2-08-9865/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-9865 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.06.2008, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi T M ( ik XXX, XXX) hagi O M (ik XXX, XXX) vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 10.06.2008 Menetlusosalised Hageja : T M Kostja : O M Resolutsioon Hagi rahuldada. Muuta väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt O M elatisraha 3000 (kolm tuhat) krooni igakuiselt poeg V M, sündinud XXX.a. alates 01.04.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras T M kasuks.

Menetluskulude jaotus.

Jätta menetluskulud, sealhulgas riigi kasuks välja mõistetav riigilõiv, täies ulatuses kostja O M kanda.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Harju Maakohtule 17.03.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista ühise lapse V M ülalpidamiseks 4235 krooni alates aprillist 2008. Hageja palub välja mõistetud elatisraha suurendada, mis mõisteti välja Tallinna Linnakohtu määrusega tsiviilasjas 2/4/239- 5787/01. Laps on sündinud XXX ja ülalpidamiskulud kuus on 8040 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet ja palus elatise suuruseks määrata 3000 krooni alates hagi esitamisest.

Kostja vastuväited.

Kostja leidis, et 2500 krooni on piisav summa lapse ülalpidamiseks. Kostja suhtleb lapsega, vaatamata sellele, et hageja seda ei soosi. Hageja ise ei ole ise töötanud, lapse vajadused ei vasta tõele.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse ( PerekS) § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve.

PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 3000 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma laste arendamiseks lisakulutusi teha. Kostja viitas põhjendatult asjaolule, et hageja ei ole tõendanud tema poolt lastele tehtavate kulutuste hädavajalikkust just esialgses nõudes hagetavas suuruses, samas on hageja oma nõuet asja sisulise arutamise käigus vähendanud. Kohus leiab, et arvestades sellises eas lapse ülalpidamisvajadusi ja poolte sissetulekuid tuleb elatise suuruseks määrata lapse kohta 3000 krooni. PerekS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PerekS § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista nõude esitamisest alates, hagi on esitatud 17.03.2008.a. Käesoleval juhul suurendab kohus väljamõistetud elatisraha hageja soovil alates 01.04.2008. Menetluskulude jaotus.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda Hageja oli kehtinud TsMS ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis.

Liili Lauri kohtunik