vastuväidetele omapoolsed vastuväited. Harju Maakohtu 18.03.2005.a. otsusega määrati AB`i elukohaks hageja elukoht. Hageja leiab, et poeg A , sünd. XXX.a., elukoht määrati juba 2005.a. kohtuotsuses ning samuti leiab hageja, et kostja on kohustatud tasuma igakuiselt elatist poja ülalpidamiseks vabatahtlikult sellest ajast alates. Kuid seda kohustust kostja vabatahtlikult täitnud ei ole ning hageja oli sunnitud esitama käesoleva elatisehagi kohtule poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule, kuna hageja leiab, et kostjal on võlgnevus tema ees alaealise poja ülalpidamiseks elatise maksmise osas. Kostja oma vastuses hagiavaldusele on märkinud, et pooled elasid koos pojaga aadressil XXX. Pooled tõepoolest elasid pärast abielu lahutamist ühes majas, kuid ühist majapidamist neil ei olnud ja abielusuhted poolte vahel lõppesid . Alates 1999.a. ei ole kostja teinud mingeid kulutusi oma toidule, maja ja maatüki hooldamiseks, samuti alaealise poja ülalpidamiseks. Kostja kuritarvitas alkoholi, kakles ja skandaalitses ning ajas sageli hageja koos pojaga kodunt välja. Kooselu kostjaga oli võimatu. Kostja kuni käesoleva ajani tekitab skandaale, kutsub alusetult välja politseid, kui hageja majja tuleb. Selles majas on sisseregistreeritud hageja, kostja ning nende 2 last. Hagejal on maja, kuid ta ei saa seda vallata ega kasutada ning on sunnitud üürima korterit. Kostja väide, et poeg A elab tema juures, ei ole põhjendatud, sest poeg elab hageja juures. A käib kord nädalas külas oma sõpradel Sauel ning alles siis, kui kostja on tööl graafiku järgi ööpäevaringselt, jääb poeg tema juurde ööbima, kuid hommikul sõidab ta Tallinna õpingutele ning terve nädala jooksul elab koos hagejaga. Kostja ei kanna mingeid kulutusi poja ülalpidamiseks. Hageja leiab, et kostja poolt kohtule esitatud avaldus lapse elukoha määramiseks ei takista käesoleva hagi läbivaatamist. Hageja taotleb kohtul üle kuulata tunnistajana poeg A, kes saab XXX.a. 17-ne aastaseks ning kellel on piisav kaalutlusja otsustusvõime ning keda on võimalik isiklikult üle kuulata, sest see on hageja arvates ilmselt vajalik asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest.

Perekonnaseaduse §-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud pojale kuus kokku 6 350 krooni ning hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis summas 3 175 krooni tagasiulatuvalt 1 aasta enne käesoleva hagi esitamist kohtule, seega alates 05.02.2007.a. kuni poja täisealisuseni. Kohtu arvates on hageja poolt hagis pojale ühes kuus kantavate kulutuste arvestus mõistlik, aluseks võttes asjaolu, et tegemist on peagi 17-aastaseks saava noormehega, kelle vajadused on oluliselt suuremad kui väikelastel ning huvialadki(motoroller) seotud samuti oluliste väljaminekutega. Lapsed üldteadaolevalt vajavad kasvamiseks ja arenguks mitmekesist toitu, rõivaid ja jalatseid ning samuti õpinguteks koolitarbeid. Igati vajalik on arendada nende kehalisi võimeid neile võimaluste loomise teel sportimiseks jms. Seda kõike peavad oma lapsele kindlustama nende vanemad ning seejuures pole oluline, kas nad elavad koos lastega või mitte. Kostja vastuväidete kohaselt hagile elab nende alaealine poeg A koos temaga ning hageja poolt elatise hagi esitamine kohtule kostja vastu on tema arvates pahatahtlik. Kostja on esitanud kohtule ka avalduse poja elukoha määramiseks tema elukohana ning palub kohtul hageja esitatud elatise hagis menetlus seniks peatada. Kohus leiab, et Harju Maakohtu otsusega 18.03.2005.a. tsiviilasjas nr. 2/1-1301/04/05 lahutati poolte abielu ning nende alaealise poja AB`i elukohaks määras kohus tema ema TB elukoha. TB elukohaks oli kohtuotsuse tegemise ajal XXX. Kohus kuulas asjas vastavalt hageja taotlusele tunnistajana ära AB`i, kes oma vande all antud ütlustes kinnitas kohtule, et tema elukoht on peale vanemate abielu lahutamist olnud tema ema elukoht. AB soovib ka edaspidi elada koos emaga, kellega tal on lähedasemad suhted kui isaga. Tunnistaja AB kinnitas oma ütlustes kohtule, et ta pole oma isa külastanud 2 kuud. Emale isa tunnistaja ütluste kohaselt raha ei ole andnud, aga temale annab väiksemaid rahasummasid, kui viimane talt raha küsib. Tunnistaja AB soovis kohtule anda ütlusi oma vanemate juuresolekuta ning kohus pidas seda võimalikuks ning ka tema vanemad ei vaielnud sellele vastu ning lahkusid kohtusaalist vastavalt kohtu ettepanekule. Perekonnaseaduse §-i 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ning samas lg. 2 sätte kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ning lapse vajadusest. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on kostja vastu esitatud õiguslikul alusel, sest asjas on veenvat tõendamist leidnud asjaolu, et poolte alaealine laps elab peale poolte abielu lahutamist koos hagejaga ning kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on vanemana oma alaealise lapse ülalpidamiseks maksnud vabatahtlikult elatist. Kostja ei ole asjas vaidlustanud hageja poolt nõutava elatisesumma suurust ega ka hageja poolt hagis märgitud lapsele tehtavaid kulutusi. Perekonnaseaduse § 70 lg. 1 kohaselt kui isik ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg. 2 sätestatu kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Kostja sellistele asjaoludele oma kirjalikes vastuväidetes ega ka kohtuistungil osundanud ei ole, seega on kohtu arvates võimalik rahuldada hageja nõue kostja vastu tagasiulatuvalt alates 05.02.2007.a. ning kostjalt tuleb välja mõista alates 05.02.2007.a. elatis summas 3 175 krooni kuni poeg A täisealisuseni. Kostja kanda tuleb jätta ka asja menetluskulud riigilõivuna ning välja mõista antud summa kostjalt riigituludesse juhindudes Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2, mille kohaselt on elatise hagides hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud ning TsMS §-dest 129 lg. 1 ja 179 sätteist.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2008.a.

Ärakiri õige. Kohtunik